Juhtimine ja loodusteadus (kokkuvõte)

Kokkuvõte Margaret J. Wheatley raamatust "Juhtimine ja loodusteadus". Väga väärt, soovitan kõigile.

Maailm kui mõte

Tuleb süveneda meeleheitesse ja probleemidesse, et sammhaaval tarkuseni jõuda, julgustab meid teadmatuse ebakindlal toolil istuma ja end uutele ideedele avama.

Maailmas on üha huvitavam uurida kui järeldada, palju põnevam küsida kui teada, ja palju erutavam otsida kui leida.

Organistasioonis on olulisimaks rakukeseks inimesed. Nad on peamised ressursid avastusretkel. Oluline on vallandada loovust, mis peitub igas ühenduses. Objektiivset reaalsust pole (kaasaegse füüsika seisukoht). Reaalsust ei saagi peaaegu üldse kirjeldada. Kontekst määrab olemise, seega ei saa kogemusi üle kanda; tark on see, kes kordab teiste vigu. Toetada, abistada, koos töötada on edu võti.

Sufid ütlevad: "Te arvate, mõistmaks ühte, peate mõistmaks kahte, sest üks ja üks on kokku kaks. Mõista on vaja hoopiski ja-d."

Kõige tähtsamad avastused on arusaamatud. Järelikult polegi me kas midagi avastanud või on hullud need, kes peaksid meid õpetama. Edu kujuneb hägususest.

Suhe on kõige tähtsam määraja, siit viide Lovelockile kui Gaia hüpoteesi rajajast. Maa on isereguleeruv süsteem, mis on planeediülene vastastikku sõltuvate süsteemide ühisus ehk suhete kogum.

Iga avatud süsteem saab muutustele reageerida ja vastukaaluks korratusele end kõrgemale organiseerituse tasemele viia. Korratus on hea, kord ja tasakaal halvad asjad. Kaos on vajalik tingimus uue loova korra jaoks.

Suhete komplekssus määrab liidri efektiivsuse. Organisatsioonid püüavad väljuda mõttemallidest, mille kohaselt jäägu iga sepp oma liiskude juurde. Suured võimalused peituvad inmlikkuses. Tänapäevani on tööjõudu alarakendatud, kuid see muutub.

Korrastatud maailma avastamas

Süsteemi nimetatakse kaootiliseks, kui on võimatu ennustada, mis järgmisena juhtub.

Newtonlikud organisatsioonid kvantajastul

Universum on pigem mõte kui masin.

Kumb avaldab suuremat mõju inimeste käitumisele, kas süsteem või üksikisik? Kvantmaailm: mõlemad. Tähtis on suhe, mis tekib elementide vahel. Süsteemi mõjutavad üksikisikud, kes moodustavad süsteeme. See, milline potentsiaal reaalsuseks muutub, sõltub kõigest.

Pole olemas objektiivsust, sest see luuakse koos vaatluse protsessiga, sõltuvalt sellest, mida on vaja tähele panna. Inimesed loovad keskkonda enda kavatsuste kaudu. Selmet analüüsida on vaja aru saada hetkel toimuvast. Vaja on õppida, kuidas protsessi hõlbustada.

Võim on suhetel põhinev: organisatsioonide võim seisneb suhete loodud võimekuses. See on energia, mis tekib suhete kaudu. Võimu ei saa siduda teatud funktsioonide või tasemetega ega nende külge kinnistuda. Postiivse või negatiivse laengu saab suhte iseloomult.

Meid mõjutavad nähtused, mida ei saa näha ega katsetada. Metafoorid räägivad võrkudest ja kudumisest, sest tühjus on täidetud seostega.

Terve süsteem loob nähtamatuid tingimusi, mis võimaldavad diskreetseid üleminekuid. Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt: lokaalne tegutsemine võimaldab olla liikumise ja süsteemivoo sees ning osaleda kõikides komplekssetes sündmustes, mis toimuvad üheaegselt. Terviku ühes osas toimuv tegevuse mõjutu ulatub kaugemale. Küsimus on kriitilistes sidemetes.

Nähtamatud väljad,mis kujundavad käitumist

Me oleme poorsemad, kui meie pingul kehasid vadeldes arvata võiks, sest koosneme tühjadest aatomitest (99.99% aatomites on tühi ruum). Tegelikult oleme sama tühjad kui maailmaruum (Chopra, 1999, 96). Siiski, tänapäeval on avastatud, et ruum polegi tühi, vaid on täidetud väljadega. See mõtlemine sai alguse kvantfüüsikast ning välju kirjeldab vastav väljateooria. Väljad on mittemateriaalsed mõjud, mis koos neutriinode ja virtuaalsete osakestega moodustavadki Universumi põhiaine (musta energiat tuleks mõnede teooriate kohaselt otsida hoopis väljaspoolt Universumit).

Väljad ilmnevad nähtavas ruumis mõju kaudu. Need väljad annavad mateeriale vormi.
Vastuoluliste väljade kontseptsioon: on välju, millel on väga vähe energiat, kuid neil on võime vormida teistest allikatest pärinevat energiat. Niisugused vormivad väljad ehitatakse üles oskustest, mis akumuleeruvad, kui sama liigi esindajad õpivad midagi uut (Sheldrake 1995, 82). Pärast seda, kui teatud hulk, mis on määramata, mõne liigi esindajaid on ära õppinud mõne tegevuse, näiteks valemi või jalgrattasõidu, suudavad teised sama liigi esindajad selle oskuse kergemini omandada. Teadmine selle tegevuse kohta koguneb morfilisse välja ja kui üksikisendi energia sellega siduda, kujundab väli isendi käitumist. Nii ei pea isendid oskusi tegelikult õppima, vaid laadivad neid väljalt. Need väljad annavad vormile kvaliteedi vastuvõtja energia mõjul (Talbot 1986, 68). Nähtamatu on meie elus olulisem kui eales varem.

Juhidki arvestavad organisatsioonides mittemateriaalseid jõude: kultuur, väärtused, visioon ja eetika. Iga mõiste kirjeldab organisatsoonilise elu kvaliteeti, mis väljendub käitumises: hea klienditeenindus on kohe tunda, kuigi ei leia konkreetset põhjust, miks.

Väljas teadasaamiseks tuleb jälgida inimeste tegemisi. Vasturääkivate sõnumite (väljade ehk mõtete) viljaks on usaldamatus üksteise suhtes: öeldakse üht, kuid mõeldakse teist.

Seletus heale klienditeenindamisele: ilmselt igas sellises asutuses on olemas juht, kes suudab nii sõnade kui tegudega edasi anda, kuidas kliente teenindada. Väli oli ühildunud ja tugev ning mõjutab käitumist ainult ühes suunas. Selle tulemuseks on suurepärane teenindus.

Pole abi, kui üritatakse keelitada juhtima lähtuvalt väärtustest ja nägemustest, sest sellistes nõuannetes paistab puuduvat korda tagav struktuur ja juhtmikontroll.

Osadus Universumiga

Miski ei juhtu sellega, kui me seda ei vaata.

Osakeste põimumine: osalev universum on koht, kus teatud kindla informatsiooni otsimise akt kutsub esile informatsiooni, mida asutakse otsima, ning kõrvaldab samal ajal võimaluse vaadelda muud infot.

Telefonimäng: üksteisele edasiantavad andmed on kui kvantlainefunktsioonid, mis liigub läbi ruumi ja mille võimalikke tõlgendusi on külluses. Kui see võimaluste laine kohtab vaid üht vaatlejat, aheneb see ainult üheks tõlgenduseks, vastavalt sellele isikule. Kõik teised potentsiaalid kaovad vaateväljast ning lähevad selle ainuisikulise vaaluse tulemusel kaduma. Seejärel antsakse see ainus tõlgendus organisatsioonis edasi teistele.

Nii on lugu kvantsimulaakrumites, kus andmeid nähakse lainena, milles on küllulikult tõlgendamisvõimalusi ning mis sõltub eri tähenduste esiletoomises täielikult vaatlejatest.

Edukad on muutmiskatsed, kuhu on kaasatud terve süsteem. Ime sünnib siis, kui rühma mitmeskesisus liitub kopleksseks, kuid ühendatud nägemuseks sellest, mida soovitakse koos luua. Keegi ei saa olla edukas, tehes teistele plaani lõplikul kujul valmis.

Oluline on eneriavahetuseks vajalike kohtade olemasolu, mitte aga hierarhia või määratletud võim.

Muutus, stabiilsus, paradoksid - iseoaniseeruvate süsteemide paradoksid

Naljakas ja kurb on, et oleme kohelnud organisatsioone kui masinaid ja tasakaalu kummardanud. Tegelikult on need avatud ja elavad süteemid, mis on võimelised end uuendama. Tasakaal pole elussüsteemide eesmärk ega saatus. Avatud süsteemid on keskkonnapartnerid. Organismide peavad eritama entroopiat. Mida küpsem ja avatum on süsteem, seda enam on ta valmis keskkonnaga töötama.

Seega, esimene iseorganiseeruvae süsteemide põhiomadus ongi stabiilsus läbi reageermise/ebastabiilsuse. Teiseks, kõigile sellistele süsteemidele on omane eneseosundamise võime (võime end tsiteerida, näiteks spiraalid või fraktalid). Mida enam vabadust, seda enam korda (Jantch 1980, 40).

Vabadus ja kord ei vastandu, vaid osutuvad partneriteks. Muutustele avatud maailmas on kogu elu tasakaalust väljas.

Universumi loov energia - informatsioon

Et süsteem jääks ellu, selleks peab informatsiooni pidevalt juurde genereerima. Juhtimise peamine funktsioon on olla informatsiooni voorusevöö. Uut infot on vaja kohe märgata, kui ta tekib. Kui süsteemil on võime informatsiooni töödelda, märgata ja sellele reageerida, siis on ta intelligentne. Tal on vahendid ära tunda ja interpreteerida enda ümber toimuvat. Informatsiooni juurde kuulub arusaam kui millestki elusast.

Uudsus saab avalduda ainult erinevusena (kas siis hullud on ka kui keegid uued?). Vaja on õppida seda toetama, vaja õppida, kuidas toetada üksteise tööd.

Fraktalid on komplekssed tänu nende lõputule detailirohkusele ja ainulaadsetele matemaatilistele omadustele (Briggs ja Peat 1989, 104). Kokkulepped, mida ja kuidas saavutada ongi organisatsioonide algvõrranditest. Info piiramine ja kontrollimine teeb halvaks juhiks.

Teadmuse juhtimine: teadmised peavad paiknema organisatsioonides laiali. See on homoloogiline protsess, mida kirjeldatakse kvantfüüsikas kui suhtelist holismi.

Kaos ja tähenduse veider atraktor

Kaos on kord, mis on liblikakujuline (veider atraktor). Loodus tekitab kogu nähtava vormirohkuse paari lihtsa põhimõtte (valemi) abil). Kõik organidsatsioonid on oma olemuselt fraktaalsed. Selline kord saab alguse lihtsa võrrandi tagasisidestamisega iseendaga. Sellistes organtsioonides kaob positsitsooni mõte. Ka eetika tekib läbi korduste.

Eestvedamine on meeskonnamängija ajastu tunnuseks: liider peab efektiivsuse tagamiseks saama põhimõtete kehastuseks. Juhi peamiseks ülesandeks on hoolitseda selle eest, et organisasioon ise ennast tunneks. Inimesed austavad neid, kes aitavad asju sügavamalt mõista.

Muutus: elu omadus

Kõik asjad sõltuvad oma eksistentsis kõikidest teistest asjadest. Leht. Maa, vesi, soojus, puu, päike jne - kõik need elemendid on võimaldanud sellel lehel olemasolevaks saada. Kui puuduks vaid ükski elementidest, siis ei saaks leht olemas olla. Kõik olendid toetuvad sõltuvuslikult koostekke seadustele. Ühe asja allikaks on kõik asjad.

Töötatakse suhtevõrkude, mitte masinatega. Kui võrk läheb katki ja vajab parandamist, ei lõika ämblik üht osa välja ega rebi tervet võrku katki, et seda ümber korraldada. Ta koob võrgu uuesti, kasutades neid siidiseid sidemeid, mis on juba olemas, ning tugevdab nõrgestatud piirkonda uute sidemetega.

Looduselt peame õppima, et hakkama saada.

Uus teaduslik juhtimine

Paljud tippjuhid tunnistavad eksimusi. Põhjuseks on tehnilised ja mehhanistlikud lähenemisviisid. Eiratakse seda, et vajadus on üksteist usaldadaja toetada. Inimeseks olemine toob kaasa probleeme.

Suured ideed tunduvad esile kerkides veidrad ja segased.

Tegemist on hea raamatuga, mida soovitan kõigile, kes on uuendustest huvitatud.