Täiendatud kl 18
15. mail on ühe tugeva äikese aastapäev, kui 2007. a mais liikus üle Eesti tugev äike ühes rahesajuga. Tegemist oli hommikuse lausäikesega ning otsene mõjuala ulatus Kesk-Eestini. Suurem osa Eestist oli kaetud kihtsaju-või kihtpilvedega ning sadas kerget vihma. Tuul oli nõrk ja muutlik või kagust ning sooja 11-16°.
Juba varahommikul kl 5-6 liikusid mõned äikesed üle Lõuna-Eesti. Eriti tugev äikesekolle liikus kl 9-12 ajal edelast kirdesse ning hääbus pärastlõunal.
See äike paistis silma mitme asjaoluga. Äikese ajal hämardus ilm nii palju, et vaja oli toas tuled süüdata ning kohati hakkas põlema tänavavalgustus. Huvitav on seegi, et äikesetugevust hinnati kõigest mõõduka kuni tugevani (seega ei pruugi pilve põhjustatud hämarus olla otseses seoses äikese tugevusega). Äikesega kaasnes väga tugev vihm ja jäme rahe, mis põhjustas palju purustusi. Inimesed kommenteerisid, et nii tugevat äikest nii varasel ajal nad polegi kunagi kohanud. Märkimist väärib veel äikese hommikune esinemine.
Ise olin sel ajal Aegviidus puid klassiga istutamas. Annan nii täpse kirjelduse, kui mäletan. Hommikul kl 9 algaski sõit Aegviitu. Ilm oli kihtpilves ning sadas nõrka vihma. Tuult praktiliselt polnud, oli vaid nõrk kaguvool ja sooja peaaegu 14°. Pilved olid sinakad, kuid heledad, mis viitas sellele, et nad olid üsna õhukesed, ja aluse poolest ebaühtlased. Täpselt samasugune oli ilm kuni sihtpunktini.
Kohale jõudsime umbes kl 10. Sadas ükskuid jämedaid vihmapiisku. Taevas hakkas muutuma: pilved olid äikeseks soodsad. Mida see tähendab, on soodsad äikesteks? Pilved, mis kaasnevad äikesega ja mis lihtsalt vihmaga, on järsult erinevad.
Äikese ajal ei ole madalaid fractonimbuseid, mis kaasnevad lausvihmaga (sajune ja hall sügistaevas!) või on neid üksikuid; mõnikord on taevas palju väikeseid pilvekuhilaid või on muidu halli taeva taustal konksutaolised pilved (rahvas kutsub neid vihmakonksudeks). Äikesepilv ise muudab kihtpilvemassi tooni (tavaliselt väevustooniks kas teatud sina või hallikaskollane, kuid õigete toonide eristamine nõuab väga palju kogemusi), sest lausäikesed (kaasnevad madalrõhuga) on enamasti maskeeritud ühtlase kihtpilvemassi sisse ja neid muidu ei näe ega saa nende olemasolust aimu, kui ei uuri pilvede täpset tooni ja kaaspilvi.
Edelast alates kadusid madalad kihtpilved ning need muutusid ühtlaseks, aga kõrgemaks. Samast ilmakaarest tõusis mingi sujuv serv üles, mis edaspidi sulas üldise pilvemassiga kokku. Lühikese aja jooksul kattus taevas pilvekonksudega, millest eespool oli juba juttu. Neid oli palju, hallika värvusega, kuid tumedamad pilvemassist, ja pisut poolkuukujulised. Mõned moodustasid omavahel riste.
Umbes pool 11 oli edelast väga nõrka mürinat kuulda. Varsti oli juba iga minuti järel müristamisi kuulda, kuid need olid erakordselt kumisevad, madalad või rasked, kuid lühiajalised. Ilm muutus hämaramaks ja sadu tugevnes väga aeglaselt. Huvitav on seegi, et mõned praginad ulatusid justkui üle pea ette, tekitades mõnes inimeses mulje, et äike on põhjas. Selliseid praginaid oli 3 tükki. Vahemärkuseks, et praginaid võis kuulda ka 22. augusti hommikul idas, kui Helsinki kohale liikus võimas sooja frondi äike. Enne kl 11 olid müristamised kaugemad ning lakkasid siis hoopiski. Tööd oli hämaruses raske teha, sest enam ei näinud, kuhu astuda, kuigi peagi oli südapäev käes. Lõpuks kadus kõik ida poole ning taastus hommikune olukord ja päevavalgus. Tõsistest äikest ja kahjustustest kuulsin alles õhtul.
Mida kõigest sellest arvata ja järeldada? Nii see kui ka 2007. aasta augusti äikesed olid sooja frondi äikesed. Mõlemal juhul oli kuulda praginaid, mis viitab võimsale elektriväljale. Vihmapiisad on suured ning ilm muutub äärmiselt hämaraks (ka Soomes augustis) ja müristamised on väga tugevad, rasked. Sooja frondi äikesed on tavaliselt maskeeritud ning need pilved tunneb ära väga selgetest äikese kaaspilvedest või varjunditest.
tahtsin öelda, et ole Sinu blogi suur fänn
VastaKustutaAitäh :).
VastaKustuta