Põhjasoe

Vahel juhtub nii, et soe saabub meile põhjast, loodest või läänest. Viimati juhtus sarnane märkimisväärne juhtum 2001. aasta juunis, kui külm külmekraadine ilm asendus tänu põhjatuulele 23° soojusega. Tollal oli meteoroogiline olukord selline, et kagust üle Loode-Venemaa ulatus Lapimaale sooja õhu keel. Jah, seal puhus küll kagu-ja idatuul, mis tõi sooja lõunalaiustelt sinna, samal ajal, kui ülejäänud Läänemere regioonis oli päevane maksimum nagu tänagi 10° piires. Kuna rõhkkonnad on õhukeerised, et ühes servas on näiteks lõuna-, teisel põhjatuul, siis kanduski põhjatuulega soe Eestisse.

Praegugi, mai I dekaadi lõpul, on põhja või lääne poolt sooja tulemas, kuid see pärineb edelast, mis kandub meile lähiajal loodetuulega. Pühapäeval peaks tulema enamikus Eestis üle 20°, kuid selge on see, et põhjavooluga ei saa lõpmatult sooja juurde tulla: paratamatult järgneb sellele jahedus ning sama kehtib selgi korral. Öökülmi polnud eriti vastu 7. maid, välja arvatud Kirde-Eestis, kus oli õhus minimaalselt -2,5° (Jõhvi), siis järgmisel nädalal võivad öökülmad suuremas osas Eestist võimust võtta.

Viimastel päevadel on vihmadele kohati antud voli, kuid siiski on sellest vähe. Praegune vihm ainult tasakaalustab niiskusekadu, mitte aga ei taasta varu. Senini on suurimad vihmad olnud 4. mail (paljudes kohtades koos rahe ja äikesega) ning 5. mail (koos äikesega Valgas).