Juhtus hoopis nii...

3. mai tundus olevat äikesteks lootustandev, ent vähemalt õhtupoolikuni kujunes olukord siiski teistsuguseks.

Hommik oli Tallinnas ilus ja tuulevaikne, nagu mujalgi Eestis. Õhuvool oli suunatud kagust loodesse ja seetõttu tõusis temperatuur kiiresti. Ennelõunal arenesid küll rünkpilved, kuid mitte äikestele vastavad. Pärastlõunal pöördus tuul ning tekkis merebriis ja üldse osutus tuul kogu maal ebapüsivaks.

Merebriis mõjutas pilvede arengut ja seetõtu nad hajusid. Sisemaal on neid veel näha. Mujal, nii Soomes kui ka Lätis, arenesid siiski äikesekolded, suuremad neist Läti ja Leedu lääneosas. Soomes jäid kolded väga lokaalseteks. Eestis tekkisid aga suhteliselt vähearenenud või hajuvad kihtrünkpilved, millest mõned põhjustasid ka hoovihma, kuid mitte äikest. Lõuna-Eestis tundub olevat olukord muutuvat äikese kasuks.

Hoovihma ning äikest lubatakse taas 4. maiks. CAPE ja LI ennustused pole enam küll endised, kuid ei välista siiski äikesteks piisavat konvektiivset aktiivsust. Niiskust näib pilvedeks jätkuvat ning soojustki on praeguse aasta kohta üsna palju.

Antud juhul on tegemist nähtusega, mida vahetevahel esineb, tavaliselt mõned korrad aastas ja pigem kevadel ning suvel, kui sügisel: fragmenteerunud konvektsioonipiirkonnad/väga lokaalsed rünksajupilvedeks sobivad alad. Sellisel juhul tekivad rünksajupilved kas küll laialdasel terrotooriumil, kuid teatud piirkondades sellel alal ei teki rünkpilvitust või on need vähearenenud või areneb konvektsioon väga kitsal alal. Sarnast olukorrast soosib baarilise topograafia nõrgenemine (sadul, rõhkkondade kokkupuutealad või hajumine). Kui niiskust on piisavalt ja õhumassi energia on positiivne, siis sageli tekivad pilved, kuid mitmesugused tingimused varieerivad nende arengut oluliselt. Sageli kujunevad need alad ranniku lähedale. Näiteks paari aasta eest oli ligi nädala vältel kord ainult Loode-Eestis, kord Lõuna-Soomes äikest ja hoogsadusid, kuid mujal oli pilvi vähe ja ilm sademeteta.

Vahel juhtub ka nii, et pilved alul küll arenevad, ent mingil hetkel muutuvad pilved kihtpilvede sarnaseks ning madalduvad. Sellele aitab kaasa merebriiski, sest soojenemine väheneb või asendub isegi jahtumisega, nagu 3. maikuu päeval juhtus.