Äike Islandil

27. oktoobril 2007 anti kahele Islandi piirkonnale äikesehoiatus. Tegelikult oli äikesevõimalus 26. oktoobril suurem. Äikest esineski Islandi ümbruses, ent ilmselt juhuse, aga ka maismaa väiksema energia tõttu mitte saarel endal.

Põhjuseks on sügav tsüklon, mille energiast piisab äikeste tekkeks. Üsnagi üllatav on, et ilmastikuhuvilised ei tea Islandi kohta üht tõsiasja - foorumis ilmastik.pri.ee/forum avaldas inimene, kes peaks nagu ilmast teadma meist kõigist kõige rohkem arvamust, et nii kaugel põhjas peaks nagu äikesehooaeg läbi olema. See on küllaltki võhiklik arvamus. Arvan, et kui inimene on millestki huvitatud, tehku enne vastava ala põhimõtted ja -mõisted selgeks. Loomulikult, kõike ei saa nõuda ja seetõttu on antud eksimus andeksantav.

Islandil algab erinevalt paljudest teistest kohtadest äikesehooaeg sügisel ja lõpeb kevadel. Suvel ei esine seal peaaegu kunagi äikest. Äike on Islandil alati nõrk ja saab tekkida ainult piisavalt tugeva madalrõhuvälja tingimustes. Eeldatav õhurõhk, mis loob tingimused äikesteks, on umbes alates 980 hPa ja alla selle. Kui õhurõhk on alla 960 hPa, siis on äikeste esinemise tõenäosus peaaegu kindel. Mõistagi kehtib see ookeanide kohta. Sellistel sügavatel tsüklonitel on äikese genereerimiseks piisavalt energiat. Kõige madalam madalrõhuväli, mis meelde viimasest ajast tuleb, oli 940 hPa. Siis oli äikest mitmel pool ka Islandi saare kohal. Millised need äikesed visuaalselt välja näevad, ei oska öelda. Ilmselt on need vähemärgatavad äikesed ja välgud on pilvesisesed.

Ka Norras on äike talviti sagedane külaline. Äikesevõimalus on Norras aastaringne. Suvel on põhjuseks päikesesoojus ja õhumasside kokkupõrked, talvel aga tsüklonite, ookeani ja mäestike koosmõju. Mõnel aastal, näiteks möödunud, on äikeste maksimum ka Norras talvel.