Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
NB! Kõik mured saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.
Nädalavahetusel jõuab Läänemerele kuuma kõrgrõhkkonna kese. Sellega koos jõuab meieni tavatult kuum õhumass, mille algpäritolu on Aafrikast ja sealt edasi Lõuna-Euroopast kaarega üle Skandinaavia ja Soome jõuab meieni. Ka Lapimaal on oodata 30-kraadist kuumust.
GFS-mudelennustus: laupäeval peaks meieni jõudma 850 hPa (~1,5 km) kõrgusel 16-kraadine isoterm, mis päikeselise päeva puhul juulikuus tähendab maapinnal 30-kraadist või kuumematki ilma!
Tähelepanu! Kaugeltki mitte kõik inimesed ei kannata sellist kuuma, seega ettevaatust: kandke peakatteid, tarbige palju vedelikku, hoidke lapsi ja vanemaid sugulasi / tuttavaid ja muidugi ka ennast!
HOIATUSED: jah, kollane, sest on väga palav, lähemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Nädalavahetuseks on oodata ebatavalist kuumust: temperatuurimaksimum tõuseb 33°C-ni. Olgem ettevaatlikud!
Tuleb südasuvine nädal (oih ...).
Esmaspäeval (22.07.) jõudis meieni üle Läänemere nõutav madalrõhuvöönd. Selle esimesed sajupilved ühes kohatise piksega ja oklusioonifrondiga saabusid saartele juba pühapäeva õhtuks. Saabunud front jäi Eesti kohal väheliikuvaks ning nii sadas näiteks Kuressaares nii meeletult vihma (40 mm), et inimesed ujusid otse tänaval. Kohati olid tänavad enam kui poolemeetrise vee all.
Mudelprognoos 22. juuli keskpäeva kohta. On näha oklusioonifronti, mis jäi meie kohal väheliikuvaks.
Sadu oli mehisem / naisestavam mandril ja ka Kuressaare ümber. Idakaartetuul puhus nõrgalt, kuni 8 m/s. Õhumass oli suvine: sooja on öösel 11...16, päeval 18 °C-st sajupilvede all Lääne- ja Lõuna-Eestis kuni 26 °C-ni selgema taeva all Ida- ja Kirde-Eestis.
Teisipäeval ja kolmapäeval (23. ja 24.07. ) tugevnes Skandinaavias kõrgrõhkkond, mis sirutus oma kaitsva tiivaga üle Läänemere.
Teisipäeval arenesid Lääne- ja Lõuna-Eestis rünksajupilved ja äikesed, mis hajusid kella 18:30ks. Kolmapäev oli sajuta, vaid mõne üksiku rünksajupilvega. Taevas seejärel selgines, tuul oli nõrk (1–8 m/s) ja põhjakaartest. Ilm oli suviselt soe: öösel oli sooja 12...17, päeval 23...27 °C.
Neljapäeval (25.07.) ja reedel (26.07.) olime endiselt kogu Põhja-Euroopat katva kõrgrõhkkonna meelevallas. Ilm oli jätkuvalt selge ja suvine.
Samas oli neljapäeval Ida- ja Kagu-Eestis hoovihmu, kuna seal oli lähemal Ukrainas pesitsev madalrõhkkond ühes niiskusega.
Põhjakaare tuul oli neljapäeval nõrk, puhudes 1–7 m/s, reedel ulatusid puhangud päeval 11 m/s. Õhutemperatuur oli öösiti 12...17, päeviti 20...28 °C.
Laupäeval ja pühapäeval (27. ja 28.07.) oleme kõrgrõhkkonna keskme lähedal ning meile saabub uus kogus kuumust.
Ilm püsib selge või vähese pilvisusega. Puhub nõrk muutlik tuul. Kuumust on öösiti 12...21, päeviti 25...33 °C.
Jälgin yr.no, foreca.com, gismeteo.ru. No küll on nemad juba 4 päeva erinevaid sademeid esmaspäevaks Hiiumaale pakkunud, kord 45 mm, kord 5 mm, prognoos muutub kogu aeg drastiliselt. Nüüd lubavad foreca ja yr 0 mm ja gismeteo 17 mm. Kas konkreetne sadu on siis nii keeruliselt kulgev? No Kõpu needus jätkub kindlasti - kujutan juba ette sajuala, mis katkeb täpselt sealt.
VastaKustutaTeine needus on olnud Harjumaa keskosa. Tallinnas Nõmmel (Valdeku piires) pole samuti kuid normaalselt sadanud.
VastaKustutaSee homne sajuala on vaid mõnekümne km laiune ja seisab suht paigal, mistõttu prognoosid nii erinevad ongi, sest lisaks sellele arvutab iga mudel erinevasse asukohta selle sajuvööndi.
--------------------------------------------------------
Minu arvamus on ka suht selline, et sajab seal, kus niigi juba on üleliia sadanud.
Ehk et enim sajab Lääne- ja Pärnumaal. Arvan, et Tallinnani ka seekord asjalik sadu ei ulatu.
-------------------------
Virumaad peaksid täiesti sajuta jääma.
Jah, mudelid ei saavuta üksmeelt kahjuks.
VastaKustutaKõpu midagi saab ikka, päris ilma ei jää. Aga suurt uputust seal ilmselt ei tule.
Ootame homset pikselist ja sajust ilma!
Ilmselt just nii läheb jah, et enim Lääne- ja Pärnumaal, kuid ka lõunamaades ehk.
VastaKustutaPäris ilma ei tohiks ka Tallinn jääda.
Pigem jääb Tallinn ilma. Merebriis lükkab äikese sisemaa poole umbes nagu laulupeo ajal oli.
VastaKustutaKeegi hakkaja võiks asutada ettevõtte, mis tegeleb läänemere täitmisega ülejääva pinnasega/kividega.
VastaKustutaSiis saab esiteks Tallinn vihma, teiseks minna autoga Rootsi/Soome ning kolmandaks eestlased omale rohkem põllumaad juurde. Oleks ju tore.
Mis sest sinivetikasest ja (sademete)kliimat rikkuvast veekogust ikka kasu on.
No laevandus ja kalandus lähevad pankrotti, aga siiski.
Homme tuleb pigem 16. juulile sarnane ilm, ehk et läänes pilvealune äikeseta, aga idas algul selge ja siis tormiliselt arenevate äikesepilvedega.
VastaKustutaTundub ,et see sajuala Kõpu kohast katkeb jälle.
VastaKustutaOlen siin Kõpus tõesti tänulik nende vähestegi piiskade eest !
VastaKustutaOh jah, neid piisku tuli tõesti vähe ...
VastaKustutaSÜgisel saab KÕpu vihma nii, et tolmab :)
VastaKustutaKahjuks sajab ka Tallinna ümber! Ja päris usinasti.
Kas oskate öelda, kui pikalt võib kuumalaine kesta? Kas lõppeb alanud nädalaga või kestab veel?
VastaKustuta1 või 2 augustil lõpeb
VastaKustutaVihmast rääkides, siis Raplamaal ladistab varahommikust alates. Vahepeal oli pisuke paus ja nüüd jälle. Kurgid ja muru saab kastetud. Loodetavasti jõuab osa vihmast ka põuasele Kõpule.
VastaKustutaUnista edasi. Vaevalt Kõpus enne augustit sajab.
VastaKustutaLaagris on ka täna sadanud üsna korralikult, kõige tugevam oli sadu kella 16:15 paiku, kuid äikest pole olnud. Siiski ilmselt sellest sajust ei piisa, et mulla veevarud taastada või tuleoht täielikult kustutada.
VastaKustutaTänased äikesed jätkuvad umbes kella 18-19ni, kuid on väheliikuvad ehk kus nad tekivad, sinna lähikonda ka jäävad. 23. juulil paistab sisemaal olevat suur äikeseoht, aga jällegi on äikesed väheliikuvad.
Soojuse osas on üsna palju ebaselget. 24. juulist läheb jälle soojemaks kuni umbes 27. juulini, kuid mis pärast seda, keeruline prognoosida. Siiski ilmselt enam kui 20-kraadine soojus püsib, aga võib jääda ka väga palav ilm püsima. Kas augusti algus toob muutuse, pole praegu selge.
Holland ja Belgia võivad saada varsti omale uue kuumarekordi, kolmapäevaks-neljapäevaks ennustatakse sinnakanti kohati 40-kraadist temperatuuri.
VastaKustutaBriis polnud täna tõenäoline, sest merepinna ja õhutemperatuuri erinevus jäi pilvise ilmaga liiga väikeseks. Äikest oli sisemaal, rohkem ida pool, ilmselt päikesepaiste mõjul rohkem, samuti jäi see frondi ette sooja õhumassi.
VastaKustutaJah, rekordiline kuumus on sealkandis tulekul. On huvitav, et eelmise aastaga umbes samal ajal.
Kas olen ainus, keda sõna "rünksajukas" häirib? Korrektsus!?
VastaKustutaEi ole ainus.
KustutaNii ja naa. See probleem on sügavam kui esmapilgul tundub. Horisondis ilmus Sveni äikeseraamatu tutvustus, kus natuke seda probleemi käsitletud.
VastaKustutaAitäh tagasiside eest, muutsin mõne meie lumehelbekese pärast ära selle sõna rünksajukas.
VastaKustutaSeda sai kasutatud seetõttu, et oleks blogis veidigi vabamat kõnepruuki kasutanud, mis oleks mitmekesistanud prognoose.
Niipalju kui on aga inimesi, on ka eriarvamusi.
Prognoose mitmekesistaks sisu. Kahjuks endiselt suuri arenguid ei ole olnud, ei oma see koht lisandväärtust võrreldes Ilmateenistusega. Ehk paari protsendi võrra on nüüd parem.
VastaKustutaKiitus, Kaivo! Korrektne eesti keel on kõige aluseks, vürtsi saab alati teisiti ka lisada :)
VastaKustutaP.S! Loen seda blogi nüüd 2x rohkem kui ilmateenistus.ee, seega tublid!
Üks lugeja oli mures postituse sisu pärast, kuid see olukord lahendati. Lähtestamise osas on plaan jõus, nii et suur kvaliteedihüpe võib esineda uuel nädalal, kuid elame-näeme! Kaivo osas loodetavasti mõistame olukorda.
VastaKustutaLumehelbekese kontseptsiooni kohta leidsin artikli https://ekspress.delfi.ee/elu/lumehelbekesed-polvkond-keda-iseloomustab-solvumine?id=77078038.
Kas juuliga kaob soe?
VastaKustutaKuu lõpus on öökülma võimalus!
VastaKustutaEi tule seda +30 -tki. Kirdetuul toob juba reedeks leevendust. Suur soe jääb läände.
VastaKustutaVaadates prognoose, kahtlen minagi nii suure kuuma saabumises. Jääb see olemasolevgi üsna üürikeseks. Tundub, et järgmine nädal on märgatavalt jahedam. Kurb muidugi.
VastaKustutaEi ole kurb. Jahedus paneb põua edasisele süvenemisele tõhusalt pidurit.
VastaKustutaSee tappev kuumus tuhkkuivale pinnasele tulnuna ilmselt ikaldab juba niimõndagi.
Seda tüüpi õhumassivahetusega, mida tulevaks nädalaks ennustatakse, ei tule küll mingit vihma.
VastaKustutaVihmaks on ikka edelast või läänest vaja külma fronti.
Põhjast tulevad frondid on kuivad.
Tuleb aga ainult lõunapoolses Eestis.
VastaKustutaTundub, et peale väikest külmalainet tuleb korralik soe tagasi..
VastaKustutaTule midagi. Kui sa just +22 korralikuks soojaks ei pea.
VastaKustutaKas sihuke äkiline ja kiire õhumasside vahetus uuel nädalal trombe või tornaadosid ei või luua? Venemaal anti lumesaju hoiatus. Teisest küljest, Arktika jääkilbi sulamine on hoogustunud ja mööda läinud 2012 aasta miinimumist antud hetke suhtes.
VastaKustutaOota oota see sulamine kohe kohe aeglustub nii ,et 2012 tase jääb ületamata.
VastaKustutaTähendab 2012 rekord jääb ületamata
VastaKustuta30 ja üle selle kraadi siiski tuleb. Öökülmaohuga võib nõustuda, kuid pikemalt sellest ilm.ee reedeses ilmajutus.
VastaKustutaKas uuel nädalal on sademeid oodata või pigem mitte?
VastaKustutaPigem mitte, sajuvõimalus kasvab pisut nädala lõpu poole, aga näib praegu, et on ikkagi ka siis päris väike.
VastaKustutaJah, enne kui püsivat läänevoolu ei tule, ärge kastvat vihma lootkegi.
VastaKustuta"Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com. "
VastaKustutaEhk teisisõnu "Kõik kaebused ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.", sest pretensioon ju tähendabki kaebust.
Juba pikalt kripeldas see. Enam ei suutnud "nokkimata" jätta.
Jälle just ööseks läheb põhjataevas pilve, et ikka jumala eest helkivaid ööpilvi ei näeks eksole.
VastaKustutaAitäh tagasiside eest!
VastaKustutaPostituse alguse osa kaebuste osas on muudetud.
Ammu juba paistis, et see leitsak päris meile ei jõua...Konkreetne kuum õhumass suundub enamuses Norra merele ja osaliselt Lapimaale. (Vaene Põhja-Atland ja Golfi hoovus) Olnuks suund Euroopast vähegi kirdesse, mitte loodesse, SAANUKS meiegi uued rekordid. Asi nüüd selles, et meile tuleb õhumass esialgu otse idast ja Kõrgrõhkkonna tingimusis on Venemaal Lääne-Siberis ka õhk palav. Nii saanuks me 30 kraadid laup, pühapäeval KA SEL JUHUL kui Aafrikast ei tulnuks miskit kuumalainet !! Näha on ju ,et seejärel kerib antud K kirdest jahedust siia, mittesugugi aafrikalisust, seejärel on kolmapäeva (31.07) ja neljapäeva (01.08) öösel mõnes kohal (näit Jõgeval) karta maapinnal isegi kerget ÖÖKÜLMA !! Ikka suhteliselt erakorselt -ÄÄRMUSEST- TEISE ÄÄRMUSSE !
VastaKustutahttp://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/presmslp,temp850v,presmslv
Lihtsam- pange Hirlami Euroopa mudelisse õhurõhk ja lisakihtidest 850 hPa õhutemperatuur - Paar päeva varem oli juba hea jälgida, et see kuumus liigub pigem Norra merele ja meie saame idast nii kui naavõrd veidi, aga mitte seda "Aafrika sooja".
No aga see Aafrika sooja kisendamine on ju kliimasoojenemise propaganda mahlane osa. Kuskil aga mitte sõnagi ,et Texsase osariigis löödi 100 aasta miinimum uueks ja Peruus on viimase 50 a külmimaid talvesi. Lõuna- Aafrikasse läheneb brutaalne külmalaine. No tavameedias on sellest vaikus.
VastaKustutaTeksase osariigi miinimumi all mõtlen Juuli miinimumi.
VastaKustutaÜks hea näide veel. Nüüd on kuum ja uudis milline igalpool aga kohe saabub 10 kraadi normist külmem õhumass. No sellest tehakse nii väike uudis kui võimalik. Rootsi meedia vaikib sellest külmast täiega.
VastaKustutaMida sa oma vandenõuteooriaga öelda tahad? Kuum on lihtsalt ohtlikum kui jahedus.
VastaKustutaÜritad öelda, et kliima soojenemist ei toimu? EKRE ütles? Lõpeta ära.
Mina ei tea, kas toimub jahenemine, kuumenemine või kõik on normis, aga ma ei aja sellist jama vähemalt
Aitäh elava arutelu eest! Keegi ütles, et idaservas olla tunda Siberi metsapõlengute suitsu, kuid SILAM jt mudelid jms analüüs näitas, et see pole usutav, pigem mingi lokaalsem allikas.
VastaKustutaJah, siia seekord troopiline õhumass ei jõudnud, vaid see transformeerus, siis segunes ka polaarse õhumassiga (Ida-Euroopa lauskmaal), aga üsna oluline osa oli siiski Aafrikast tulnud soojusel.
Külma on jah vähem uuritud ja seda kajastatakse vähem. Ühe üliõpilasega võtsime uurimistöö teemaks külmalained Eestis, kuna seda on minimaalselt uuritud ja vastav töö täidaks olulise lünga. Kahjuks puudutab töö teema külma, mitte sooja poolaasta külmalaineid, lisaks võiks vast eristada järske temperatuurimuutusi külmalainetest, praegu on siis eesseismas järk temperatuurimuutus. T. Paljaku magistritöö järskudest temp. muutustest puudutas vist ka ainult külma poolaastat.