Kommentaariumi link
Äike Laagris. Tugevam sadu jäi läände ja põhja.
Panoraam võtet proovitud, aga valgus hakkas muutuma. Pildid ja video on tehtud LG G4 telefoniga, originaalid-töötlemama. Lemmi Orav, 22.08.2017 õhtu, Voore (Jõgevamaa).
21. augustil ulatus Barentsi merelt üle Soome Läänemerele väheaktiivne madalrõhulohk, mis liikus aeglaselt Baltimaadele. Sellele vaatamata määras Eesti ilma frontaalvöönd, mis piiritles Venemaa ülikuuma antitsüklonit (Moskvas mitu päeva kuni 33 °C) – see muutis ilma pilves ja sajuseks, seevastu selgimistega, kuid hoovihmadega oli lääne pool, kus kohati oli ka äikest.
Äike rajutamas Tallinnas 21.08.2017.
Veel üks äike 21.08.2017 Laagris (välgud https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170821).
12. ja 19. augusti rämedatest äikestest on täiendamisel ülevaade http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/12.08.2017.htm.
Mehhiko lahelt maabus 4. kategooria orkaan, rohkem: https://en.wikipedia.org/wiki/Hurricane_Harvey.
27. augustil liikus Skandinaavia kohal tugevnev kõrgrõhuhari Soome ja Läänemere kohale. Sellele vaatamata püsis ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kuivem oli saartel ja lõunaosas. Põhjakaartetuul oli nõrk, vaid lõunaservas oli tuul enamasti lõunakaartest. Sooja oli valdavalt 15 kraadi ringis, kus päikest kauem, 19 kraadi (Pärnumaal).
26. augustil liikus madalrõhuala Soomest ida poole. Selle edelaservas saabusid hommikuks uued hoovihmad, mis liikusid kiiresti läänest itta, äikest polnud.
Päev oli võrdlemisi tuuline ja kohatiste hoovihmadega, eriti põhja pool, kuivem ja selgem oli lääne ja lõuna pool. Sooja oli kõikjal kindlalt alla 20 kraadi, sajuhoogude all piirdus vaid 12 kraadiga.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub Soomest ida poole. Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm selgineb ja rahuneb. Selgemates kohtades võib sooja olla 5 kraadi, pilvede all ja mere ääres üle 10 kraadi, päeval jääb ilmselt 15 kraadi juurde.
25. augustil liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. Seetõttu oli ilm sajune ja pilves. Lõunakaartetuul oli valdavalt nõrk, puhanguti mõõdukas. Sooja oli kuni 15 kraadi, kuivemas lõunaservas kuni 19 kraadi (Ruhnus).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub aeglaselt Läänemere kohalt itta. Seetõttu sajuhood ja jahedus jätkuvad.
25. august oli isegi Laagris sajune.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Lõunavoolus Peipsi tagant põhja poole liikunud tsükloni mõju, mis uputas Ida-Eestit, lõpeb ja tasapisi taastub tavapärane läänevool. Tuul pöördub esialgu läände ja loodesse ning kannab meile jahedamat õhku, mis põhjustab tuule vaibumisel öise õhutemperatuuri languse. Loe edasi: https://ilm.ee/?516472
24. augustil eemaldus madalrõhkkond põhja ja selle järel liikus üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii oli ilm pilves selgimistega, idaservas sadas tugevat lausvihma, kus sadas kuni 80 mm/d (Alatskivil tuli kokku 33,5 mm, Tartus oli hommikul 27,5 mm), seevastu Rezeknes tuli kokku 160 mm. Lääne pool oli sajuta ja päeva jooksul selgines.
24. augusti sajuhulk (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Enamasti päikeseline ilm Laagris.
23. augustil oli siin madalrõhkkonna loodeserv. Nii oli öösel veel rahulik ja enamasti sajuta, kuid mitmel pool udune.
Päeval hakkas selle lõunatsükloni mõjul alates idaservast lausvihma sadama. Sadu levis aeglaselt lääneloodesse, kuid lääne pool püsis veel pilves selgimistega, Saaremaal ja Liivi lahel esialgu isegi üsna päikeseline. Põhjakaartetuul tugevnes. Sooja oli alla 20 kraadi.
NB! Põhiline oht selle lõunatsükloniga seoses on tugev laussadu eeskätt idaservas: võimalik sajuhulk kuni 50 mm/d. 24. augustiks oligi idaservas kogunenud sajuhulk üle 30 mm, Einar Alatskivilt: Täna tuli 26 mm , kui palju ööga tuleb ? Praegu Alatskivil lausa kallab ! Siin juba 13 tundi sajab ! Alatskivi pakub tugevat lausvihma !
27. augustil liikus Skandinaavia kohal tugevnev kõrgrõhuhari Soome ja Läänemere kohale. Sellele vaatamata püsis ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kuivem oli saartel ja lõunaosas. Põhjakaartetuul oli nõrk, vaid lõunaservas oli tuul enamasti lõunakaartest. Sooja oli valdavalt 15 kraadi ringis, kus päikest kauem, 19 kraadi (Pärnumaal).
Ilm järgmistel päevadel. Pärast vahepealset öökülmaohtu võib august lõppeda suviselt soojalt (ka pilves ja sajuse ilmaga on siis soe). Päikeselised ja soojad hilissuvised ilmad võivad tulla septembri esimese nädala jooksul. Pikemalt uues sissekandes.
Huvitavaid kihtrünkpilvi Laagrist
Päev oli võrdlemisi tuuline ja kohatiste hoovihmadega, eriti põhja pool, kuivem ja selgem oli lääne ja lõuna pool. Sooja oli kõikjal kindlalt alla 20 kraadi, sajuhoogude all piirdus vaid 12 kraadiga.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub Soomest ida poole. Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm selgineb ja rahuneb. Selgemates kohtades võib sooja olla 5 kraadi, pilvede all ja mere ääres üle 10 kraadi, päeval jääb ilmselt 15 kraadi juurde.
Ilm järgmistel päevadel. On juba küsitud, millal tuleb suvi tagasi. Jahedas õhumassis pole mõnda aega loota 20-kraadist sooja ja öösiti varitseb öökülmaoht (augusti esimene öökülm võis olla kohe pärast 12. augusti kuumust Virumaal, mida peeti suve lõpu märgiks), eriti 29. augusti öösel, kui võib-olla selge ja vaikne, kuid saabuv soe õhumass pole veel mõjule pääsenud.
Kui mitte varem, siis septembri alguses on võimalus hilissuviselt soojadeks ilmadeks: öökülmaohtu pole ja päeviti võib päikese toel üle 20 kraadi tulla. Selles osas meenub 1999. a, kui pärast jahedaid ilmu saabus septembri algul südasuviselt soe õhumass ja päeviti oli 25 kraadi (uusi rekordeid ei mõõdetud). Väga suur kuumalaine augusti lõpus oli 1999. aastal, kui ridamisi registreeriti uusi kuupäevarekordeid, vt http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Erinevalt sellest http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm näitavat ahvenauimed Einari teatel Alatskivilt varast ja väga külma talve algust. Selline oli aasta teine pool 1978. a, kuid pärast aastavahetust läks soojaks, ainult veebruaris oli veel natuke pakast. Ei oska hinnata, kui usaldusväärne indikaator see olla võiks. Priidu kobrastest pole teateid tulnud (talve iseloomu näitab see, millal ja kui innukalt hakkavad koprad talveks varusid koguma).
Vahelduva ja muutliku pilvisusega, kuid mitte ilmata.
Kui mitte varem, siis septembri alguses on võimalus hilissuviselt soojadeks ilmadeks: öökülmaohtu pole ja päeviti võib päikese toel üle 20 kraadi tulla. Selles osas meenub 1999. a, kui pärast jahedaid ilmu saabus septembri algul südasuviselt soe õhumass ja päeviti oli 25 kraadi (uusi rekordeid ei mõõdetud). Väga suur kuumalaine augusti lõpus oli 1999. aastal, kui ridamisi registreeriti uusi kuupäevarekordeid, vt http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Erinevalt sellest http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm näitavat ahvenauimed Einari teatel Alatskivilt varast ja väga külma talve algust. Selline oli aasta teine pool 1978. a, kuid pärast aastavahetust läks soojaks, ainult veebruaris oli veel natuke pakast. Ei oska hinnata, kui usaldusväärne indikaator see olla võiks. Priidu kobrastest pole teateid tulnud (talve iseloomu näitab see, millal ja kui innukalt hakkavad koprad talveks varusid koguma).
25. augustil liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. Seetõttu oli ilm sajune ja pilves. Lõunakaartetuul oli valdavalt nõrk, puhanguti mõõdukas. Sooja oli kuni 15 kraadi, kuivemas lõunaservas kuni 19 kraadi (Ruhnus).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub aeglaselt Läänemere kohalt itta. Seetõttu sajuhood ja jahedus jätkuvad.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Lõunavoolus Peipsi tagant põhja poole liikunud tsükloni mõju, mis uputas Ida-Eestit, lõpeb ja tasapisi taastub tavapärane läänevool. Tuul pöördub esialgu läände ja loodesse ning kannab meile jahedamat õhku, mis põhjustab tuule vaibumisel öise õhutemperatuuri languse. Loe edasi: https://ilm.ee/?516472
24. augustil eemaldus madalrõhkkond põhja ja selle järel liikus üle Läänemere kõrgrõhuhari. Nii oli ilm pilves selgimistega, idaservas sadas tugevat lausvihma, kus sadas kuni 80 mm/d (Alatskivil tuli kokku 33,5 mm, Tartus oli hommikul 27,5 mm), seevastu Rezeknes tuli kokku 160 mm. Lääne pool oli sajuta ja päeva jooksul selgines.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub üle Läänemere kõrgrõhuhari, päeval jõuab uus madalrõhulohk. See toob sajud ja 15-kraaadise ilma, läänekaartetuul on nõrk.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (26.08.) öö hakul sajab veel sagedasti vihma, pärast keskööd madalrõhulohk kaugeneb ja sajuhooge on kohati. Päeval jääb Eesti kaugenenud madalrõhkkonna äärmisesse edelaserva. Kohati sajab hoovihma. Läänekaartetuule puhangud ulatuvad 15 m/s. Õhutemperatuur on alla 20 kraadi.
23. augustil oli siin madalrõhkkonna loodeserv. Nii oli öösel veel rahulik ja enamasti sajuta, kuid mitmel pool udune.
Päeval hakkas selle lõunatsükloni mõjul alates idaservast lausvihma sadama. Sadu levis aeglaselt lääneloodesse, kuid lääne pool püsis veel pilves selgimistega, Saaremaal ja Liivi lahel esialgu isegi üsna päikeseline. Põhjakaartetuul tugevnes. Sooja oli alla 20 kraadi.
NB! Põhiline oht selle lõunatsükloniga seoses on tugev laussadu eeskätt idaservas: võimalik sajuhulk kuni 50 mm/d. 24. augustiks oligi idaservas kogunenud sajuhulk üle 30 mm, Einar Alatskivilt: Täna tuli 26 mm , kui palju ööga tuleb ? Praegu Alatskivil lausa kallab ! Siin juba 13 tundi sajab ! Alatskivi pakub tugevat lausvihma !
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna lääneserv. See lõunatsüklon hoiab ilma tuulise ja sajuse, seda eeskätt idaservas, lääne pool on sajuta. Põhjakaartetuul on tugev: puhangud rannikualadel kuni 19 m/s ja sisemaal 10 m/s; sooja on alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Reede (25.08.) öö on kõrgrõhuharja mõjul enamasti sajuta. Läänekaare tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on sisemaal kuni 10 kraadi, rannikul sellest kõrgem. Ilm läheb sajule: hommikuks jõuab Lääne-Eestisse uus laussadu, sest Skandinaaviast on üle mere tulekul uus madalrõhkkond. Edaspidi muutub ilm jälle kuivemaks.
Ilmateenistuse radarpildil on näha idast saabuv laussajuala, mis tasapisi lääne suunas nihkub (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/).
Venemaa kuuma antitsükloni servas meridionaalsel frontaalvööndil tekkis aktiivne ja praeguse aja kohta üpris võimas lõunatsüklon, mis liigub Eesti suunas (DWD).
Kairo Kiitsak. Arenemiskäigus olev väike mesotsüklon Simunas 22.08.2017.
22. augustil oli Läänemere ja Baltimaade kohal väheaktiivne madalrõhulohk. Seetõttu oli muutliku pilvisusega ja pilves selgimistega ilm, sadas hoovihma, oli äikest, mitmel pool oli vesipükse; ida pool oli sajuhooge vähem, need olid nõrgemad ja äikest polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, sooja oli kõikjal alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna loodeserv. Seetõttu on hoovihma võimalus suurem idaservas. Loodetuul muutub tugevamaks. Sooja on alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (24.08.) tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari, samal ajal liigub piki Venemaa lääneserva põhja poole jõuliselt madalrõhkkond (lõunatsüklon). Kahe rõhuala piirimail tugevneb loodetuul puhanguti 17 m/s. Suurem osa Eestist on sajuta, vaid kagunurka ja Peipsi ümbrusse võib sajuserv ulatuda (suur sajuhulk võimalik http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_39_4.png). Õhutemperatuur on öösiti enamasti üle 10, päeval jääb alla 20 kraadi.
21. augustil ulatus Barentsi merelt üle Soome Läänemerele väheaktiivne madalrõhulohk, mis liikus aeglaselt Baltimaadele. Sellele vaatamata määras Eesti ilma frontaalvöönd, mis piiritles Venemaa ülikuuma antitsüklonit (Moskvas mitu päeva kuni 33 °C) – see muutis ilma pilves ja sajuseks, seevastu selgimistega, kuid hoovihmadega oli lääne pool, kus kohati oli ka äikest.
Tuul on valdavalt lõunakaartest, kohati ka läänest, ja nõrk, õhtul aga oli mitmel pool tuulevaikne või väga nõrk lõunakaartetuul. Sooja oli pilvede ja saju all kuni 16 kraadi, kus kuivem ja selgem – kuni 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere ja Baltimaade kohal on väheaktiivne madalrõhulohk. Seetõttu on hommikuni rahulik ja üksikute hoovihmadega, ent udune. Päev paistab tulevat hoovihmadega ja äikesega, eriti lääne pool.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (23.08.) jääb Eesti kõrg- ja madalrõhkkonna piirimaile. Seetõttu hoovihmade võimalus püsib, kuid südasuvist soojust enam pole: üle 20 kraadi ei tõuse õhutemperatuur enam kuskil.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere ja Baltimaade kohal on väheaktiivne madalrõhulohk. Seetõttu on hommikuni rahulik ja üksikute hoovihmadega, ent udune. Päev paistab tulevat hoovihmadega ja äikesega, eriti lääne pool.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (23.08.) jääb Eesti kõrg- ja madalrõhkkonna piirimaile. Seetõttu hoovihmade võimalus püsib, kuid südasuvist soojust enam pole: üle 20 kraadi ei tõuse õhutemperatuur enam kuskil.
Kuum antitsüklon püsis Venemaal paigal, aga kahe Eesti päev jäi siiski idapiiri taha: Novgorod vaevles 30-kraadises kuumuses, Pihkvas oli aga hall ja vihmane, kuni 15-kraadise soojaga. Euroopa ilmakaart vastavalt 20. ja 21. augusti kohta (FMI).
***
Tuleb harju keskmise augusti ilmaga nädal ehk nii vihma kui mõõdukat, kuni 20-kraadist, sooja.
Nädala alguses liigub ulatuslik madalrõhuala Skandinaaviast kirdesse. Samas ei saa jätta tähelepanuta lõunatsüklonit, mis tõi juba 20. augustil täiendavaid sadusid. Siiski on vähetõenäoline, et kuum õhumass jõuaks Läänemere idakaldale, nii et mõõdukas soojus ja rahulik ilm jäävad valitsema.
Aegamööda näib rõhuväli muutuvat väheaktiivsemaks (lamedamaks), nii et õhu liikumine peaks rahulikumaks muutuma. See siiski kauaks nii ei jää: troopilise (palava) õhumassi piiril võib tekkida lõunatsüklon (või segatüüpi tsüklon), mis võib muuta ilma tuulisemaks ja toob vihma, aga selle mõju pole veel selge. Äikeseoht on suurim 22. augustil.
Nädala teine pool on rahutu, sest lohud vahelduvad harjadega: on oodata nii lausvihma kui sajuhooge, kuivemaid hetki ja ajutist tuule tugevnemist. Sooja on öösiti üle 10 kraadi ja päeviti kuni 20 kraadi.
Kairo Kiitsak. Võimas äikesesüsteem Simunasse saabumas 19.08.2017. Selle äikesega kaasnesid märkimisväärsed tormikahjustused: https://www.flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157685294287444
66 kommentaari:
Noh, Kairo siis sai lõpuks oma oodatud ja loodetud äikese(kahjustused).
Jah! Eile oli meeletu tuul ja vihm. Viimati oli sarnane äikeseraju Simunas 8. augustil 2010.
Tuleb meelde, kuidas mõni aeg tagasi keegi siin blogis pidevalt ootas jahedat ja sajust suve, väites et siis pidavat palju äikeserajusid esinema. Tänavune jahe suvi nagu ka 2015 on taaskord ideaalseks näiteks, et tõelised äikeserajud sünnivad ainult leitsakuga ning kui ette võtta ajaloo kõige laastavamad äikesetormid Eestis, siis lähevad top 10-sse ilmselt just need, mis on kaasenud 30-kraadi lähedase temperatuuri juures. Seega kokkuvõtteks võiks öelda: Kui igatsed suuri äikeserajusid, pead igatsema ka kuuma.
Kas on kunagi mõni ohtlik äike ka jaheda ilmaga olnud?
HIRLAM ajab mingit jama, näitab Peipsi kohale õhutemperatuuriks 2- 3 kraadi.
Veider! Ju siis mingitsorti artefakt vms.
Kas keegi oskab kommenteerida, on Tartu kandis hetkel reaalne äike nagu detektorid märgivad?
Eemalt mõnda aega jälgides pole tähele pannud sähvatusi.
Need olid artefaktid. Äike oli hoopis Räpinas.
Lõunatsüklon oleks tore, Kesk- Eestis pole ammu juba laussadu olnud, alati on vaid lühiajalist paduvihma äikesetormidega tulnud. Mudelid siiski näitavad, et lõunatsüklon möödub Eestist liiga kaugelt ja erilist vihma ei saa.
Samas mõned kurdavad, et hirmsasti ladistab juba pool ööpäeva.
Ma pakun, et need kurtjad asuvad Viljandi-Türi-Rakevere joonest ida pool.
-----------------------------
Täna taas Keilas äikest olnud, aga Tallinnas mitte.
Vara hõiskasid, Õismäel mitu korda müristanud.
Kunagi küsisin Jürilt, et kuna tuulenihke puhul eri kõrgustel olevad pilved vastupidiselt võivad liikuda, siis Viljandi kohal on enamvähem selline olukord hetkel. Teil Tallinnas täna jälle lahe sussaka päev jah?
Hästi lahe ja huvitav, vanalinna vaateplatvormidel oli metsik klõpsimiste puhang. Muidu jah harju keskmine sussunaator.
Täna jah frondi päev, kuid kahe Eesti päev jääb idapiiri taha.
Tundub et kolmapäeva hommikul võib paks udu tulla.
Jah, loodame, Simunast ja Alatskivilt tulid juba vägevad uduteated.
Loodetavasti see kõrgpilvisus kaob ka hommikuks ära, sest muidu ilmselt äikest suurt ei tulegi.
Jah, loodame üliväga!
Need äikesed Lääne- Eestis tunduvad suhteliselt liikumatud, üleujutuste oht?
Konvektsioon on seal justkui tsükloni keskmes.
Laagris peaks praegu veidi enamat olema kui sussukas ?
Jah, täna on pilved paigal. Samas Laagris sadas vähe, ehk 6 mm, tugevam sadu jäi lääne ja põhja poole.
Äike polnud jah sussunaator, vast mõõduka tugevuse andis välja?
Tallinnas Nõmmel taas rahuldav äikesepäev. Sel suvel siin olnud 5 nn "õiget" äikesepäeva, millest 4 augustis. Ülejäänu oli 4. juulil.
GFS on otsustanud lõunatsükloni Eestile lähemale tuua, Kagu- ja Ida- Eestis ööpäevaga 50+mm. Piiri taga üle 100mm.
@ 19:00
Olgu see sajuhulk kui suur tahes, hämmastama see mind ei pane. See ongi loogiline, et lõunatsüklonid itta ja kakku saju-uputuse toovad. Umbes sama loogiline, et suvi on soojem aastaaeg kui talv, vähemalt veel tänapäeval.
Mis juhul tuleb loodeserva uputus?
Ma ei saa aru miks kella 9 ilmateates Kertu räägib, et hoovihma sajab Eesti idapoolses osas, kui on näha et laussadu tuleb peale ja sajab pea 24h jutti.
See Kertu on kahjuks üldse üsna mõttetu. Tema ilmateated kõlavad justkui robotlikult, eriti temperatuuride osa. (Õhutemperatuur on...Õhutemperatuur on... Õhutemperatuur on...)
Teiseks kõlab ta minu jaoks lapsikult ega kutsu ÜLDSE kuulama.
Taimi ja Merike on oma ala spetsialistid - kui ilm on tõsine, siis nad sedasi seda ka edastavad. Kertu aga laseb edasi nii, nagu laps räägiks elevusega ohtlikust ilmast - tõsist hääletooni pole iga ilmaga üldse. Sorri, aga nii see on...
@ 23. august 2017 01:46
Arvan, et labiilse merelise õhumassiga, mil õhuvool on mitu päeva pidevalt lääneedelast. Augustialguse olukorra puhul näiteks.
Ahjaa, viimatine tavapärane laussadu oli Tallinnas viimati vist 4. augustil. Eriline laussadu 12. augusti joonpagi ajal (konvektiivne laussadu).
Seega konvektsioon on päästnud loodet põuast, selle puudumisel olnuks viimane sajupäev Tallinnas 4. august.
Kesk- Eestis ka tibab.
Tallinnas ja mujal sajust läänepool peaks täna võimas päikeseloojang tulema.
Simuna lähistel oli eile õhtul 15-45 minutit võimalik jälgida mesotsüklonit.
Paneb selle mesotsükloni foto ka blogisse. Jah, suvel annab lõviosast sademetest konvektsioon.
Jüri öeldu kehtib vist Lääne-Eesti kohta. Ida puhul annavad aastaringselt võetuna pigem ikkagi laussajud.
HIRLAMi järgi ei pruugi 25. augustil sisemaal MAKSIMUMtemperatuur enam suveks vajaliku ööpäevase kriteeriumini tõusta! Kohati võib +10 juurde pidama jääda (Soomes alla sellegi), kusjuures seda suureljaolt sajuta ilma puhul.
Tänasest siis algas klimaatiline sügis, kuna juba tänane keskmine alla 13 kraadi mitmel pool? Meteoroloogiline sügis veel ei alga, kuna lõunatsüklonid pole sügisele omased. Seega 25. kuupäev võib meteorolooglise algus olla.
Tundub jah, et sügis algab. Kuu aega suve, asi seegi...
Uurimistööd näitavad, et äikesesademete osatähtsus on suviti idas kõige suurem, mõne suvel koguni 80% kõikidest sademetest, lääne pool oluliselt väiksem osatähtsus.
Meteoroloogilised aastaajad võetakse kalendrikuude kaupa (suvi on alati juuni, juuli ja august, sügis september, oktoober, november jne).
Sünoptilised aastaajad on sünoptiliste protsesside järgi, nt läänetsüklonite aktiveerumine Atlandil ja sellest tulenev läänevoolu tugevnemine. Ka lõunatsüklonite kohta käiv kommentaaris kuulub sünoptiliste aastaaegade kategooriasse.
Klimaatilise aastaajana võib suvi olla lõppenud küll, kui ööpäeva keskmine jääb püsivalt alla 13 kraadi (püsiv tähendab ca 2 nädalat). Üks või kaks päeva ei loe.
Ilmateenistuse ennustus 27. augustiks on augusti kohta muljetavaldav - päevane temperatuur jääb vaid +5 ja +12 kraadi vahemikku.
Uus võimalik kuumalaine on mudelite ennustusse ilmunud. See kehtib augusti viimase päeva kohta.
Liiga ilus, et olla tõsi. Oleks veel Euroopa mudel seda prognoosiks, aga GFS...
Just, aga 12. augusti progoonos läks täiega täppi ikka. GFS hakkas prognoosima seda juba nädal aega varem.
Kord aastas tõesti suudab GFS neid kuumasid enne näha, aga sagedamini siiski mitte.
Lõuna- Eesti jõed saavad täiendust, Võhandu jõe veetase viimase 24 tunni jooksul tõusnud 70cm. Loodame, et kuskil mingisuguseid üleujutusi ei teki, pole väga kursis selle teemaga.
Tuul õõnestab ikka päris jõudsalt seda laussajuala.
Satelliidipildiltki näha, et pilvisuse serv sumbub hoolimata pidevast juurdevoolust kagu poolt, kuhugi Soome lahe suudme kohale ära. Jüri oskab ehk seletada selle tagamaid.
Ida- Lätis siis ööpäevaga 102mm.
Puškinskije Gorõs venemaal pihkva oblastis ööpäevaga 155mm
Ilmselt kõrgrõhuhari, mis areneb jahedas ja kuivas õhumassis, hajutab pilvi.
Kuumalaine gfs pealt pühitud, vaevalt et see aasta veel mingit suvesoojust toob.
Homme vist küll hoovihma ei tule nagu ilmateenistus prognoosib, pigem laussaju laadi piserdus peaks saabuma...
Põhja-Eesti jääb vist üldse sajuta.
Just Põhjas sajab ja sadu on juba alanud
Marul hakkas sadama.
Taaskord juba varem kogetud kogemuste võrra rikkam, et Lääne- ja Põhja-Eesti suurim sajulootus on vaid läänetsüklonitega nagu tänasel päevalgi!
Iga koha osas on kindel ilmakaar favoriidiks. Aga 29. aprillil sadas lõunatsükloniga kõige rohkem just Paldiskis.
Päris ammu juba... See oli mõnusalt talvehõnguline päev.
Kus augustis seni enim sadanud on? Harkus?
Äkki Mehikoormas vms lõuna- või idaservas? Pole kahjuks täpset ülevaadet. Eks peab siin arvud kokku lööma http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/.
Päris naljakas vaadata, et Väike-Maarjas on justkui üksiku saarena Eesti suurim tuleoht.
Seal läks 19. augusti rajuga ilmajaam vist rivist välja, mistõttu ei pruugi olla sademeid registreeritud ja nullsademete pealt (artefakt seekord) on tulnud anomaalselt kõrge tuleoht.
Keila jaam on teine selline mis juba aastaid vahel sadude korral nulli näitab.
Postimehes on juttu pihlakatest mis sel aastal väga marju täis ja edasise ilma suhtes on mul hoopis selline tähelepanek ,et see tähendab palju kõrgrõhualasi sügisel. Tormine sügis no kohe mitte ei lähe. Kas olete märganud ,et vahel pihlakarohkel aastal murdunud pihlakaid kõik kohad täis. Loodus omi ikka hoiab ka. Tormid tulevad alles talvel kui enamvähem lindudel marjad söödud (näiteks tuleb novembris külmalaine mis paneb linnud neid sööma). Eelkõige mõtlen suuri torme. Eks mõne sellise tormi viskab ikka sügisel ka ära kus nii 24 m/s merel ja rannikul tuleb. Aga sellised 30 m/s tuuled on talve lugu.
Oktoober tuleb jah tolmukuu. Ja detsember kuni veebruar kõik porikuud, noh, võibolla veebruar tuleb ikka ehk lumekuu.
Jõhvis juba 6 kraadi. Päikesetõusuni on ca 8,5 tundi jäänud. Kraad tunnis langust ja ongi kõva öökülm käes.
Nüüd juba 4 kraadi...
Ei tea, kas ikka tuleb suur öökülm, pilvemassid liiguvad ja udu võib selge ilmaga tekkida ... Aga see pihlakate ja tolmukuu tähelepanek on tõepoolest huvitav.
Postita kommentaar