Kommentaariumi link
Taevadraamat jagus isegi Laagrisse, kuid lühiajaliselt ja korraks mõõduka hoovihma saatel. Foto jagatud Patrik Saagimiga.
Kalmer Saar. 11.06.2017. Muhu
Kell 9 oli temperatuuriväli ebatavaliselt ühtlane (http://www.ilmateenistus.ee/).
Ott Tuulberg. 7/06/17 Suffolk.
7. juunil oli siin madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul oli ilm päikeseline, aga tuuline (valdavalt kagutuul), kuid õhtul tuul nõrgenes (muutliku suunaga tuul). Saartest pilvisus tihenes aeglaselt ja hakkas sadama. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi, vaid mõnel pool rannikualadel jäi madalamaks.
Keskpäevaks tekkis isegi Tartus pilvi.
Lamedad rünksajukad 5.06.2017 Jõgeva kohal.
11. juunil liikus üks madalrõhulohk mere kohalt itta, järgmine läheneb üle Skandinaavia öösel. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega ja pilves selgimistega, mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest (peamiselt Ida-Eestis, mõnel pool üllatas äike tugevusega, pika kestusega või suure sademehulgaga, näiteks Tartus 35 mm). Selline ebapüsiv ja muutlik ilm oli seotud läänest itta liikuva külma frondiga (mõnedel ilmakaartidel külma tüüpi oklusioonifront).
Tuul oli muutliku suunaga, hiljem läänekaartest ja tugevnes ajutiselt. Sooja oli 18...24, kuid saarte rannikualadel muutus vastu päeva ilm uduseks ja soojapiir jäi alla 15 kraadi.
Hoiatus - Eesti
KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
11.06.2017, kell 14:15
Hoiatus N 20 Eesti kohta.
11.06 pärastlõunal ja õhtul on Ida- ja Kagu-Eestis äikest!
Õhumassi labiilsusenergia prognoos on nii mõnegi inimese ärevaks muutnud (http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_18_11.png).
10. juunil täitus Läänemere lõunaosa kohal paiknev madalrõhulohk. See tõi vähese ja vahelduva pilvisusega ilma, õhtul alates saartest pilvisus tihenes, kuid püsis sajuta. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga ja sooja oli mitmel pool üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma kujundab madalrõhuala idaserv. Öösel on sajuta, kuid kohati tekib udu. Päeval toob hoovihma ja äikest, sooja on oodata 20 kraadi ja rohkemgi, saartel jääb madalamaks.
9. juunil oli Läänemere lõunaosa kohal kõrgrõhuhari. Selle mõjul sajud lakkasid ja mõnes kohas tekkis udu, muutliku suunaga tuul asendus valdavalt lõunakaartetuulega.
Päeva jooksul oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, mitmel pool sadas hoovihma, mõnes kohas oli äikest (rohkem Virumaal). Tuul oli valdavalt edelast ja nõrk, hiljem jälle muutliku suunaga. Sooja oli 14...20 kraadi, kohati rannikualadel vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma kujundab madalrõhuala idaserv. Öösel on sajuta, kuid mitmel pool tekib udu. Päeval areneb küll rünkpilvi, kuid olulist sadu ei tule või on hoovihma vaid üksikutes kohtades. Pisut soojemas õhumassi ja pikema päikesepaiste korral võib sooja tulla üle 20 kraadi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Ilm järgmistel päevadel. Kohale jõuab soojem õhumass. Hoovihmade tõenäosus suureneb, võib-olla äikest. Paiguti on udu, suurema tõenäosusega merel ja rannikualadel.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma kujundab madalrõhuala idaserv. Öösel on sajuta, kuid mitmel pool tekib udu. Päeval areneb küll rünkpilvi, kuid olulist sadu ei tule või on hoovihma vaid üksikutes kohtades. Pisut soojemas õhumassi ja pikema päikesepaiste korral võib sooja tulla üle 20 kraadi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Ilm järgmistel päevadel. Kohale jõuab soojem õhumass. Hoovihmade tõenäosus suureneb, võib-olla äikest. Paiguti on udu, suurema tõenäosusega merel ja rannikualadel.
Kuumalaine puudutas isegi Kaug-Põhjat, seekord peamiselt Lapimaad (FMI).
Konvektsioon 9.06.2017 Ränilinn, Tartu.
8. juunil oli siin jätkuvalt madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul oli ilm pilves sajune: sajuala nihkus väga aeglaselt kirdesse, aga pilved ise liikusid kagust loodesse, nii et isegi mitte kuigi tugev vihm andis märkimisväärse sajuhulga (mitmel pool üle 10 mm/d).
Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga; sooja oli saju all 11...15 kraadi, kus selgines (peamiselt Lääne- ja Pärnumaal, samuti saarte sisealadel), kuni 18 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhkkonna idaserv. Sadusid jääb vähemaks, kuid kohati võib siiski pisut sadada, võib tekkida udu. Päev on tõenäoliselt hoovihmadega, äikesevõimalus on suurem Virumaal.
Ilm järgmistel päevadel. Ilm muutub kuivemaks ja soojemaks, öökülmaohtu pole. Uuesti läheb jahedamaks ja sajusemaks tõenäoliselt 12. juunil.
NB! Kuna ilmad on tuulevaiksed ja õhumass soe, kuid niiske, võib oodata udu. Eriti suur udu tõenäosus on merel ja rannikualadel (advektsiooniudu).
Ilm järgmistel päevadel. Ilm muutub kuivemaks ja soojemaks, öökülmaohtu pole. Uuesti läheb jahedamaks ja sajusemaks tõenäoliselt 12. juunil.
NB! Kuna ilmad on tuulevaiksed ja õhumass soe, kuid niiske, võib oodata udu. Eriti suur udu tõenäosus on merel ja rannikualadel (advektsiooniudu).
Aeglaselt liikuv sajuala andis tuleohu kustumiseks viimaks piisava sajuhulga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
7. juunil oli siin madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul oli ilm päikeseline, aga tuuline (valdavalt kagutuul), kuid õhtul tuul nõrgenes (muutliku suunaga tuul). Saartest pilvisus tihenes aeglaselt ja hakkas sadama. Sooja oli enamasti üle 20 kraadi, vaid mõnel pool rannikualadel jäi madalamaks.
Kuna sajuala liikumine on aeglane, prognoositakse suuri sajuhulki, mis võivad tuleohule kustutavalt mõjuda http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext. Siiski on prognoos mõneti vastuoluline, mistõttu ilmaoludel tuleb jooksvalt silm peal hoida.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Jätkuvalt madalrõhkkonna idaserv. Sajuala liigub aeglaselt kirdesse. Kuigi sadu on enamasti mõõdukas, võib selle aeglane liikumine anda üsna suure (üle 10 mm) sajuhulga. Päeval alates saartest ilm paraneb, kuid sajuhoogude tõenäosus on suur, väike äikeseoht on eeskätt Virumaal.
Ilm järgmistel päevadel. Õhumass jääb soojaks, ent on labiilne. See tähendab sagedasi sajuhooge, mõnes kohas on ilmselt äikest, öökülmaohtu pole, pikema päikesepaistega võib üle 20 kraadi sooja tulla.
Tuleoht on mitmel pool veel väga suur, selle kustutaks vähemalt 10 mm/d sadu (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
6. juunil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala põhjaserv. Selle mõjul ilm alates edelast selgines (hommikul oli veel madalaid pilvi ja kohatist udu). Nii osutus päev enamasti päikeseliseks, vaid Virumaal tihenes pilvisus märgatavalt ja termilise konvektsiooni mõjul esines isegi nõrka hoovihma (peamiselt Narva veehoidla lähistel).
Sooja oli päikese toel enamasti üle 20 kraadi, vaid rannikualadel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel kõrgrõhuala loodeserv, päeval madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu on ilm esialgu selge ja rahulik, kuid õhtuks pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Sooja tuleb kuni 25 kraadi, rannikualadel, kus tuul veekogu poolt, võib 20 kraadist madalamaks jääda.
Ilm järgmistel päevadel. Kuna õhumass jääb siiski üsna soojaks, võib pikema päikesepaistega sooja tulla 20 kraadi, ent sajuvõimalus on suur ja pilvise ilmaga jääb ilmselt õhutemperatuur madalamaks. Öökülmaohtu enam pole.
Ilm järgmistel päevadel. Kuna õhumass jääb siiski üsna soojaks, võib pikema päikesepaistega sooja tulla 20 kraadi, ent sajuvõimalus on suur ja pilvise ilmaga jääb ilmselt õhutemperatuur madalamaks. Öökülmaohtu enam pole.
Tuleb üsna soe ja muutliku ilmaga (sadudega) nädal.
Nädala alguses liigub Norra lõunaosas olev madalrõhkkond pikkamööda Põhjalahe poole. Teine väike osatsüklon liigub öösel üle Leedu ja Läti kirdesse. See tähendab pilves ja sajust ilma. Sooja on 10 kraadi, ehk veidi enamgi, kus juhtub selginema, võib tõusta 15 kraadini.
Pärast sadu jääb püsima senisest soojem õhumass. Päeviti on enamasti kuni 20 kraadi (7. juunil võib tulla kuni 25 kraadi, kui on piisavalt päikest) ja öökülmaohtu ei ole.
8. juuniks ilm jaheneb ja sooja on enamasti alla 20 kraadi. Saju tõenäosus on suur, võimalik, et need sajud suudavad siin-seal tuleohu täielikult kustutada, aga mullaveevarude taastamiseks sellest ilmselt veel ei piisa.
Pärast sadu jääb püsima senisest soojem õhumass. Päeviti on enamasti kuni 20 kraadi (7. juunil võib tulla kuni 25 kraadi, kui on piisavalt päikest) ja öökülmaohtu ei ole.
8. juuniks ilm jaheneb ja sooja on enamasti alla 20 kraadi. Saju tõenäosus on suur, võimalik, et need sajud suudavad siin-seal tuleohu täielikult kustutada, aga mullaveevarude taastamiseks sellest ilmselt veel ei piisa.
125 kommentaari:
Kolmapäevane ilm tõotab tulla huvitav - õhtu peaks tulema sume, ja samas huvitavate pilvedega, kuna idakagutuul tuleb tormine, aga pilved liiguvad edelast. Külm front võib terav tulla, mis tähendab, et laussadu võib saabuda välkudeta joonpagina. Sadu võib loodetavasti tugev tulla.
Loodame, lootus on päris suur.
Kuna põua tõttu õhumass sadusid õõnestavalt kuiv + maatuul, siis arvan, et kolmapäevane sadu jääb mandril tühiseks. Kirde-Eestisse ei tarvitsegi sellest midagi jõuda.
millal tuleb stabiilselt 25 C? tuntub, et edasi kõikub 20st kuni 15?
Eestis pole stabiilselt 25 iseloomulik. See on ainult mõne erandliku aasta korral, ehk ka tulevikus, kui mõni ekstreemsem kliimaprojektsioon osutub tõeseks.
aga praegune külm ei ole ka iseloomulik...meenutab väga 2014 juuni. Mis tingimusi peab olema, et vähemalt kaks nädalat saaks ülepäeva päevitada ja mõne päev ka äikest nautida?
Juunit võib meenutada aga kuna mai oli kardinaalselt erinev ( 2014 mais uus kuumarekord ja sel aastal külmarekord ) siis vaevalt 2014 juuli kordub.
No tänased sajud tõid vist Nõmmeka ämbrisse ka midagi. Ja veel pole tänane läbi.
2014 meenub väga soe I dekaad juunis. Mõnel päeval oli koguni 29 kraadi.
Ja ometi niisutas vihm Nõmme mulda vaid 5 cm sügavuselt. Põud vähendab sademete efektiivset mõju.
Viimane korralik sadu oligi vist 29. aprillil lumetormiga. Eks näis, kaua see suur sajupäev ületamatuks jääb.
Ega jah, suvel on vist ainus tõhus sajuvõimalus äikesevihmadega, kuna need on intensiivsed ja seega annavad ohtralt vett.
Kahju jah, tugevat ja kestvat laussadu, mis tuleohu kõikjalt kustutaks, ikkagi ei tulnud.
10. juuniks siis ilus labiilne ala üle Eesti veetud ja aina paremaks (tumedamaks) muutub. Mis asjast arvate?
Sooja frondi äike vist. Samas 11. juuni on veel karmim. Hetkel tundub usutav.
Hoiame madalat profiili, eks näis.
@ 6. juuni 2017 20:44
Arvan seda, et nende päevade eelõhtutel kaotatakse labiilsus ära, või vähemalt asendatakse palju lahjemate näitudega. Kogemused.
Ja see taandatakse idakagusse kindlasti? Samas mine tea.
Kairo: Wtf mis toimub. Nüüd näitab HIRLAM 50 mm sademeid Hiiumaale. Lääne-Eestile ja Edela-Eestile üle 40 mm. See on siiski 18Z mudeliennustus. Ehk öine nüüd.
Öine GFSi uuendus ongi pühapäevase labiilsuse Eestist kakku taandanud.
---------------------
Loodetavasti see HIRLAMi väljund osutub niipalju tõeks, et mitukümmend mm ka Tallinna jõuaks.
Loodame, kuigi ilmselt seda ei juhtu. Vihmad on mulda vaid 5 cm sügavuselt niisutanud, sügavamal on muld tuhkkuiv.
Nõmmel pole sellest 5 cm-st enam midagi järel, kuna liivakad mullad kuivavad ruttu. Olen igaks-juhuks ka oma hoovi mände kastnud.
Mis üldse oodatavat sadu puudutab, siis arvan, et enne kella 6 homme varahommikul Tallinnas sadu pole, seega lõõmavat päikesetõusu mingem vaatama.
Saju saabumise ajastus on äikeseks üsna kehv. Aga sellise reegliga oleme ju harjunud.
Hetkel ei paista kusagilt, et juuni teises pooles palavaks läheb, pigem just külmemaks.
Vist jah tänasega saavad kuumad ilmad otsa ja siis jälle hästi jahe.
Seega mu geograafiaõpetaja 10 aasta tagune öeldu on hästi paika pidanud, et kliimasoojenemine tähendab Eestis kliima ühtlustumist, st talved soojenevad ja suved külmenevad. Viimatised talved ja suved on justkui seda järjest näidanud.
Ja mina juba talvel ütlesin ,et kui pole õiget talve pole ka õiget suve. Sellepärast sisimas nii lootsin ,et korduks 2012/13 talv aga ainult pooleks novembriks oligi seda lootust. Kui see vastandumine endiselt paika peab siis juulis ühenädalase kuumalaine saab ja teise augusti alguses ja kõik.
Päris jube jah! 2012 suvel oligi kokku vist nädalane kuumalaine (paar päeva enne 10. juulit ja mõned päevad juuli lõpus).
Marul esimesed vihmapiisad,+20,tuulevaikus ,hull lämmatis.
Ilmateenistus on andnud välja äiksehoiatuse ööseks. Mis saab?
Tule siin mingit äikest. Vihmagi saab natuke aga mitte niipalju kui HIRLAM lubab.
Mis toimub? Samas õhumass on üsna stabiilne ja front väheaktiivne. Vihm niisutab ehk vaid 2 cm sügavuselt.
Nüüd korralik sadu Marul.
Sadu hajub ära enne Tallinnat, kuna liigub isegi aeglasemalt kui tigu. Äikest ei oodanud ette juba ammu, kuna laussajus on see haruldane.
Hämmastav ikka! Ja maskeeritud rünksajukatest võib vaid unistada ...
Praegu tundub, et kirre saab mitukümmend mm sadu, hea kui Tallinn 10-gi täis saab.
Vist saab ikka oma 10 ka Tallinn täis. Siin Harjumaal näitab hetkel juba 9 mm.
Praegu Tallinn sajualade vahelises koridoris. Napilt tuli vist 10 mm täis ikkagi.
Marul sadas öö ja hommikupoolikuga 15,3 mm.
Keila lähedal juba 17 mm täis
Hämmastav! Tallinn nagu kupli all jälle.
Tallinn ei ole kupli all ja ei ole kuigi eriline koht väheste sademete poolest.
Siin lihtsalt üks inimene väsimatult räägib sellest, kuidas tallinn oleks nagu kõrb.
Tõenäoliselt on asi selles, et kui ta alatasa halab, et sadusid ei tule, siis loodab ta Murphy seadusele, et äkki siis tuleb sadusid.
Jah, ilmselt on siinsed lugejad sellest ka juba aru saanud, et sajuhuvilised elvad sel viisil lihtsalt oma pettumust välja. Tegelikult on Harjumaal ja Tallinna ümbruses sademeid isegi rohkem kui paljudes muudes Eesti piirkondades.
Homme peaks HIRLAMi järgi tulema täiesti sajuta.
Ise ka imestan, samas see mudel on ainus kuivaeenustaja. Isegi ilmateenistus näitab sadu homseks. Kuigi Tallinna puhul on kuivus usutav, sest tuul on läänekaarest ja õhuvool loodest või lääneloodest ehk mere poolt.
Meil on siin üks tohutult pessimistlik sademefetišist.
M.Kaasik on oma uuendatud poole aasta prognoosis küll väga pessimistlik kuuma suve osas. Nii ,et see kes lubas ameti maha panna kui kuuma suve ei tule siis sammuke lähemale jälle ameti mahapanekule.
Homne äikeselootus jääb ilmselt väikeseks, kuna juhtub kas poole päevani kestev udu või läheb ilm lauspilve või hoopis nende kombinatsioon, mis kõik tähendab seda, et päike ei pääse aluspinda konvektsiooniks soojendama.
Milles siis asi? Miks nad ütlevad, et Tallinn kupli all?
Ma arvan ,et see vist tuleneb äikesepuudusest seal.
Jah, Harjumaa on Eesti äikesevaeseim maakond. Isegi läänesaartel on äikest palju rohkem - saarte konkurents kaguga on tugev.
-------------------------------------------------------------------------
Pilvestikku vaadates tundub, et tänase äikesevõimaluse märksõnaks on kihtrünksajupilved.
@ 9. juuni 2017 07:07
Üsna põhjendatud kurtmine ka sel juhul, sest äikesevihmad on suure sajuhulgaga ja kui neid pole, siis ongi põud kerge tulema.
Aitäh! Aga huvitav jah, et mõni koht saarel võistleb kagutipuga.
ECWMF on avaldanud järgmise kolme kuu prognoosi ja lühidalt öeldes ei midagi uut. Ikka jätkub nii nagu viimased nädalad on olnud
Homne öö tuleb vist üliuduga, kuna juba praegu on teletorni kaamerast vaade kuidagi väga vinene.
Vau! Ootame siis ärevusega.
Tulnud siin Harjumaal küll mingit udu või üliudu. Väike vine ainult oli.
Imelik jah, jälle nagu kupli all.
9. juunil kella 16:19 paiku müristas Simunast kirde pool. Seal paiknes üks suur rünksajupilv. Välgudetektor registeeris samuti pilv-aluspind tüüpi välgu. Õhtul tekkis aga Järvamaa kohal väga nõrk äike. See liikus Simuna poole. Nägime võimsa välimusega riiulpilve, millega kaasnes mõõduka tugevusega hoovihm. Enne keskööd tekkis ka udu.
Kairole:
"See liikus Simuna poole. Nägime võimsa välimusega riiulpilve, millega kaasnes mõõduka tugevusega hoovihm."
Jõudes sõnani "mõõduka", arvasin, et pagituul kaasnes, kuna minuteada riiulpilv sademeid ei põhjusta, aga pagituult alati. Täpsusta mind, kui eksisin.
@ 10. juuni 2017 09:52
Jah, pettumus lämbe öö kohta suur.
Teletorni kaamerast on näha mändide õietolmupilvi.
Kas Kesk- Eesti homme äikest saab?
Tundub ,et saab. Kõige tõenäolisem oleks Rapla -ja Järvamaal.
Ütleks, et enamus alad Viljandi- Aegviidu joonest idas.
@ 10. juuni 2017 11:29
Põhjustab ikka, riiulpilve ametlik nimetus on siiski pilvevalliga rünksajupilv (Cumulonimbus arcus cloud). Teatavasti rünksajupilved toovad ikka sademeid kaasa.
Siis oleksid võinud ja niimoodi ka edaspidi, sõnastada, et taolisi arusaamatusi ei tekiks enam.
Äikest saate aint siis, kui see kõrgpilvisus homseks minekut teeb, muidu ei pääse päike maad konvektsiooniks piisavalt soojendama.
Kuid praegu tundub, et enne külma frondi üleminekut pilvisus ei hõõrenegi, kuna see kõrgpilvisus on kuni frondini välja.
Kurb, et need viimatiste suvede niigi loteriilised äikesevõimalused peab loodus tuksi keerama...
Aga ma ei sõnastanudki midagi valesti. Ma ütlesin, et pilvega kaasnes mõõdukas hoovihm.
Homme kaasneb suurima tõenäosusega just Simunas ka mõõdukas äike. Tõenäosuslikul teisel kohal Jõgeva ja viimasel Tallinn.
@ 10. juuni 2017 18:23
Oleneb, millise pilvega.
Jah, jälle Simunas, Eesti pilve- ja ilmapooluses.
Riiulpilv on nn lisapilv (accessory cloud), kaasnedes nt rünksajukatega ega anna sademeid, sest tõusvad õhuvoolud on seal ülekaalus. Kui riiulpilve vaadelda rünksajupilvena tervikuna, siis võib vist õigeks väite lugeda, et andis sademeid (kaasnes tähendab, et kaks või enam nähtust olid samaaegselt).
Hetkel veel ei viita miski äikse võimalusele. Kuigi edelast ja kirdest läheneb kõrgkihtpilvisus aga õhuniiskus jällegi väheneb. Kastepunkt on suhteliselt madal. Mis kellaajal võiks muutused toimuda?
Kuid kõrgemates õhukihtides on niiskust küllaga. Lääne-Virumaal Simuna piirkonnas on näha juba arenevaid rünkpilvi. Taevas on ka palju kõrgrünkpilvi. Ilm on veel üsna päikeseline ja soe.
See on positiivne märk, et kuskil juba pilvi tekib. Siin, Viljandi ümbruses on taevas kerges vines.
GFSi järgi on see kõige mahlasem aeg umbes 45 minuti pärast. kus peaks hakkama pilvi massiliselt kasvama.
Tallinnas juba merebriis kohal seega siin ei saa enamat tulla kui tibutamist mingist pilvejäägist.
Kuna see kõrgpilvisus on endiselt alles, ärge peale üksikvälkude midagi erilist lootke.
Üksikvälgudki head, enamat ju niikuinii ei tule. Laagrist edela pool paistsid meeletud rünkpilved.
Lätis igaljuhul algas võimas rünkpilvede areng, esineb äikest. Me peame veel ootama.
12:15 näitas detektor esimest välku Viljandi lähistel, mis on minu asukohast linnulennult võttes umbes 4km kaugusel. Pean tunnistama, et konkreetselt selle välguga on tegemist ikkagi mingi tehnilise viperusega, mitte reaalsusega. ;)
GFS ka suutis 6 tunniga oma ennustust muuta, suurem võimalus on nüüd Lätis ja Leedus, nagu ikka...
Miski on hakatanud takistama neid ootusi. :)
Ei ole ennustuses vähemalt Lõuna-Eesti suhtes midagi taandatud. Kagu nurgas on Lifted Index u -3 ja CAPE 500-1000. Jäta meelde, et Lätis ja Leedus on pea alati paremad äiksevõimalused. Lihtsalt meil pole hetkel pilvi hakanud kerkima, midagi on puudu või takistab.
Ma paneks lootused sellele sajualale, mis saartelt mandrile liigub.
Olen viimase kommenteerijaga nõus. Paistab, et külm front paikneb alles seal saarte lähistel. Pilvemassi tagalas on hakanud koheselt selginema, seega on seos frondiga täiesti olemas. Loodetavasti pärastlõunal või õhtupoolikul hakkab meil ka midagi arenema. Praegu siin Simunas ka rünkpilved kerkivad kiudkihtpilvede all, ilm on üsna soe ja kergelt lämbe.
Hm, kas mitte frondi üleminekuga ei tekkinud täna äikesed loode-venemaal, karjala piirkonnas ja hetkel lätis kuni valgeveneni välja. Külma frondiga liiguvad pilved selle tagalas, mitte ees. Kas meil on tegemist siis mingi väga aeglaselt liikuva külma frondiga osaga või on see teinud suure haagi, et asub alles saarte lähedal?
Tallinnas nüüd madalpilvisus ka kohal. Suht kaootilise ilmega hetkel.
Sooja frondi tunnused täna ka siin lõunapool.
Valgas nagu tühja kohapealt ajas jõhkralt kõrge rünkpilve püsti ja praegu müristab seal juba. Nii, et kõik võib juhtuda täna.
Radar näitab millegipärast hoopis Taheva kanti seda.
Areneks see äikesevöönd veel 100 km põhja poole, saaks ka Tartus midagi. Juunikuu juba peaaegu poole peal ja pole siinkandis veel äikest sel aastal olnud (välja arvatud see üks kord kuuldud müristamine).
Viljandis oli mitu tundi pilves, nüüd taas päike väljas.
Kuigi detektor peksab segast juba mitmendat korda siin Viljandimaal, siis vähemalt rünkpilved (cumulus congestus) on läinud nüüd hoogsalt arenema pea kohal. Tartu inimestel täiesti võimalus olemas ma arvan, sest pilved liiguvad nüüd itta. Eks paistab, mis edasi saab.
Millises Viljandi linnaosas päike pasitab preagu?? Vähemalt Männimäel on võimsad congestused kogu päikse varjanud.
Satelliidipildilt on hästi näha, kuidas äikesevöönd hakkab sellist kaart sisse võtma. Need on ikkagi külmast frondist tingitud äikesed. Front ise liigub üsna aeglasti seekord. Lähitundidel tekib ilmselt mujal ka võimsaid rünkpilvi ja rünksajupilvi. Ootame, aega on veel.
No tahaks loota! Viljandist vaatega itta näen lahkuvaid üha kõrgustesse arenevaid rünkpilvi. Samamoodi jätkub pilvevöönd põhjapoole Võrtsjärvest Põltsamaa ja Paideni. Võrtsjärvest alla poole on tekkinud nendesse äike. Viljandist läänepoole on taevas ühtlaselt madalama pilvisusega kaetud. Seega võib oletada, et seal pool koldeid ikkagi ei teki täna.
Nonii, Kesk- Eestis on arenemas äikesevöönd.
Olen nüüd tund aega järjest ümberkaudset taevast jälginud ja otse Viljandi linna kohal (kahjuks) on see pilvede startup. Kui see koldepunkt nihkuks kasvõi 30km läände supleks juba ka siin äikeste keskel. Kuradi kahju! :)
Kose lähedal on küll äike, aga Laagrisse midagi erilist ei paista ja kuulda pole ka midagi.
Tartus on hetkel selline klassikaline äikese-eelne ilm: pilvine, tuulevaikne ja väga lämbe. Lõuna ja lääne pool on võimsaid äikesepilvi näha.
Eesti asub praegu kogu Euroopa võimsaima äikestevöõndi keskel.
Eks Tartu saab korraliku litri täna ära ka. Viljandis on taevas selginemas, seega lisaks midagi tulemas enam ei ole.
Esimene mürin kuuldud.
Radari järgi Tartus äikesega kümnesse.
Eks sa kuuled neid täna veelgi, sest hetkeline selginemine muutus jälle rünkpilviseks Viljandis. Roosakad-punased cumulunimbused on Tartu poole teel. Tundub et läänakaartes (umbes 50km) on külmafrondi piir juba näha, väiksed mügarikud pilved tihedalt üksteise lähedal. Tegemist ei ole rünkpilvedega.
Tartus korralik äike
umbes 10 minutis
Tartust öeldi (tuttavad), et olevat mööda läinud ja vihmagi õieti ei tulnud, kõik jäi praktiliselt kuivaks.
Aga radari järgi paistab Võru midagi saavat. Oleks, et keegi Võrust kirjutaks.
Ain ütles, et Luutsnikul olevat hirmus sähvimine ja padu olnud. Praegust seisu ei tea.
Äikese keskpunkt liikus üle Tähtvere ja Raadi. Siin Karlovas mingit väga ekstreemset vihma ei tulnud, aga muru kastis igatahes ära. Küllaltki palju oli pilv-maa välke. Vaatlesin äikest parajasti akna peal, kui käis ere sähvatus ja selle järgi kohe tugev ja terav raksatus - arvan, et välk lõi Salemi kiriku torni. Veel nägin kahel korral välku sisse löömas Tigutorni. Tõsi, päris 100% ma selles kindel ei ole, välk võis lüüa ka täpselt torni taga ja sedasi võis lihtsalt tunduda, et välk hoonet tabab. Samas välgu ja müristamise vahelise aja järgi otsustades võis Tigutorni lüüa küll. Vihma aga sajab veel praegugi, äike vajus ära ida poole. Samas lääne pool on radaripildi järgi veel midagi arenemas. Näis, kas tuleb lisa?
Külm front on Viljandis põhimõtteliselt kohal ja taevas selge aga idakaartes on kindlasti üle kümne kilomeetrised äiksesüsteemide virg ilusti näha. Võru-Tartu-Jõgeva piirkondadesse jätkub välkusid veel hilisõhtu tundideni. Viljandis on ka üks paras pettumuste seeria iga aasta sama teema, nii et ärge muretsega mujal Eesti äiksevaeste valdade elanikud: Täpselt sama jama siin, et ilma ei ole võimalik omale tellida, tuleb mis tuleb :) €€€
Ja tuligi Tartus äike vol. 2.
Tore teada, et Tallinn pole ainsana kupli all. Aga siia tuleb merelt eriline udu, nii et seekord siis udujahile.
Välk võib tabada ka maapinda, vahel kõrgete objektide kõrval olevaid madalaid objekte, vee- või maapinda. Ja võib ka alguse saada mõnest maapealsest objektist - siis võib öelda, et välk tabas pilve. Kumma juhuga siin tegu?
Tartus juba kaks tundi on kulda müristamist, üks teise järele
Mõni hetk tagasi lõi välk täpselt minu silme all naabermaja katusel olevasse teleantenni. Pauk oli muljetavaldav. Kuidagi kurjavõitu äike tundub seekord olevat, järjest pilv-maa välgud. Küllap homsetest ajalehtedest saame teada, kuhu sisse lõi ja milliseid kahjustusi tekitas.
Kahtlen selles, et välkudest räägitakse, pigem pakub kõneainet sademed.
Hmm. Siin veel yx ilmablogi..palju neid siin veel on...
Juuli lõpus tähistatakse ametlikult blogi 10. sünnipäeva.
See vast ei mõju enesekiitusena, kui ütlen, et see pole lihtsalt järjekordne blogi, vaid see ka ühendab ilmahuvilisi ja see siis toimib eduka ilmafoorumina.
Väga kurb, et Kalle seda kõike ei filmi. Mulje jääb küll selline, et ainult vaatleb. Tahaks isegi siin äikesepõuases Tallinnas kasvõi videona näha ja kuulda äikest.
Sellist vaatemängu see suvi ei pruugigi enam tulla Tartus, kuna äikese mõttes on ka Tartu kuplialune koht, nagu nt 12.08.2015. Aga nii hull olukord nagu Tallinnas pole, sest Tartut meri ei ohusta.
Jah, kahjuks küll. Samas kas see on kindel ikka, et Kalle ei filmi? Peab temaga suhtlema.
Eestis on erinevaid ilmateemalisi blogisid, mida saab iga inimenen vabalt jälgida. Kuid minu meelest on just Jüri Kamenik väga palju oma tegemistega blogimaastikul silma paistnud. Täiesti tavaliseks ilmablogiks ma seda ei nimetaks. Ta teeb seda ikka suure pühendumusega, et varustada huvilisi võimalikult täpse informatsiooniga. Sissekandeid on sisuliselt iga päeva kohta. Mõlege vaid, kui palju vaba aega on ta oma blogi arengusse panustanud kooli ja muude tegevuste kõrvalt. See on minu meelest üsna positiivne, et ta on nii hästi vastu pidanud. Lisks arvan, et kui blogil oleks väga vähe jälgijaid, siis Jüri ei täidaks seda nii aktiivselt kui praegu. Seniks, kuni on piisavalt suur vaatajaskond, on mõistlik ka blogimaastikul edasi tegutseda. Soovin talle edu ja kõike parimat! Ning rõhutan, et kui siin on keegi, kellele Jüri Kameniku blogi ei meeldi, siis on alati võimalik valida ka teiste blogide vahel, mida jälgida.
Olen mõnikord filminud ka, aga millelegi märkimisväärsele pole peale trehvanud. Eks see äikese filmimine üks õnneasi ole, sellist väga lähedast välku trehvab nägema vast üks kord 10 aasta jooksul ja kunagi ei tea ju, millal ja kuhu ta täpselt lööb, et teaks kaamera selles suunas hoida. Üldiselt ma jah ainult vaatlen. Kui on midagi huvitavamat, olen mõne pildi ka teinud, aga alati pole sel suuremat mõtet. Tavalisest piksepilvest on pilte siin blogiski pea lugematul hulgal. Oleks tromb, riiulpilv või siis kasvõi väga ilus cumulonimbus mammatus, siis seda võiks juba pildistada-filmida. Kõige suuremaks ambitsiooniks oleks, kui saaks keravälku lähedalt jäädvustada, kuid seda olen ma oma 37 eluaasta jooksul vaid kahel korral näinud. Aga kes äikesepõuases Tallinnas äikest kasvõi videost näha tahab, siis youtubes on äikesevideoid igale maitsele. Eks ma üritan ka järgmisel korral siis äikest filmida. Tuleks korralik ööäike, saaks kõige muljetavaldavamad kaadrid.
Mis aga sellesse blogisse puutub, siis lisaks kõigele muule on see minu arvates ka väga hea täiendav-täpsustav materjal sellele, mida ilmateenistuse lehelt lugeda võib.
Mina teeksingi nii, et laeksin kõik akud täis ja siis äikest filmiks algusest lõpuni...just seetõttu, et võimalikud üllatused kasvõi ka keravälguna jäädvustatud saaks.
Tingiv kõneviis tingitud sellest, et Tallinnas pole juba KOLMANDAT suve järjest äikeselisusega kõik korras.
Jah, jäädvustada tasub igal juhul, midagi jääb lõpuks ikka kaamera silma ette. Paar korda on Kalle saatnud võimsaid pilte. Ja eks isegi siinkandis tuleb midagi vahel ette https://www.youtube.com/watch?v=obd7oGP5OeQ
Aitäh toetuse eest! Uurimisel selgus, et siin https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=7207097073436209372 esitatud negatiivse kommentaari kirjutas Jarmo või Kaarel üksnes isiklikel põhjustel.
Postita kommentaar