Kommentaariumi link
Uudis 2017. a äikesehooaja algusest: http://aikesehuvilised.ee/2017-a-suvine-aikesehooaeg-on-avatud/.
Bogdan: Lapimaa reis - 10-18 märts 2017 - Kilpisjärvi, Lapimaa reis - Virmaliste jahil - meie päevased tegevused reisil: https://www.youtube.com/watch?v=jQYOIoei-5Q&feature=youtu.be
9. aprillil liikus madalrõhulohk Rootsi kohalt itta / madalrõhkkond liikus Norra merelt itta. See tõi ajuti pilves (sadu polnud) ja saartel uduse ilma, see udu hajus päevaks. Soojemas õhumassis tõusis algul Virumaal päikese toel õhutemperatuur üle 10 kraadi, hiljem ka mujal, kuid peamiselt saartel ja põhjarannikul. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm on veel ööpäeva jagu väga soe, aga siis läheb päev-päevalt külmemaks. Eriti külmaks ja lumiseks paistab ilm minevat pärast 14. aprilli. Kõikidel nendel päevadel on sajuvõimalus suur; mõnel päeval võib maha sadada päris suur kogus lund, kuid täpsemalt sellest õhtul,
Kalmer Saar. 9.04.2017. Muhu
8. aprillil oli kõrgrõhuhari, homme madalrõhkkonna kaguserv. See tõi valdavalt päikeselise, kuid tugevneva tuulega ilma: algul loodetuul, hiljem edelatuul. Hulgaliselt tekkis läätspilvi, hiljem tihenes pilvisus, kuid sadu polnud. Sooja oli siiski alla 10 kraadi.
Kel huvi, võib vaadata meteogrammi Tallinna kohta: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2017040806&row=199&col=297&lang=en, kus on võimalikuks peetud juba homsest (9. aprillist) 15-kraadist soojust. Lähtelehekülg on http://www.meteo.pl/index_en.php.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: /---/Huvitav on aga see, et kevadine õhutemperatuur on peaaegu kogu Euroopa piires ühtlustunud. Üksikute erandlike päevadega on ühtlaselt soe või siis hoopis jahe olnud nii Ida-, Lääne- kui ka Kesk-Euroopas, erand oma üle 20 kraadise maksimum temperatuuriga on muidugi Lõuna-Euroopa.
Järgmistel päevadel ilm Euroopas jõudsalt soojeneb, vaid Põhja- ja Baltimaade jäävad Põhja-Atlandilt tulevate külma õhumassi kaasas kantavate madalrõhkkondade meelevalda ja õhusoe 10 pügalani ei ulatu. Erandiks on pühapäev ja esmaspäev, kui ka Eestis tuleb sooja 10 kuni 15 kraadi. Edasi valgub suurtelt laiuskraadidelt saabunud külm õhk sügavamale Euroopa sisealadele ja päevamaksimumid tõusevad ka Lääne-Euroopas vaid üksikutes paikades üle 10 kraadi ning soe surutakse Vahemere kitsalale rannaalale. Erandiks jäävad Hispaania ja Portugal, kuhu on saabunud meie mõistes suvi. Loe edasi: https://ilm.ee/?516117.
Margus Vilisoo. Täna hommikul ärkasin vara, kell viis on ikka väga vara minu jaoks, 02aprill2017 - Raplamaal rabas, sellist halo vist pole küll varem näinud, lisasin ka lähivõtte vaatamiseks,
Kommentaar: pildil on puutujakaared, mis meenutavad looka või kajajatiibu. Siit http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm pildilt → upper tangent arc ja sellest halovormist pikemalt http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm (vt vasakul ka solar altitude – selle kuju oleneb päikeseketta kõrgusest horisondist). Seda tekitanud pilveliigist, kus ka halodest palju juttu: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrostratus.htm.
7. aprillil liikus Skandinaaviast madalrõhulohk päeval üle Läänemere kagusse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Homme pärastlõunal lähenes läänest uus madalrõhulohk.
See tõi pilvisuse tihenemise ja mitmel pool sajuhooge (vihmast märja lumeni, samuti lumekruupe), kohati tugevaid ja rohkem päeval, konvektsiooni tõttu; pilved olid väga erilised, vt pikemat selgitust piltide alt. Õhutemperatuur jäi valdavalt alla 10 kraadi, samas tuul oli nõrk, kohati isegi väga nõrk ja muutliku suunaga või valdavalt läänekaartest, alles õhtul hakkas lääne poolt alates tugevnema, asendudes loodetuulega. Järgnenud ööl sadas lisaks vihmale kohati ka märga lund, seejärel selgines.
Kalle Kõllamaa. Päris dramaatiline vaatepilt oli, kuid sademeid ei järgnenud... Kloostrimetsast
Venemaal oli piksetest ümbritsetud soe antitsüklon (äike tekkis frontaalvööndis). Need äikesed levisid tasapisi itta. Moskvas oli päeval ligi 20 kraadi sooja.
Kairo Kiitsak. Rünkpilvede arengukäik Jõgevalt vaadatuna 6.04.2017
Hoogsajud Tartus (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Ain Vindi. Täna 6 aprillil külastas Tartu linna tugev hoogsadu. Sadas rahet, lumekruupe ja ka vihma. Sadu oli nii tugev, et hakkasid tänavatel jooksma veejoad.
Kutse: Olete oodatud Andres Tarandi ja Ain Kallise raamatu „Eesti tornaadod“ esitlusele 6. aprillil kell 16 Apollo kaupluses Solarise keskuses.
Andres Tarand, Ain Kallis. EESTI TORNAADOD. Toimetanud Lii Teär. Kujundanud Janika Vesberg. 280 lk, poolpehme köide, sari „Roheline Eesti“
Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu. Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega. Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees. Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745-2015.
Kohtumiseni esitlusel!
Leenu Nigu, VARRAK, 616 1031
5. aprillil oli Läänemere kohal madalrõhulohk. See tõi esialgu (öösel) selge ilma, kuid edelatuul tugevnes. Pilvisus tihenes hommikul külma frondi mõjul alates saartest.
Nii oli päev esialgu sisemaal, eriti idaservas, päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Lääne pool oli pilves, kohati sadas veidi vihma, Pärnus oli udune. Õhutemperatuur jäi kõikjal alla 10 kraadi, Pärnus isegi alla 3 kraadi. Päeva edenedes pilvisus tihenes ka ida pool ja ilm jahenes, kuid samal ajal selgines ilm alates loodeservast uuesti.
Tähistaevas 5. aprilli öösel Tartu kohal
Ain Vindi. Halo Tartus 05.04.2017
4. aprillil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala loodeserv. See muutis ilma päikeseliseks (hommikune udu ja madalad pilved kadusid päeva jooksul). Seetõttu tõusis õhutemperatuur 10–14 kraadini, tuulepealsetel rannikualadel oli oluliselt külmem, ja lõunakaartetuul oli nõrk.
Kõrgrõhuvöönd laguneb ja asemele tuleb madalrõhulohk. See muudab ilma tuulisemaks ja jahedamaks, hiljem on oodata ka sadu (ilmselt vihmana).
Harda Roosna. Täna olid Kärdlas sellised pilved. Mis liigiga on tegemist ja kas see on midagi haruldast?
Need on läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis), lugu ilmub / ilmus tõenäoliselt Hiiu lehes.
See alamliik on väga iseloomuliku välimusega: läätse- või õunaseemne-, vahel sigarikujuline. Säärased pilved võivad taevas olla nii üksikult, reana kui kogumitena. Vaatamata nende kuulumisele kõrgrünkpilvede hulka on lenticularis’e välimus vähe rünklik või kohe üldse mitte. Rahvas nimetab neid ka ufopilvedeks.
Õpikutest võib lugeda, et läätsetaolised pilved ehk lenticularis’ed tekivad enne külma fronti, eriti kui viimane liigub kiiresti (II liiki külm front), sest see paneb õhu lainetama. Lisatakse veel, et need moodustuvad enne äikest, sest äike on külma frondiga seotud. Viimase väitega on nii ja naa – külma frondi korral ei pruugi äike sugugi puhkeda. Niisiis seos pole nii jäik (ka lenticularis’eid ei maksa tingimata läheneva äikesega seostada), kuid külma frondi läheduse või külma õhumassiga (tekkides juba selle sees, aga advektsiooni tingimustes) on lenticularis tõepoolest sageli seotud.
Tihti tekib neid pilvi just siis, kui õhk on hästi kuiv ja külm õhumass läheneb, samuti näeb neid tavaliselt Eestis kevadel (aprillis ja mais), kuid vahel ka suvel. Fotol oleval juhul oli tegu sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega väikses piirkonnas (deformatsioon just Eesti kohal). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjade või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Läätspilved tekivad ka ebatasase reljeefi puhul, eriti mäestikes, kui ülevoolav õhk on väga stabiilne. Siis kanduvad aluspinnast tingitud mõjutused piisavalt kõrgele, et tekiksid seisulained sellises kõrguses, kus laineharjade kohal on võimalik kondenseerumine. Meeles tuleb pidada, et läätsjas alamliik võib lisaks kõrgrünkpilvedele olla ka kiudrünk- ja kihtrünkpilvedel, kuid viimased on haruldased. Seetõttu seostataksegi seda peamiselt kõrgrünkpilvedega, mille puhul on see alamliik võrdlemisi tavaline.
Optilistest nähetest võib läätsjate pilvede puhul vahel täheldada irisatsiooni.
Bogdan: Lapimaa reis - 10-18 märts 2017 - Kilpisjärvi, Lapimaa reis - Virmaliste jahil - meie päevased tegevused reisil: https://www.youtube.com/watch?v=jQYOIoei-5Q&feature=youtu.be
9. aprillil liikus madalrõhulohk Rootsi kohalt itta / madalrõhkkond liikus Norra merelt itta. See tõi ajuti pilves (sadu polnud) ja saartel uduse ilma, see udu hajus päevaks. Soojemas õhumassis tõusis algul Virumaal päikese toel õhutemperatuur üle 10 kraadi, hiljem ka mujal, kuid peamiselt saartel ja põhjarannikul. Lõunakaartetuul oli nõrk või mõõdukas.
Ilm on veel ööpäeva jagu väga soe, aga siis läheb päev-päevalt külmemaks. Eriti külmaks ja lumiseks paistab ilm minevat pärast 14. aprilli. Kõikidel nendel päevadel on sajuvõimalus suur; mõnel päeval võib maha sadada päris suur kogus lund, kuid täpsemalt sellest õhtul,
8. aprillil oli kõrgrõhuhari, homme madalrõhkkonna kaguserv. See tõi valdavalt päikeselise, kuid tugevneva tuulega ilma: algul loodetuul, hiljem edelatuul. Hulgaliselt tekkis läätspilvi, hiljem tihenes pilvisus, kuid sadu polnud. Sooja oli siiski alla 10 kraadi.
Kel huvi, võib vaadata meteogrammi Tallinna kohta: http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2017040806&row=199&col=297&lang=en, kus on võimalikuks peetud juba homsest (9. aprillist) 15-kraadist soojust. Lähtelehekülg on http://www.meteo.pl/index_en.php.
Suur soojus läheb juba 11. aprilliks ja asemele tuleb jahe ja niiske ilm sagedaste sadudega. Õhumass muutub külmemaks ja nii pole välistatud ka lumi mõnel päeval. Selles osas on siiski veel suur ebakindlus.
Andu Olen. 08.04.2017 pilved juuru raplamaa kell 10.43
Andu Olen. Kell 12 juurus raplamaa 08.04.2017
Järgmistel päevadel ilm Euroopas jõudsalt soojeneb, vaid Põhja- ja Baltimaade jäävad Põhja-Atlandilt tulevate külma õhumassi kaasas kantavate madalrõhkkondade meelevalda ja õhusoe 10 pügalani ei ulatu. Erandiks on pühapäev ja esmaspäev, kui ka Eestis tuleb sooja 10 kuni 15 kraadi. Edasi valgub suurtelt laiuskraadidelt saabunud külm õhk sügavamale Euroopa sisealadele ja päevamaksimumid tõusevad ka Lääne-Euroopas vaid üksikutes paikades üle 10 kraadi ning soe surutakse Vahemere kitsalale rannaalale. Erandiks jäävad Hispaania ja Portugal, kuhu on saabunud meie mõistes suvi. Loe edasi: https://ilm.ee/?516117.
Kommentaar: pildil on puutujakaared, mis meenutavad looka või kajajatiibu. Siit http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm pildilt → upper tangent arc ja sellest halovormist pikemalt http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm (vt vasakul ka solar altitude – selle kuju oleneb päikeseketta kõrgusest horisondist). Seda tekitanud pilveliigist, kus ka halodest palju juttu: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrostratus.htm.
7. aprillil liikus Skandinaaviast madalrõhulohk päeval üle Läänemere kagusse. Öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Homme pärastlõunal lähenes läänest uus madalrõhulohk.
See tõi pilvisuse tihenemise ja mitmel pool sajuhooge (vihmast märja lumeni, samuti lumekruupe), kohati tugevaid ja rohkem päeval, konvektsiooni tõttu; pilved olid väga erilised, vt pikemat selgitust piltide alt. Õhutemperatuur jäi valdavalt alla 10 kraadi, samas tuul oli nõrk, kohati isegi väga nõrk ja muutliku suunaga või valdavalt läänekaartest, alles õhtul hakkas lääne poolt alates tugevnema, asendudes loodetuulega. Järgnenud ööl sadas lisaks vihmale kohati ka märga lund, seejärel selgines.
Edasine ilm. Õhumass külmeneb, mistõttu suureneb märja lume võimalus. Päeviti võivad sagedased olla hoogsajud. Alles 10. aprilliks on oodata väga sooja õhumassi, mis tõstab õhutemperatuuri valdavalt üle 10 kraadi, ent tuul on tugev ja niiskust palju – võib pilvine olla, hiljem on oodata vihma.
Soe siiski kauaks ei jää: hiljemalt juba paari päevaga see õhumass eemaldub vastavalt tsükloni liikumisele ja dünaamikale (soe sektor sulgub – tsükloni okludeerumisprotsess).
Võib juhtuda, et pärast eespoolkirjeldatud sündmusi tuleb veel üpris talvine aeg lumesadude ja tuisuga. Seda veel täpsustame!
Karl Jakob Toplaan. Nimelt oli Lääne-Eesti ja saarte taevas üsna kihvt. 🙂
Kommentaar: tol päeval esines väga palju pilvi, mida võib pidada veidra kujuga. Selgitusi võime leida Milvi Jürissaare artiklikesest "Mismoodi tekivad veidra kujuga pilved?": /Naljakaid pilvi võib näha tihti. Mõnikord on nad nii kummalised, et raske on neid pilvedeks pidadagi. Nende tekkeks on tarvis mitme asjaolu kokkulangemist. Esimene tingimus on vertikaalsed tõusvad õhuvoolud. Teiseks peab tuule suund ja kiirus erinema kihiti nii vertikaalsuunas kui ka ühel tasapinnal. Kolmandaks on vaja inversiooni- ja isotermiakihti. (Siin on analüüsitud kõikide huvitavate kujudega pilvede tekke põhjusi. Konkreetsel juhul ei pea kõik võimalused kokku langema. Fotol on tegu just esimese ja kolmanda põhjusega. – J. K.).Vahel aga moonutab perspektiiv ka kõige tavalisemaid pilvi nii, et need paistavad õige veidrad.
Inversioonikiht tähendab seda, et seal vertikaalsuunas õhutemperatuur tõuseb, vastupidiselt tavalisele olukorrale, mille puhul temperatuur ülalpool langeb. Isotermiakihti iseloomustab aga õhutemperatuuri muutumatus vertikaalsuunas. Mõlemad kihid takistavad pilvede arengut kõrgusse ja sunnivad neid laiali valguma.
Tõusvad õhuvoolud on tugevaimad enne lõunat, kui päike soojendab kõige rohkem. Nende tagajärjel moodustuvad võimsad rünkpilved (Cumulus congestus), mis sageli meenutavad torne ja kuhilaid. Väga tugeva soojenemise puhul arenevad lõpuks välja rünksajupilved (Cumulonimbus). Nende tipus võib taevasse ilmuda nn alasi. See koosneb jääkristallidest ja meenutab kuju poolest tõepoolest sepaalasit, mõnikord ka lehvikut. Pärast rünksajupilve lagunemist võib alasi alles jääda. Alasit moodustavaid kiudpilvi mõjutab tuul ja need liiguvad edasi tuule suunas. Kui tuule kiirus mingil tasapinnal on ebaühtlane, siis võib osa pilve kanduda ettepoole, servad aga jäävad maha. Nii tekivadki "linnud". Õhtul, pärast päikese loojumist muutuvad ka kiudpilved tumedaks ning siis näevad "linnud" välja mustad ja ähvardavad. Alasi kiudpilvedest võivad moodustuda "kukeseened", "liiliaõied" ja muud kujundid.
Kui tuule kiirus on üleval tunduvalt suurem kui pilvede alumise piiri kõrgusel, siis võivad pilvede tipud diagonaalis ettepoole liikuda. Nii tekivad keerulised kujundid, mis meenutavad loomi, linde või laevu. Kui kõrgemates õhukihtides on olemas inversiooni- või isotermiakihid, siis takistavad need pilvede kasvu vertikaalsuunas ja pilved hakkavad laiali valguma. Kui aga need takistavad kihid ei ole kuigi paksud, võivad tõusvad õhuvoolud neist läbi lüüa ja pilvede tipud hakkavad uuesti kõrgusse kasvama. Vahel tekivad samasugustes tingimustes pilved, mis meenutavad aatomipommi plahvatuse järgset „seent“.
Mõnikord võivad pilved näida imelikud perspektiivi tõttu. Kõige tavalisem on nn taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas./
Sellele artiklile on vast lisada veel seda, et tol päeval oli ~3 km kõrgusel inversioonikiht, mis tuleb välja ka sondeerimisandmetest http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2017&MONTH=04&FROM=0700&TO=0700&STNM=26038. Õhukiht selle all muutus eriti just päevase soojenemisega väga labiilseks, mistõttu tekkisid tugevad konvektsioonivoolud. Ilmselt seetõttu moodustusid ka väga võimsad libaalasid, et tõusvad õhuvoolud olid piisavalt tugevad, ent läbi inversioonikihi need siiski ei tunginud, jätkus niiskust pilvede ja sademete moodustumiseks, lisaks tekkis mitmel pool märkimisväärne mamma. Selgituseks, et tõeline alasi tekib tõusvate õhuvoolude kohtumisel tropopausiga, mis on väga püsiv ja võimas isotermia- ja inversioonikiht, kui libaalasi tekib tõusvate õhuvoolude kohtumisel troposfäärisisese isotermia- ja inversioonikihiga. Ka tõelise alasi kõrgus võib oluliselt erineda, sest tropopausi kõrgus varieerub aja jooksul tugevasti, isegi mitme km ulatuses.
6. aprillil liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia kohalt üle Läänemere kagusse. Öösel pilvisus tihenes, aga olulist sadu ei olnud, hommikuks tekkis mitmel pool udu.
Päeval oli ilm siiski enamasti päikeseline, ainult idaservas oli pilvisem ja ittataanduva madalrõhulohu mõjul sadas hoovihma, lume- ja jääkruupe, kohati tugevalt. Sooja oli 6–11 kraadi, sajuhoogude ajal ja kohati rannikualadel märksa vähem. Keskpäeva paiku liikus Soome lahelt Kundasse udu, mistõttu langes seal õhutemperatuur 0 °C lähedal, õhtu jooksul levis udu Virumaale, kus õhutemperatuur langes koguni –4 °C-ni.Venemaal oli piksetest ümbritsetud soe antitsüklon (äike tekkis frontaalvööndis). Need äikesed levisid tasapisi itta. Moskvas oli päeval ligi 20 kraadi sooja.
Õhumass muutub külmemaks ja sajuvõimalus suureneb. Seepärast võib vihma asemel ka märga lund sadada. Korraks on soojemat õhumassi ja seega ilma oodata 10. aprilli paiku.
Kutse: Olete oodatud Andres Tarandi ja Ain Kallise raamatu „Eesti tornaadod“ esitlusele 6. aprillil kell 16 Apollo kaupluses Solarise keskuses.
Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu. Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega. Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees. Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745-2015.
Kohtumiseni esitlusel!
Leenu Nigu, VARRAK, 616 1031
5. aprillil oli Läänemere kohal madalrõhulohk. See tõi esialgu (öösel) selge ilma, kuid edelatuul tugevnes. Pilvisus tihenes hommikul külma frondi mõjul alates saartest.
Nii oli päev esialgu sisemaal, eriti idaservas, päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Lääne pool oli pilves, kohati sadas veidi vihma, Pärnus oli udune. Õhutemperatuur jäi kõikjal alla 10 kraadi, Pärnus isegi alla 3 kraadi. Päeva edenedes pilvisus tihenes ka ida pool ja ilm jahenes, kuid samal ajal selgines ilm alates loodeservast uuesti.
4. aprillil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala loodeserv. See muutis ilma päikeseliseks (hommikune udu ja madalad pilved kadusid päeva jooksul). Seetõttu tõusis õhutemperatuur 10–14 kraadini, tuulepealsetel rannikualadel oli oluliselt külmem, ja lõunakaartetuul oli nõrk.
Kõrgrõhuvöönd laguneb ja asemele tuleb madalrõhulohk. See muudab ilma tuulisemaks ja jahedamaks, hiljem on oodata ka sadu (ilmselt vihmana).
Need on läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis), lugu ilmub / ilmus tõenäoliselt Hiiu lehes.
See alamliik on väga iseloomuliku välimusega: läätse- või õunaseemne-, vahel sigarikujuline. Säärased pilved võivad taevas olla nii üksikult, reana kui kogumitena. Vaatamata nende kuulumisele kõrgrünkpilvede hulka on lenticularis’e välimus vähe rünklik või kohe üldse mitte. Rahvas nimetab neid ka ufopilvedeks.
Õpikutest võib lugeda, et läätsetaolised pilved ehk lenticularis’ed tekivad enne külma fronti, eriti kui viimane liigub kiiresti (II liiki külm front), sest see paneb õhu lainetama. Lisatakse veel, et need moodustuvad enne äikest, sest äike on külma frondiga seotud. Viimase väitega on nii ja naa – külma frondi korral ei pruugi äike sugugi puhkeda. Niisiis seos pole nii jäik (ka lenticularis’eid ei maksa tingimata läheneva äikesega seostada), kuid külma frondi läheduse või külma õhumassiga (tekkides juba selle sees, aga advektsiooni tingimustes) on lenticularis tõepoolest sageli seotud.
Tihti tekib neid pilvi just siis, kui õhk on hästi kuiv ja külm õhumass läheneb, samuti näeb neid tavaliselt Eestis kevadel (aprillis ja mais), kuid vahel ka suvel. Fotol oleval juhul oli tegu sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega väikses piirkonnas (deformatsioon just Eesti kohal). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjade või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Läätspilved tekivad ka ebatasase reljeefi puhul, eriti mäestikes, kui ülevoolav õhk on väga stabiilne. Siis kanduvad aluspinnast tingitud mõjutused piisavalt kõrgele, et tekiksid seisulained sellises kõrguses, kus laineharjade kohal on võimalik kondenseerumine. Meeles tuleb pidada, et läätsjas alamliik võib lisaks kõrgrünkpilvedele olla ka kiudrünk- ja kihtrünkpilvedel, kuid viimased on haruldased. Seetõttu seostataksegi seda peamiselt kõrgrünkpilvedega, mille puhul on see alamliik võrdlemisi tavaline.
Optilistest nähetest võib läätsjate pilvede puhul vahel täheldada irisatsiooni.
3. aprillil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. See tõi pilves ja mitmel pool uduse ilma. Päeva jooksul tuli selgimisi peamiselt lääneosas juurde, mujal seisnes ilma paranemine peamiselt udu hajumises. Õhutemperatuur püsis hommikuni pilvede all üle 0 °C, kuid ka päev ei tulnud oluliselt soojem: 2...7 kraadi.
Kui õhtul selginenuks, olnuks vähemalt kohati oodata alla 0 °C, ent ilm püsis antitsüklonaalse inversiooni (laskumisinversioon) ja niiske piirkihi tõttu valdavalt pilves ja seetõttu soojem, üksnes saartel ja läänerannikul selgines ja seal langeski õhutemperatuur 0...–3 °C-ni. Juhul, kui uus päev tuleb päikeseline, siis on oodata sooja üle 10 kraadi, muidu on jahedam.
Edaspidine ilm on taas jahedam ja sajusem, sest 5. aprilliks jõuab Läänemere õhuruumi uus tsüklon (või madalrõhuvöönd). See muudab ilma jahedaks ja sajuseks, ja selle tagalas saabub loodest külmem õhumass, mistõttu pole välistatud märg lumi. Sajune ja jahe, sh märja lume võimalus, näib püsivat. Alles pärast 10. aprilli võib ilm uuesti muutuda soojemaks ja kuivemaks.
Avaldati uudis: http://www.ilmateenistus.ee/2017/04/esimene-eriliselt-soe-kevadpaev/. Seal on muuhulgas öeldud: Edasi Skandinaavia poole liikunud soe kergitas maksimaalse temperatuuri Taanis ja Lõuna-Rootsis kuni 21 °C-ni. Läänemerd ületades õhumass jahtus, sest merevee temperatuur on praegu vaid 3-6 °C. Ei ole sellega päris nõus: Läänemeri on siiski liiga väike veekogu, et see märgatavat õhumassi transformatsiooni suudaks esile kutsuda või siis peab see õhumass väga kaua püsima Läänemere kohal (vähemalt paar ööpäeva). Sellele (jahutamist viitavale) oletusele räägib vastu asjaolu, et Leedus oli 2. aprillil sooja vähemalt 24 °C, sest sooja õhu advektsioon tundus olevat suunatud lõunast põhja, vt http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040112_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592 ja http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040212_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592. Küll aga jahtus mere mõjul õhumassi alumine, mõnekümne kuni mõnesaja meetri paksune õhukiht, mistõttu merel ja kohati rannikualadel oli külm ja udune ja seda võib siiski pidada õhumassi transformatsiooni algstaadiumiks.
Edaspidine ilm on taas jahedam ja sajusem, sest 5. aprilliks jõuab Läänemere õhuruumi uus tsüklon (või madalrõhuvöönd). See muudab ilma jahedaks ja sajuseks, ja selle tagalas saabub loodest külmem õhumass, mistõttu pole välistatud märg lumi. Sajune ja jahe, sh märja lume võimalus, näib püsivat. Alles pärast 10. aprilli võib ilm uuesti muutuda soojemaks ja kuivemaks.
Avaldati uudis: http://www.ilmateenistus.ee/2017/04/esimene-eriliselt-soe-kevadpaev/. Seal on muuhulgas öeldud: Edasi Skandinaavia poole liikunud soe kergitas maksimaalse temperatuuri Taanis ja Lõuna-Rootsis kuni 21 °C-ni. Läänemerd ületades õhumass jahtus, sest merevee temperatuur on praegu vaid 3-6 °C. Ei ole sellega päris nõus: Läänemeri on siiski liiga väike veekogu, et see märgatavat õhumassi transformatsiooni suudaks esile kutsuda või siis peab see õhumass väga kaua püsima Läänemere kohal (vähemalt paar ööpäeva). Sellele (jahutamist viitavale) oletusele räägib vastu asjaolu, et Leedus oli 2. aprillil sooja vähemalt 24 °C, sest sooja õhu advektsioon tundus olevat suunatud lõunast põhja, vt http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040112_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592 ja http://cdn.fmi.fi/weather-analysis/products/europe/2017040212_eu_analyysi_fi.png?t=1491229592. Küll aga jahtus mere mõjul õhumassi alumine, mõnekümne kuni mõnesaja meetri paksune õhukiht, mistõttu merel ja kohati rannikualadel oli külm ja udune ja seda võib siiski pidada õhumassi transformatsiooni algstaadiumiks.
Kalmer Saar. 2.04.2017 Orissaare
Tuleb kevadiselt muutlik ilm: oodata on nii 10-kraadist sooja kui ka lund.
2. aprillil riivas Eestit suviselt sooja õhumassi serv: kui siin võis leida napilt 16-kraadist õhutemperatuuri, siis Leedus oli kuni 24 °C ja mitmel pool (tugevat) äikest, vt https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170402. Ilmselt nii sooja ilma ei tule enam pikka aega.
Nädala alguses on Läänemere kohal nõrk madalrõhuväli, päeval tugevneb kõrgrõhuhari. See toob ööseks peamiselt merele ja rannikualadele uduse ilma, kuid päeval on valdavalt päikeseline. 4. aprillil võib taas olla üle 10 kraadi sooja. Edasine ilm on jälle jahedam ja sajusem.
5. aprillil on taas oodata üht madalrõhkkonda Skandinaavia põhjatipu lähistele, mille lõunaserv hakkab Eesti ilma mõjutama. See toob sajud, aga ka külmema õhumassi: vihma asemel võib ka märga lund sadada. Hetkel pole veel teada, kui püsivaks see ilmamuster osutub.
Raikki Luik. Lumesadu. 24. märtsil Leedis
96 kommentaari:
Loodetavasti see talvine periood tõmbab peagi minema siit, sest selle aeg oli novembrist märtsini ja enam ei taha mingit kestvat talve. Nüüd juba olen kevade lainel.
Enda ütles ilm.ee kontoriasjade põletamispeol sama: kuni märtsini kaasa arvatud võib lumi olla, aga hiljem enam mitte.
Las lumetab ja külmetab nüüd aprillis, see ainult kindlustab selle, et ees ootab suur leitsak ja kuum suvi. Tulgu kõva pakane ja paks lumi ka praegu maha, siis on järgmistel kuudel soojarekordid garanteeritud.
Loodame parimat, kuigi suurt lund ega pakast lähemal ajal ei paista tulevat!
Just-just, selline mõttetu vahepealsus - ehk ei midagi erilist - tuleb ainult.
Kui põud kestab üüratu aja, siis muutuvat see lõpuks huvitavaks. Kas nii võib juhtuda ka selle vahepealsusega?
Ilmateenistuse märtsi kokkuvõtet vaadates hakkab silma see ,et kuu miinimumi ja maksimumi vahe on ainult 20 kraadi terve Eesti peale. Viimati läks ligilähedale aga mitte päris 2009.
@ 3. aprill 2017 00:28
Ei, sest esiteks peab olema sajuta ehk mitte vahepealsus, vaid juba kuiv äärmus; teiseks, sajuta perioodi nagu möödunud aasta eelsuvel/varasuvel, praegu ei paista.
Seega ainus variant, mis ei saa huvitav olla ega huvitavaks muutuda, jätkub.
Kas selline meeletult pisike äärmuste vahe märtsis tähendab midagi?
Ise endal tekkis mõte sajusest suvest nagu 2009 oli aga kahjuks sealt ilmateenistuse lehelt ei näe ettepoole 2005 aastat. Huvitav oleks teha küll statistika suvede kohta kui eelnevate märtside vahe 25 kraadi või vähem temperatuurides kuu sees.
Sama lugu
https://www24.ee/p/17Qwd0U/kus-on-soe-ilm
Igaltahel kõige lähemale sinna 25 kraadisele kõikumisele on peale aastat 2005 aastad 2008,2009 ja 2015. Ükski nende aastate suvedest ei hiilanud kuumusega Harjumaal vähemalt.
Jah, niisiis tõotab kehva suve? Ilmselt need kevade- ja suveennustused enam ei kehti, mis siin välja käidi https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=8978810582317904760
Kuidas ei kehti? Ma pole kusagil oma kuuma suve prognoosi kehtetuks lugenud ega loe ka.
Endiselt arvan ,et Juuli tuleb normist soojem aga kas ka kuiv on teine lugu. Juuni aga on ilmselt kehv suusailm. Seega minu peale pööripäeva tehtud prognoos kehtib.
Aa ok, siis arvas üks tuttav valesti, et äkki ei kehti enam. Ootame tulist ja vesist suve!
Sain ka teada 2004 märtsi miinimumide ja maksimumide vahe ja see on 32 kraadi. Seega seostada lamedat temperatuurikäiku märtsis jaheda suvega veel ei saa.
Jah, jälle üks selline seos, et mine sa tea, kui tõene. Oleks rohkem andmeid, siis saaks ka ehk paremaid üldistusi teha. Mõned usuvad, et hoopis mai temperatuurikäik näitab midagi suve kohta.
@ 3. aprill 2017 16:29
Kui palju soojem. See varem pakutud +19 kraadine kuu keskmine Harkus ikka kehtib?
@ 3. aprill 2017 17:44
Märtsi asemel mai seostamine suvega on üsna lollikindel minu arust, mida ka ise olen jälginud pikalt. Ehk kui mai tuleb kuum ja äikeseline, tuleb ka suvi tervikuna selline.
Pole kunagi tõsiselt võtnud talve või kevade järgi suve ennustamist. Üsna tõsiseltvõetamatu tundub selline arvamus, et mitmed kuud enne määravad ära eelseisva ilmastiku. Teine asi on, kui sa prognoosid käesoleva kuul järgmist kuud, aga talve järgi suve või mai järgi augustit - jama! Samuti võin garanteerida, et te ei suudaks aegreast mitte ühtegi vettpidavat seaduspära leida, mis seda toetaks.
Kuid prognoosid on esitatud ja eks aeg näitab, kas need osutuvad õigeteks. Pakuti sooja kuni kuuma suve, alguses oldi seisukohal, et kuiv, aga nüüd vist pigem arvatakse, et keskmine või isegi märg, eriti juuni.
Ei - taandasin ju prognoosis mis peale pööripäeva tegin selle näidu sinna +18 kanti (Harkus). Ainult külma mai korral tõstaks tagasi üles. Ka äikest tuleks siis juulis rohkem.
No möödunud suvi polnud kuidagi möödunud mai moodi.
Homne selge ilm jääb ära, sest vaatlusandmete järgi on kogu Eestis praegu lauspilves, aga HIRLAMI järgi peaks peaaegu täiesti selge olema.
Jah, antitsüklon on talviste omadustega, et kui jätkub soojust ja niiskust (piirkiht on piisavalt niiske), siis on pilves. Samas tuul pidavat päeval tugevnema - ehk lõhub inversiooni ja toob ikkagi päikese välja?
Mulle isiklikult õnneks - selgines juba siin Nõmmel kiiresti. Kuigi võib hommikuks taas (kiht)pilve minna.
Lääne pool ongi selginenud, ja 4. aprillil võib päikeseline ilm tulla, ent jah, aprilli ilma ei saa usaldada.
Esitasin postituse 3. aprilli osas selle http://www.ilmateenistus.ee/2017/04/esimene-eriliselt-soe-kevadpaev/ kohta kriitikat. Võib selles osas parandada, kui vaja – äkki on endal asjad sassis!
Mind huvitab selline küsimus ,et kui Lihavõtte pühad on olnud soojad ( vähemalt +15) kuidas on käitunud järgnev suvi ? Või ei saa ka siin midagi seostada. Kui pühad satuvad sinna märtsi lõpu aprilli alguse piirkonda võiks soojaks pidada ka juba +12 kraadi
Jõudsin ise juba uurida ja selline seos mille leidsin. Kui lihavõtted (esimene ja teine püha) on soojad või väga soojad (kahekohalised plussid) siis suvi pigem soe. Kui need pühad ühekohaliste plussidega või koguni nulli ümber siis suvi kas jahe või normis.Erandi lööb 2013 kus ei olnud jahe suvi. Vähemalt sellise tulemuse saan kui ilmateenistuse järgi vaadata ( andmed siis 2004 kuni 2016)
Vat siis, jälle killuke huvitavasse teadmistemosaiiki!
Sain andmeid natuke juurde
1997 olid pühad kahekohaliste plussidega ja suvi soe
1998 olid pühad väikeste plussidega ja suvi jahedapoolne
1999 olid pühad ka sama aga suvi soe seega selle aasta saab panna samasse kategooriasse 2013 aastaga (ei pidanud paika süsteem)
2000 ka ei pidanud paika siis oli teisel pühal lausa 27 sooja (võib-olla pole liigne soe ka hea näitaja)
2001 olid pühad väheste plussidega ja suvi oli küll sajune aga siiski pigem soe.
2002 olid pühad soojad ja suvi ka
2003 sama lugu seega tegelikult 1999,2000,2001 oli kolm aastat järjest kus see süsteem ei toiminud. Eraldi teema on rekordsoe 2000 aastal.
2001. on ajalukku läinud ühe kuumema suvena üldse, vähemalt nii nad räägivad.
Kas mitte 2010 või 2011 see polnud ?
Kontrollisin järgi ja kolme kuu keskmise järgi on esikohal 2011 ja kannul 2010 ja kolmas koht sel sajandil kuulub 2002 aastale. (Harku andmete järgi)
Veider, et nad rõhutavad 2001. a. Juuli keskmine oli siis vist 21 kraadi ja august oli ka üle keskmise soe.
Jah aga juuni tõmbas tublilt tagasi.
Vaatsin järgi ,et polnud see august 2001 ka midagi erilist. Ainult pool kraadi normist soojem ja 2002 oli juba august üle kahe kraadi normist soojem.
Tore ja huvitav siin seda suvede statistikat lugeda, sest pikkade ennustuste järgi peale igavuse muud loota pole, mis kangesti paneb suve igatsema. Õnneks ongi ainult aprill veel üle elada, kuigi kuu on alles algusjärgus.
Tartus on päev olnud suviste pilvedega ja üpris sooja õhuga.
Jah, 2001. a ei olnud kuum suvi siis. Aga see müüt või eksiarvamus on visa püsima inimeste hulgas.
Oh jah, nii selgelt on veel meeles 2001.a suvi, kui tänaval olles kõlasid raadiotest igatunnised ilmateated, milles hoiatati tugevate äikestormide ja trombide eest. Äikeselained kestsid kogu päev läbi. Nii tugevaid äikeseid ja suurt rahet nagu tol korral pole tänaseni näinud siin Kagu-Eestis, ka mitte võrdväärset. Maad ja aknaid väristavad raksatused olid raksatuse järel ning puid ja muid objekte, mis said välgutabamuse, oli ümbruskonnas palju. Endalgi õnnestus näha, kuidas välk tabas ~100 eemal olevat tänavavalgustuse laternat, nii et sädemeid lendas. Kuna tol ajal oli majal veel eterniitkatus, siis tänu hiidrahele ja ülitugevale sajule sai maja tõsiseid veekahjustusi, samuti õunapuud, mis peksti raagu. Iga mööduva äikesega lootsid, et see jääb täna viimaseks, kuid siis mõne aja pärast nägid taas, kuidas uus must pilv tõuseb lõunakaarest. Õhtuks olid täiesti läbi ja väsinud suurest pingest.
Loodetavasti kordub midagi taolist ka tänavu suvel, sest see ekstreemilmastikuvaba aeg ja igavus muutub juba väljakannatamatuks. Peaasi, et seekord maja terveks jääks.
2002 oli pikk ja soe suvi ja 1999 ka korralik suvi. Huvitav miks arvatakse 2001 aastast seda. Kuum oli aga ainult juuli.
Ei vaidle vastu. Juuli 2001 oli tõesti põnev aeg.
Veider jah, see 2001. a suve anomaalia, ka eksiarvamuste mõttes.
Huvitav, kas 2001. aasta juuli oli ka selline, mil Tallinnas polnudki äikest? (Või oli nõrk)
Kahjuks polnud sel ajal vist üldse Tallinnas. Lähim koht oli Laitse. T. Tanilsoo meenutused Lagujast ja Tartust on leitavad ilm.ee-s.
Tallinna kohta ei osks öelda aga Harjumaa Kosel oli küll äikest piisavalt 2001 Juulis.
Tarmo meenutused: https://ilm.ee/?42779
Läti ja Leedu on selle hooaja esimesed äikesed kätte saanud, hetkel näitab detektor välke ka Soomes ja Rootsis. Kas siinmail on mõni vaatleja juba äikest registreerinud? Prognoose vaadates peab paraku tunnistama, et korralikku äikesevõimalust pole vähemalt Tartu kandis vist veel niipea oodata.
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/tanaan.html on näha, et Eesti laiuskraadist põhja pool on täna päris palju välke olnud.
Eestis oli tänavuse suvehooaja 1. äike Jõhvi juures ja selle registreeris Ivar Uutar.
--------------------------------
Jah, äikesevõimalust enam ei paista, aprill alles. Maikuus võib imesid juhtuda:
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=201605
Diana Laht sai pikse kaudselt pildile, pilvegrupis olevat fotogi!
Nõmmel on selge ja vaatamata loodetuulele ligi 7 kraadi juba. Arvan,et niimõnelgi pool tuleb kindlasti üle 10 kraadi ka, kus selgineb ja meri kaugel.
Aga täna aasta tagasi oli mandril valdavalt 18-20 kraadi (ka Tallinnas!) ja tulid uued soojarekordid. Seega see tänane +10 on köki-möki :)
Ja Moskvas on 20 kraadi, seal lähedal on pikseid liikvel.
Võib-olla leiab keegi 2001. aasta kohta siit natukene infot.
http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html
Tartus on rünkpilvede konvektiivne areng hetkel üsna hästi jälgitav. Oleks vaid soojust rohkem, areneks hulganisti kohalikke äikeseid. Enne tuli üks päris korralik lühiajaline hoovihm. Saju kestuse ja intensiivsuse põhjal võinuks seda peaaegu, et välkudeta äikeseks pidada.
Tartus Annelinnas sadas 3 ajal vihma asemel lumekruupe.
Õnneks on jah praegu alles kevad ning seetõttu ei kadesta, et praegu pidevalt loodevool on, mis Harjumaa pidevalt jätab rünksajukatest ilma. Vot suvel ajab jah selline asi harja punaseks, nagu möödunud aastal, 3. ja 8. juuni + veel paargend päeva näitasid, kuid siis oli asi ka õhumasside ajastuses - näiteks 2.-3. juuli, mil front saabus Tallinnasse varahommikuks, aga pidanuks täpselt vastupidi ehk õhtule jääma.
Tallinnas on kogu päev Cumulus Humilistega olnud ja prsegu sootuks selge. Ainult kaugel lõunakaares on rünkpilved ja läänekaares kõrgpilved.
GFSi järgi tundub, et talv tuleb tagasi.
Oleks hea. Oleks suvel ka lühikseidki kuumalaineid loota.
Helve ilmateade on omanäoline.
Jah, siin põhja pool pidi leppima vaid päikese ja kaugete pilverünkadega. Loodame, et suvi ainult sellise ilmaga ei tule.
Täpselt ja just vaatan neid temperatuuri prognoose Lihavõteteks siis just see ähvardabki mida kardad. Tähendab pühadeks lubatakse ühekohalisi plusskraade
Ahh ei tule seda külma,pigem keerab soojaks.
Kui tõesti lähebki aprilli keskel pikemaks ajaks nii külmaks nagu prognoosid praegu näitavad, siis on väga tõenäoline, et kas aprilli lõpus või mais tuleb mingi väga suur kuumalaine.
Seda enam suve tuksi keeraks. Vaata mida soovid !
Soojade aprilli lõppudega või ja mai algustega olid viimase ligikaudu 30 aasta jooksul:
1987, 1993 ,1998 ,2000, 2004, 2008, 2009, 2016 ja järgnes sajune suvi.
Erandeid muidugi on olnud. Meelde tuleb viimasel ajal jutuks olnud 2001 ja 2012
Esimesel juhul suvi nüüd liiga sajune polnud ja teisel juhul polnud sooja aprilli lõpus ja mai alguses.
2002. a mai algus oli tuline, aga tuli eriti kuiv ja soe suvi.
Mina olen sajuse suve poolt. Põud ja sellega kaasnev tolm on kruusateelistele ja pesukuivatajatele paras nuhtlus.
See aasta (2002) oli omaettr lugu. Siis hakkas ilus kuiv aeg kohe aprillis pihta ja kestis poole septembrini. Jätsin selle nimelt välja. Siis ei olnud soojalaine eraldi nähtus.
Kuidagi peab ju oma eelistusi vabandama. Ma võiks ka siia pika loetelu lisada, miks on jälle sajune suvi nuhtlus.
@7. aprill 2017 13:21
Miks ei võiks siis tänavu erand tulla? Järjekordne fakt, et ka see seaduspära ei pea paika. Loodetavasti on järgmised analoognäited veenvamad. Seniks soovin tõesti tulist aprilli lõppu ja mai algust.
@7. aprill 2017 15:19
Juba ühest erandist piisab, et selle seaduspära kehtetuks lugeda. Ja kindlasti on neid aastaid veelgi peale 2002.
Vat siis! Loodame parimat, kuid enne seda tuleb veel lume ja isegi tuisuga rinda pista.
@ 7. aprill 2017 15:21
See polegi vabandamine, vaid põhjused, miks nuhelda. Nuhtlen veel - põuase suvega on äikest vähe, sest sajupilvedega kaasneb suvel alati äikesevõimalus, aga lausselgisusega on see null. Lisaks on sajuste ilmadega suur ka uduvõimalus, kuna küllastus on suur.
Arvan et selline mõttetu suusailm (eriliste nähtusteta ja +5-+10 kraadi koguaeg) jätkub juunini välja. Paar 15-20 kraadist päeva ehk tuleb, aga enamat ei usu tulevat.
Kui esmaspäevane soe paika peab, siis jääb see aprilli kõige soojemaks päevaks. Senini on selleks 2. aprill. Seega kui ka esmaspäev suurt sooja ei too, siis pakun üle 15 kraadist sooja uuesti alles 10. mai kanti.
Kuna Eesti asub niigi jahedas ja niiskes kliimas, kus enamus asjast valitseb masendus, sajuse ja on sombuse ilmaga, siis põud ja troopiline kuiv-kuum suvi on alati oodatud, mis selle leotuse mingilgi määral kompenseeriks. Neid tavalisi ja sajuseid Eestimaiseid suvesid on küll ja veel olnud viimastel aastatel, aga tõeliselt pikka põuda ja kõrbe pole juba 15 aastat nähtud. Oleks aeg.
@7. aprill 2017 16:59
See oleks ju tore. Ilmselt tuleks siis tänavune suvi kuumem kui oli 2010 ja kuivem kui oli 2002.
Õnneks on 2010-st kuumema suve tõenäosus väiksem 1/500-st. Me ei ela Vahemeremaades, kus pikk kuumus ja põud tõesti normaalsed on. 2012. aasta suvi on minu unelmate suvi, kus vaatamata jahedapoolsusele oli rohkelt äikesevihmasid isegi Tallinnas.
Mitmes kord see on viimase poole aasta jooksul kui NOAA lehekülg näitab normist oluliselt soojemat kuud aga kui näidatav kuu jõuab nii nädala ära kuluda polegi enam nii ?
Loodame, et 2012. a unelm kordub taas. Veider anomaalia NOAAl siis.
Postitust on muudetud ja pikke jutte lisatud!
Arvan, et kui esmaspäevase õhumassi kogu potentsiaal avaldub, siis tuleb kagus isegi kuni 20-kraadi sooja, sest möödunud aasta 6. aprilli õhumass oli üsna sama isotermiga ja tõigi 20 kraadi. Seekord Tallinnas 18-st kõrgemat temperatuuri ei tule, sest 6. aprilli juhtumi puhul oli lõunakagu tuul (paartuhat km maismaad soojenemiseks), aga nüüd 10. aprillil prognoositavalt edelatuul (koos saartega ehk umbes 150 km soojenemiseks vaid.)
Aga 15-kraadine soe on selge ilmaga võimalik küll.
Hämmastav ju, kas tõesti tuleb selline soojarünnak?
Kui päikesetõusust saati on selge, miks mitte. Aga olgu öeldud, et ülejäänud aprill enam sooja ei too. Seega on 10. aprill ainus võimalus tänavuse aprilli soojalae ületamiseks.
Ootame seda imet! Edasine möödub vist märja lume saatel.
Mai tuleb rannikualadel ilmselt udune ja külm, sest meri jahtub pärast 13. aprilli järk-järgult uuesti 0-kraadini, kui see saabuv järeltalv pikemaks jääb.
Mis omakorda tähendab seda, et edelast saabuvad kuumalained tulevad meil soojalainetena.
See udu peaks liikuma siis ju rannikualadele, st sisemaa poole, et mere ääres oleks udu. Kui kuumus ja õhk tulevad edelast, on udused Pärnu, Sõrve, Soome lõunarannikul. Samas mäletame ju 2013. a maagiat Viimsis ja Lasnamäel.
"Mis omakorda tähendab seda, et edelast saabuvad kuumalained tulevad meil soojalainetena."
Said sellest valesti aru (või ei tahtnudki saada?). "Mis omakorda tähendab seda, ..." ehk "Nullkraadini jahtunud meri tähendab seda, ..."
Nähh! Nüüd tekkis küll segadus ...
Homme siis aprilli kõige soojemat päeva oodata, muul juhul jääb selleks 2. aprill. Emb-kumb neist päevadest jääb umbes 85%-lise tõenäosusega aprilli kõige soojemaks, ehk et kuu teises pooles on üle 15-kraadise sooja võimalus vaid 15% lähedal.
Aga seejärel tulevad jällegi vägevad kuumalained.
Nonii, kas tulevad lõpuks ka külmarekordid? GFS'i viimane väljund on taas muljetavaldav - 19. aprilli ööks kuni -15 kraadi. Samuti prognoosib see kuu keskpaigas miinuskraade ööpäev läbi ja lumesadu. Kui see tõesti ka realiseerub, siis ei imesta, kui aprilli lõpp toob kauaoodatud rekordi - üle 30 kraadise temperatuuri. Ja seejärel saame kiidelda, et ka Eestis on pooltel aasta kuudest ehk terve sooja poolaasta väitel 30 kraadi sooja võimalik nagu Lõuna-Euroopas.
See -15 asendatakse nt -8-ga. Küll näed. Märtsi lõpus pidi ka pakane ja rekordioht tulema, aga reaalsuses oli lihtsalt mõttetult külm rekorditeta ja muu huvitavata.
Juba -8 kraadi piisaks kenasti rekordiks. Ajavahemikus 15.-19. aprill on senised külmarekordid võrdlemisi kõrged, seetõttu oleks ideaalne võimalus.
Arvan, et homne ilm tuleb Põhja-Eestis pilves, mille piir kulgeb piki Harjumaa lõunapiiri - sellest lõunas on päikeseline.
Kas 20 kraadi tuleb ära?
Kui taevas on täiesti pilvitu, siis on pisike võimalus olemas ja seegi pigem Võrus ja Valgas ainult, kuid piiripunkti efekti tõttu pole selge taevas usutav, sest HIRLAMi järgi peaks lauspilvisuse (kõik 3 kõrgusastet pilves) piir umbes Soome lahelt kulgema, mistõttu on Lõuna-Eestis ka kindlasti pilvi - kiud- ja kiudkihtpilvi.
Lühidalt - nii selge ilm nagu 4. aprillil oli, ei tule homme.
Jah, Laagris on juba neid kiud- ja kiudkihtpilvi hulgaliselt näha.
Postita kommentaar