Kommentaariumi link
Seekord alustan teisiti. Marko Kaasik uuendas just oma hooajaprognoosi: http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm. Seal on kirjas:
Kommentaar. Vastu ootusi oli oktoober paljuaastasest keskmisest ligi kahe kraadi võrra külmem – see tulenes püsivast kõrgrõhkkonnast, mis tõi külmad ööd. Sadas vaid pool tavalisest, mida on tunduvalt vähem, kui oktoobri alguses prognoositud ligikaudu keskmine sajuhulk.
Uus prognoos. Vaatamata külmale novembrile ootame pehmepoolset ja madalrõhkkondade ülekaaluga talve.
Novembri kohta on tal kirjas: Euroopa põhjaaladel on õhurõhk tavatult kõrge, sest siia ulatub Siberi antitsükloni lääneserv – olukord, mis tavaliselt kujuneb välja alles talve teisel poolel. Tsüklonid liiguvad Atlandi ookeanilt üle Kesk-Euroopa Lõuna-Venemale, tuues meile külma õhku idast. Kuigi kuu lõpupoole on oodata tavalise hilissügisese läänevoolu taastumist, nullkraadi lähedasi temperatuure ning vihma ja lörtsi, kujuneb november tervikuna tavalisest külmemaks ja veidi sajusemaks.
Ele Pedassaar kirjutas oma seinal alanud talvest nii:
Möödunud öösel (7.11) oli Eesti ilm tuisune, lund sadas kõikjal ning ida- ja kirdetuule iilid ulatusid 10-13, saartel 19, põhjarannikul 22, vastu hommikut loodes kuni 26 m/s. Tuule tugevnemiseks andis lisaenergiat eile Vahemere äärest kirde suunas kihutanud ja täna hommikul Ukraina-Valgevene aladele jõudnud tsüklon ILKA. Külma oli 1...7 ºC, kuid külmatunne oli 15 ºC ringis.
Täna hommikul mõõdeti Eestis lund 5 kuni 14 cm, Virumaal ulatusid hanged 17, Saaremaa idaosas koguni 20 cm-ni, seevastu Saaremaa läänerannikul oli lund 2 kuni 3 cm jagu.
Täna päeval toovad ühinenud madalrõhkkonnad Eestisse lund juurde, tsükloni keskpunkt koondub Valgevene kohale ja pööris liigub edasi kirdesse. Ida- ja kirdetuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 17-23, looderannikul kuni 26 m/s. Õhtu poole jääb nii sadu kui tuult vähemaks. Õhutemperatuur oluliselt ei tõuse ning jääb -1...-6 ºC vahele.
Homme kaugeneb ILKA nimeline pööris Lääne-Venemaale ning selle järel annab tormituul järele, lund tuleb rohkem juurde põhjarannikule ning õhus valitsevad miinuskraadid. Õhtul läheneb põhja poolt kõrgrõhuala, mis pilvede vahele rohkem selgemaid laike puurib ning järgnev öö tuleb juba kargem.
Atlandi soe ja niiske õhumass võib teha läbimurde järgmisel nädalal ehk novembri keskpaigas, aga sinnamaani tuleb meil arvestada nii talveilma rõõmude kui muredega.
Kalmer Saar. 04.11.2016.a. Saaremaa, Taaliku.
Ilmahuviline Janek meenutab: nii varast talve algust ei mäleta. 93-ndal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9 nov.algul lund polnud,korralik lumi tuli 18.nov ja pärast seda kohe paar päeva väga krõbe külm.mõõdukas külm põsis siis umbes 5.detsembrini. Klimatoloog Jaak Jaagus tegi varase talve alguse osas veidi uurimistööd ja selgitas välja või kinnitas, et 1993. a juhtum oli senimaani talve alguse varajasuse osas 2. kohal. 1. koht on senimaani kauge 1921. aasta käes, kui näiteks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoobril. Nende andmete valguses jääb praegune talve algus hilise ajaloo osas 2. kohale ja 1993. a 3. kohale. Sel juhul tuleks käsitleda 25. oktoobril sadanud päevi, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lugeda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transformeerus otse päristalveks. Väga varane talve algus oli ka 2010. aastal, praegusest vaid paar nädalat hilisem ja suladeta aeg kestis siis jaanuarini: alles 9. jaanuariks (2011) läks sulale ja püsis sellisena hulk aega, vt ka ühe jaama ajalugu: https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2011/1/8/DailyHistory.html?.
Tänavu võib Eestis talve alguseks lugeda 1. novembrit, võrdluseks: eelmine talv algas alles 26. detsembril, seega tohutu aastatevaheline muutlikkus – peaaegu kahekuuline erinevus aastaaja alguses. Nii eelmine kui hästi varane 1993. a talv olid silmapaistvad selle poolest, et talv algas lumeta: 1993. a tuli lumi alles siis, kui talv oli 10 päeva kestnud ja eelmisel talvel läks ligi nädal pärast algust lumetulekuni.
Kuna idatuuled ja -tormid on endiselt väga aktuaalne teema, eriti kuna mereveetase on taas keskmisest kohati üle 60 cm madalam (Pärnu lahes oli 6. novembril -64 cm), siis esitan Tõnu Ploompuu kommentaari-arvamuse, mille ta postitas Eesti ilma grupis:
Kuivõrd erandlik on tänavuse sügise idatuulte domineerumine? Mis on sellise ilmaolukorra põhjustaja?
Vaadates ise ilmaasju vaid ühe silmaga, pole ma teadlik kõigist selleteemalistest Eestivälistest teabeallikatest ja hinnangud on eelkõige juhuslike vihjete põhised. Seda ka järgnev mõttekäik.
Tundub, et selle aasta ilmastik Jäämerel (~Euroopa sektor) on olnud erakordselt soe. Kaninist Jenissei suudmeni on vististi suvi olnud ~sama soe kui Eestis (sajakonna kilomeetri kaugusel merest, rannas on paratamatult mere jahutav mõju). Seega on toimunud selles piirkonnas väga suur Jäämere soojenemine, seega peaks ilmselt sealkandis olema jääd erakordselt vähe, meri erakordselt soe.
Selle Jäämere osa soojus (koos saabuva hoovuste veega) veab jahtuva maismaa tingimustes tsükloneid sinna liikuma. Nii kujuneb Euraasia põhjaserva tugev kõrgrõhuala vöönd, mille lõunaserv kingib meile ida- ja kirdetuuled.
Minu arvamus: sel teemal on olnud teadusettekandeid. Minu meelest on esitatud õiged seosed hästi lihtsustatud kujul – vähe merejääd polaaraladel soodustab arktilise õhu sissetunge keskmistele laiustele ja seega karme talve meil. Täpsemalt: http://www.baltex-research.eu/hazards/oral/11_Vihma.pdf
Idatuultest. Sirje Keevalliku vastus ühele kitsamale küsimusele (vt allpool), kuid kõlbab ka siia: Idakaare tormid Soome lahes pole mingi haruldus: T. Soomere, S. Keevallik, 2003. Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland. Proc. Estonian Academy of Sci. Engineering, 9, 2, 73-90.
Jaak Jaagu kommentaar (küsimus kas idatuuli on rohkem?): Idatuulte ja tormide korduvuse suurenemist pole me küll täheldanud. Pigem on neid vähemaks jäänud. Kui ma õigesti mäletan, siis sügisel oli Vilsandil vist siiski näha mõningat, kuid statistiliselt mitteolulist suurenemist.
Tormid on üldse väga juhuslikud nähtused, mille kohta on väga raske mingeid pikaajalisi muutusi välja tuua. Meil oli vist vaid talvel ja veebruaris tormisuse suurenemist märgata. Juurde võib veel märkida, et idatuultega peaks Soome lahe lõunarannikul esinema apvellingu nähtus, mis näiteks suvel peaks põhjustama pinnavee temperatuur järsku alanemist. Kuid üldiselt ei tasu siiski mingitest selgetest kliimamuutustest idatuulte korduvuse puhul rääkida.
Martin Sepp. 1.11.16 kl 14:08 Tallinnas, Akadeemia teel. Jüri Voit lisab: Ilmamuutus.6.11.2016.Kuusalu.12:29 [pilt on kahjuks sotsiaalvõrgustikes, aga ütlus on seekord õige, et läheb tuisule ja külmale].
Kairo Kiitsak. Ilmaolud Kariväraval 5.11.2016.
Pilvejahi "Pilvepiir 2016" tulemused: http://ilm.ee/?515714. Postimees avaldas pilvejahi (Pilvepiir 2016) paremiku: http://tehnika.postimees.ee/v2/3902125/galerii-vaata-eesti-parimaid-pilvefotosid, sama asi Delfi Fortes:http://forte.delfi.ee/news/maa/pilk-pilvepiirile-ehk-parimaid-fotosid-selle-aasta-pilvefoto-voistluselt?id=76199627.
Veel andmeid varaseimate talve alguste kohta: http://www.looduskalender.ee/n/node/816
13. novembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna põhjaserv. Selles oli ilm pilves ja sombune, kohati sadas lund ja lumeteri, Raplamaal ka vihma, päeva ja õhtu jooksul levis aeglaselt tihedam lumesajuala kirdest (Virumaalt) edela poole).
Nõrk tuul oli sisemaal enamasti läänest, rannikualadel loodest ja põhjast, seal olid puhangud ligi 10 m/s.
Päeval asendus nominaalne sula (kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei toimu) kohati pärissulaga ehk esines lume tegelikku sulamist. Õhutemperatuur oli sisemaal 0...-1 kraadi, kohati isegi kuni +1 kraadi, rannikualadel 2...4 kraadi (Sõrve, Vilsandi jt).
Kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3.
Venemaalt läheneb antitsüklon. Tõeliselt pakaseline õhumass jääb Venemaa keskoblastite kohale, vt prognoose: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over. Läänemere idakaldale jõuab sellest väga vähe, aga kuni 15. novembrini ilm siiski pisut külmeneb. Seejärel võib saabuda troopiline õhumass – kas tuleb 12...14kraadine rekordiline soe ja kui kaua see kestab, sellest uues postituses.
12. novembri sünoptilised protsessid, mis mõjutasid Eestit: Lääne-Venemaal pöörlev madalrõhkkond hääbus ja Saksamaa kohalt ulatus Eestini kõrgrõhuala põhjaserv.
Nende rõhkkondade mõjul oli ilm enamasti pilves, üksikute selgimistega, ja sombune, kohati sadas teralund, lumeteri ehk udulund, hooglund (enamasti põhjarannikul) ja isegi vedelaid sademeid (nt teatati: Täna varahommikul on Tartus veidi vihma tibanud. Miinus viie (-5') juures. Seega on pilvede kõrgusel pluss!!). See tähendab, et tekkinud on inversioon. Kahjuks inversiooni otse andmetest kinnitada ei saanud, sest need on puudulikud või öösel veel ei näidanud inversiooni (http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html).
Õhutemperatuur oli 0...-3 kraadi, mõnel pool rannikualadel oli soojem (näiteks Pakril mõõdeti +2 kraadi, Sõrves ja Ruhnus kuni +3 kraadi). Tallinna kohta saabus vastuolulisi teateid, sest mõned inimesed kirjeldasid lume sulamist, teised seda ei täheldanud (näiteks ebaõnnestus ilm.ee kontori juures lumesõda ja lumememmede ehitamine, sest lumi oli liiga kohev ja mittenakkuv). Ilmselt oli tegu vaid nominaalse sulaga, st kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei esinenud.
Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, õhtuks saab mõnel pool ülekaalu edelatuul, mis jääb siiski nõrgaks (ainult mõnel pool merel ja rannikualadel võivad puhangud olla üle 5 m/s), kohati oli tuulevaikne.
Kuula ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5826ca8a14f0362c68cf23c7.
Pilves ilm jääb tõenäoliselt mõneks päevaks püsima, st päikest, nagu juuresoleval fotol, ei pruugi näha. Selgemaks võib minna alles 16. novembriks, kui saabuvad tormisemad ja sajusemad ilmad (ilmamuutus tavaliselt lõhub inversiooni). Kuigi 15. novembriks saabub idast läheneva antitsükloni mõjul külmem õhumass, ei ole see tõenäoliselt piisavalt kuiv ega kaasne ka piisavat tuule tugevnemist, et pilvi hajutada.
Edasise osas on ikka sünoptikud eri meelt ja segaduses. Praegu pole midagi paremat ega selgemat välja pakkuda kui Ilmateenistuse 4 päeva prognoos: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Marko Kaasik kirjeldab http://ilmake.www.ee/ ilmateates olukorda koguni nii: Lähemal nädalal peavad Siberi kõrgrõhkkond ja Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad visa võitlust Skandinaavia ja Baltimaade pärast ning tundub, et kumbki ei saavuta otsustavat edu. Pehme talveilm jääb püsima, suurt lund ja tugevat tuult ei ole oodata.
Kairo Kiitsak. Kõrgkihtpilved ja nõrk lumesadu Jõgeval 10.11.2016
11. novembril toimusid järgmised sünoptilised sündmused: piki Lääne-Venemaad põhja poole liikuv madalrõhkkond (lõunatsüklon) hääbus ja Eesti ilma peamiseks kujundajaks muutus Lõuna-Skandinaaviast kagu suunas liikuv kõrgrõhuala (selle mõju tugevneb).
Ilm oli valdavalt pilves, peamiselt Ida-Eestis sadas udulund ehk lumeteri, aga tuli teisigi tahkeid sademeliike (teralund), mis on inversiooni tunnuseks. Alates saartelt ilm selgines lühiajaliselt ja see selge ilma vöönd nihkus õhtu jooksul tasapisi itta. Tuul oli loodest ja valdavalt nõrk, rannikualadel ulatusid päeval üksikud puhangud 10 m/s, õhtul tugevnes rannikualadel põhjatuul (puhangud kuni 14 m/s).
Õhutemperatuur oli valdavalt -3...-5 kraadi, üksnes saarte rannikualadel kohati 0 ºC lähedal, õhtul langes selgetes kohtades -12 (Pärnumaal) kuni -15 kraadini (Raplamaal).
Kõrgrõhkkond tuleb Eesti kohale ja muudab ilma rahulikuks, aga ilm võib jääda pilve, koguni sombuseks, ja seal, kus selgineb, on suur ööpäevane kraadikõikumine, võib tekkida udu.
14. novembriks hakkab ilma määrama Venemaalt saabuv antitsüklon, mis kannab endaga kontinentaalset polaarset õhumassi. Selle mõjul ilm ajutiselt külmeneb.
Lumine Alatskivi (külma oli 4 kraadi ja sadas udulund ehk lumeteri).
Talv Peipsi ääres (Omedu küla)
10. novembril liikus madalrõhkkond (lõunatsüklon) Venemaa kohalt põhja suunas. Järgneval ööl tekib Skandinaavia kohal uus kõrgrõhkkond. See tõi alates Lõuna-Eestist lumesaju ja kohati tuisu, sest kagutuul tugevnes ja asendus hiljem kirdetuulega, tuule tugevnemine oli märgatavam põhjarannikul (puhangud kuni 15 m/s); õhtul oli tuul sisemaal enamasti loodest, rannikualadel põhjast ja kirdest, nõrgenedes samal ajal.
Õhutemperatuur oli enamasti -0...-5 kraadi, paiguti merel ja rannikualal, kus kirdetuul tõi vee kohalt sooja õhku, isegi kõrgem (esines üksnes nominaalne sula, st kraadide järgi). Õhtul, kus ilm selgines (peamiselt Pärnumaal), langes õhutemperatuur -9 kraadini, pilvistes kohtades jäi -5 kraadi lähedale
12. novembriks areneb Läänemerel antitsüklon, kuid mõju avaldab ka Venemaal täituv tsüklon. See antitsüklon muudab ilma kuivemaks, aga kas ka selgemaks, on küsitav (võib-olla on inversioon tugev ja siis on pilves, võimalik on uduvine ja udu).
Antitsükloni serva mööda võib põhjast Eesti kohale kanduda soojem õhumass. See loob soodsad tingimused inversiooni, udu, uduvihma ja jäite-kiilasjää tekkeks.
Täiendavaks selgituseks. Üpris tõenäoliselt läheb enne uut külmenemist soojemaks, aga kui palju, selles osas ollakse eriarvamusel. Mõned asjatundjad ja huvilised arvavad, et võib-olla tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale, teised arvavad, et sooja tuleb koguni mõni kraad ja kolmandad ei julge midagi arvata. Seda võimalikku soojenemist ei osatud veel kaks päeva tagasi (7. novembri paiku) ette näha.
On arvatud, et saabuv soojenemine on osa mingist teisest soojenemisest, näiteks sellest, mis võib pärast 17. novembrit saabuda. Siiski on nüüd soojenemine hoopis isoleeritud sündmus ega ole seotud hilisema läänevoolu taastumisega, mida üldiselt peetakse sooja, sula jms all silmas.
Kas talv jääb püsima? Ilmateenistuse nädalaprognoosist osund: Kolmapäevane (16.11) ilm sõltub Norra merelt läheneva madalrõhkkonna jõulisusest. Tõenäoliselt suudab madalrõhkkond Skandinaavia põhjatipu lähistele tungida ning sel juhul saab Läänemere ääres valdavaks edelavoolus saabuv soe õhumass. Sel juhul tulevad sajud alla lörtsi ja vihmana ja lõõtsuvas edelatuules on valdavad plusskraadid. Kui madalrõhkkonna idaserv jääb Läänemere kohale toppama, siis sajab meil lund ja temperatuurifoon püsib miinuspoolel.
Neljapäeval (17.11.) püsib erinevate prognoosväljade vastuolu. Jõulise tsüklonaalse tegevuse korral liigub üle Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond ja selle lõunaserva mööda jätkub läänekaarest võrdlemisi sooja õhu juurdevool. Temperatuur on siis kindlalt plusspoolel, edela- ja läänetuul tugev ja sajuhood tulevad alla lörtsi ja vihmana. Kui madalrõhkkonna raskuspunkt jääb Norra merele ja selle kaguserv ulatub üle Läänemere, siis jääb õhutemperatuur meil 0 °C ümbrusse - lääne pool tõuseb plusspoolele, ida pool võib veel miinustes olla ning sajud tulevad sel juhul alla lörtsi ja lumena.
Kommentaar-arvamus. Mudelite väljundid on praeguseks konvergeerunud järgmise olukorra ümbrusesse: Atlandi ookeanil elavneb tsüklonaalne tegevus ja seetõttu pääseb soojus kaugemale mandrile. Samal ajal tuleb idast eriti külm antitsüklon, mis ulatub 15. novembri paiku Läänemereni. Esialgu on ülekaalus antitsükloni mõju, mistõttu ilm külmeneb. Hiljem suureneb tsüklonite mõju.
Läänemere regioon võib jääda kaalukausile, kus on võimalikud variandid tuisusest ilmast tugeva lausvihma ja 12-kraadise lähistroopilise soojuseni.
Tarmo Lukk. 5. nov 2016 Kummas Raplamaal (www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/).
Südatalv Laagris.
9. novembril täitus Läänemere kohal olev madalrõhulohk ja järgneval ööl tugevnes kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm rahulik. Öösel pilvisus tihenes ja lumesadu liikus lõunast põhja, mõnes kohas lisandus hommikuks enam kui 5 cm lund. Päeval tuli selgimisi juurde, kohati läks päris selgeks ja seetõttu oli olulise sajuta. Tuul oli enamasti kagust, päeval lühiajaliselt ka lõunast ja püsis nõrk, ainult avatud veemassi lähedal esines puhanguid üle 10 m/s.
Kus ilm selgines (peamiselt saartel), seal langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla -10 kraadi, näiteks kella 8 ajal 9 andmete järgi mõõdeti madalaimaks temperatuuriks Saaremaal Uue-Lõve jaamas -15,2 ºC ja Hiiumaal Luguse jaamas -12,3 ºC, mujal oli enamasti pilves ja alla -8 ºC ei langenud. Päeval oli õhutemperatuur 0...-5 kraadi, õhtul, kus püsis selge, langes kiiresti -10 ºC lähedale ja tekkis udu, mujal oli -1...-4 kraadi.
Kuigi põhjapoolne antitsüklon tugevneb, on põhja poole teel lõunatsüklon (DWD), mis toob lumesaju ja tuisu, vt satpildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See lõunatsüklon hoiab karmi arktilist õhumassi Eesti kohal, mistõttu öösiti on õhutemperatuur selgimise korral -10 kraadist madalam, päeval -2...7 kraadi.
12. kuni 15. novembrini jääb Eesti üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda või mitte ükski neist. Õhumass võib siis olla soojem, mistõttu on võimalik, et mõnel pool võib õhutemperatuur koguni üle 0 ºC tõusta ja lumi hakata sulama, kuid eri mudelid näitavad seda erinevalt.
Seejärel on tõenäoline külmenemistendents, sest Siberi kõrgrõhkkond ulatub jätkuvalt Euroopani ja ootab oma järge. Osa sellest külmast jõuab ka Läänemere idakaldale. Kui see õhumass on piisavalt külm, kuiv ja ulatuslik, siis ei saa ookeanilt tulev soojus sellest jagu ja praegune ilm jääb püsima, aga elame-näeme!
Näide mudelväljundite ebastabiilsusest: 8. novembri päevane (vasakul) ja õhtune (paremal) GFS mudeli arvutus 17. novembri kohta. 10 päeva peale võib iga uus arvutus anda lausa vastandlikke tulemusi (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html). Heitlus jätkub.
8. novembril oli Läänemere kohal täituv madalrõhuala, täpsemalt Venemaale jõudnud lõunatsükloni lohk. Ilm oli pilves, üksikute selgimistega, ja mitmel pool lumesajune. Põhjapoolse kõrgrõhuvööndi tõttu oli külm (vt ilmakaarti allpool): õhutemperatuur oli enamasti -4...-7 kraadi.
Tuul oli nõrk ja enamasti kirdest, üksnes põhjarannikul lõunast ja kagust, kandes maismaalt külma õhku mere kohale. Seetõttu tekkis lahe kohal konvergentsivöönd, kus püsis eriti tugev lumesadu ühes puhangulise tuulega (vt animatsiooni allpool). Radari järgi on mõnes Soome lahe osas ööpäevaga üle 30 mm sademeid tulnud, mis võib koheva lumena anda üle meetrise lumekihi (selliseid teateid olevat Keri saarelt tulnud, seda külastab aeg-ajalt saarevaht).
Õhtuks sadu lakkas ja mereefekti lumi lükkus Soome ranniku poole. Ilm külmenes tasapisi.
Antitsüklon nihkub Barentsi merele. Selle lõunaserva tuleb Musta mere äärest lõunatsüklon, mis toob 10. novembriks uued lumesajud. Selle lääneservas püsib karm arktiline õhumass Eesti kohal. Seejärel jääb Eesti tõenäoliselt üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus on võimalus mitmel rõhkkonnal või tsirkulatsioonitüübil ülekaal saavutada: võib taastuda sombune hilissügisene ilm, aga võib jääda ka talviseks.
Mereefekti radarikaja evolutsioon 8. novembril (http://testbed.fmi.fi/, kokku pannud Kairo Kiitsak).
Siberi kõrgrõhkkond ulatub Atlandi ookeanini, muutes ilma südatalviseks (FMI).
Kairo Kiitsak. Päikeseloojangu ajal tekkis Kariväraval udu 5.11.2016
Täpsustus varajasimate talve alguste kohta: Jaak Jaagus Üks eesti rahva vanasõnadest ütleb, et talv saabub alati täiesti ootamatult. Nii ka tänavu. Veel eelmisel nädalal ei näidanud ilmaprognoosid seda, et tuleb selline lumi, mis üsna tõenäoliselt jääb püsima pikemaks ajaks. Vähemasti praegused ennustused näitavad aga, nii pikaks ajaks, kui ilmamudelid on ette rehkendanud, et november tuleb talvine. Samas tuleb tunnistada, et atmosfääri seisund on praegu väga dünaamiline, tsüklonid ehk suured õhukeerised on võimsad ja liiguvad kiiresti, mistõttu ennustamine on raske.
Veel andmeid varaseimate talve alguste kohta: http://www.looduskalender.ee/n/node/816
13. novembril ulatus Läänemere kohale kõrgrõhkkonna põhjaserv. Selles oli ilm pilves ja sombune, kohati sadas lund ja lumeteri, Raplamaal ka vihma, päeva ja õhtu jooksul levis aeglaselt tihedam lumesajuala kirdest (Virumaalt) edela poole).
Nõrk tuul oli sisemaal enamasti läänest, rannikualadel loodest ja põhjast, seal olid puhangud ligi 10 m/s.
Päeval asendus nominaalne sula (kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei toimu) kohati pärissulaga ehk esines lume tegelikku sulamist. Õhutemperatuur oli sisemaal 0...-1 kraadi, kohati isegi kuni +1 kraadi, rannikualadel 2...4 kraadi (Sõrve, Vilsandi jt).
Kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3.
Venemaalt läheneb antitsüklon. Tõeliselt pakaseline õhumass jääb Venemaa keskoblastite kohale, vt prognoose: http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&CONT=euro®ION=0006&LAND=RS&LEVEL=4&R=0&CEL=C&MAPS=over. Läänemere idakaldale jõuab sellest väga vähe, aga kuni 15. novembrini ilm siiski pisut külmeneb. Seejärel võib saabuda troopiline õhumass – kas tuleb 12...14kraadine rekordiline soe ja kui kaua see kestab, sellest uues postituses.
Südatalvine Snelli park ja Toompea 9. novembril 2016
12. novembri sünoptilised protsessid, mis mõjutasid Eestit: Lääne-Venemaal pöörlev madalrõhkkond hääbus ja Saksamaa kohalt ulatus Eestini kõrgrõhuala põhjaserv.
Nende rõhkkondade mõjul oli ilm enamasti pilves, üksikute selgimistega, ja sombune, kohati sadas teralund, lumeteri ehk udulund, hooglund (enamasti põhjarannikul) ja isegi vedelaid sademeid (nt teatati: Täna varahommikul on Tartus veidi vihma tibanud. Miinus viie (-5') juures. Seega on pilvede kõrgusel pluss!!). See tähendab, et tekkinud on inversioon. Kahjuks inversiooni otse andmetest kinnitada ei saanud, sest need on puudulikud või öösel veel ei näidanud inversiooni (http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html).
Õhutemperatuur oli 0...-3 kraadi, mõnel pool rannikualadel oli soojem (näiteks Pakril mõõdeti +2 kraadi, Sõrves ja Ruhnus kuni +3 kraadi). Tallinna kohta saabus vastuolulisi teateid, sest mõned inimesed kirjeldasid lume sulamist, teised seda ei täheldanud (näiteks ebaõnnestus ilm.ee kontori juures lumesõda ja lumememmede ehitamine, sest lumi oli liiga kohev ja mittenakkuv). Ilmselt oli tegu vaid nominaalse sulaga, st kraadide järgi üle 0 ºC, aga lume tegelikku sulamist ei esinenud.
Tuul oli esialgu nõrk ja muutliku suunaga, õhtuks saab mõnel pool ülekaalu edelatuul, mis jääb siiski nõrgaks (ainult mõnel pool merel ja rannikualadel võivad puhangud olla üle 5 m/s), kohati oli tuulevaikne.
Kuula ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5826ca8a14f0362c68cf23c7.
Pilves ilm jääb tõenäoliselt mõneks päevaks püsima, st päikest, nagu juuresoleval fotol, ei pruugi näha. Selgemaks võib minna alles 16. novembriks, kui saabuvad tormisemad ja sajusemad ilmad (ilmamuutus tavaliselt lõhub inversiooni). Kuigi 15. novembriks saabub idast läheneva antitsükloni mõjul külmem õhumass, ei ole see tõenäoliselt piisavalt kuiv ega kaasne ka piisavat tuule tugevnemist, et pilvi hajutada.
Edasise osas on ikka sünoptikud eri meelt ja segaduses. Praegu pole midagi paremat ega selgemat välja pakkuda kui Ilmateenistuse 4 päeva prognoos: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Marko Kaasik kirjeldab http://ilmake.www.ee/ ilmateates olukorda koguni nii: Lähemal nädalal peavad Siberi kõrgrõhkkond ja Põhja-Atlandi madalrõhkkonnad visa võitlust Skandinaavia ja Baltimaade pärast ning tundub, et kumbki ei saavuta otsustavat edu. Pehme talveilm jääb püsima, suurt lund ja tugevat tuult ei ole oodata.
11. novembril toimusid järgmised sünoptilised sündmused: piki Lääne-Venemaad põhja poole liikuv madalrõhkkond (lõunatsüklon) hääbus ja Eesti ilma peamiseks kujundajaks muutus Lõuna-Skandinaaviast kagu suunas liikuv kõrgrõhuala (selle mõju tugevneb).
Ilm oli valdavalt pilves, peamiselt Ida-Eestis sadas udulund ehk lumeteri, aga tuli teisigi tahkeid sademeliike (teralund), mis on inversiooni tunnuseks. Alates saartelt ilm selgines lühiajaliselt ja see selge ilma vöönd nihkus õhtu jooksul tasapisi itta. Tuul oli loodest ja valdavalt nõrk, rannikualadel ulatusid päeval üksikud puhangud 10 m/s, õhtul tugevnes rannikualadel põhjatuul (puhangud kuni 14 m/s).
Õhutemperatuur oli valdavalt -3...-5 kraadi, üksnes saarte rannikualadel kohati 0 ºC lähedal, õhtul langes selgetes kohtades -12 (Pärnumaal) kuni -15 kraadini (Raplamaal).
Kõrgrõhkkond tuleb Eesti kohale ja muudab ilma rahulikuks, aga ilm võib jääda pilve, koguni sombuseks, ja seal, kus selgineb, on suur ööpäevane kraadikõikumine, võib tekkida udu.
14. novembriks hakkab ilma määrama Venemaalt saabuv antitsüklon, mis kannab endaga kontinentaalset polaarset õhumassi. Selle mõjul ilm ajutiselt külmeneb.
Edasise ilma osas võib osundada Helve reedest ilm.ee ilmajuttu: Nädalavahetus tuleb pehme, öösiti õhutemperatuur enam allapoole 10 kraadi ei lange. Pühapäeva päeval on õhutemperatuur üle maa nullilähedane ning läänesaarte tõuseb kuni 3 kraadi nullist kõrgemale. Uue nädala algul ulatub Põhja-Venemaalt meieni korraks külma õhumassiga kõrgrõhuhari. Ilm on sajuta ning ilm taas külmeneb. Kõige külmem tuleb öö vastu teisipäeva, kui mitmel pool langeb termomeetri näit taas 10 kraadi piirile ja võimalik et sellest madalamalegi.
Teisipäeva päeval jõuab Läänemerele, juba pikemat aega Põhja-Atlandil tegutsevate madalrõhkkondade kaguserv. Tuul tugevneb ja edelatuul kannab meile märksa soojemat õhku. Lume ja lörtsina algav sadu läheb kolmapäeval ka mandril üle vihmaks. Teisipäeval jõuab soe Hiiu- ja Saaremaale, kolmapäeval ka mandrile, vaid Ida-Eesti võib jääda Venemaal pesitseva külma kõrgrõhuala mõju alla ja siis sulailm sinna ei ulatu, kuid täie kindlusega aga seda veel väita ei saa.
Euroopa keskuse andmetel jääb saabuv sombune ja nullilähedase temperatuuriga ilm üle Eesti püsima, globaalmudel lubab sula vaid Lääne-Eestisse, Ida-Eesti aga jätab talve valitsuskepi alla.
Seda ei pea kuigi tõenäoliseks, et külm jääb püsima, sest idast lähenev antitsüklon või selle kese jääb liiga kaugele Venemaale. Samas paistab, et see antitsüklon soojeneb, aga ära ei kao, tõrjudes läänetsüklonid eemale (Norra merele, Jäämerele), ka võib selle mõju hakata uuesti tugevnema.
10. novembril liikus madalrõhkkond (lõunatsüklon) Venemaa kohalt põhja suunas. Järgneval ööl tekib Skandinaavia kohal uus kõrgrõhkkond. See tõi alates Lõuna-Eestist lumesaju ja kohati tuisu, sest kagutuul tugevnes ja asendus hiljem kirdetuulega, tuule tugevnemine oli märgatavam põhjarannikul (puhangud kuni 15 m/s); õhtul oli tuul sisemaal enamasti loodest, rannikualadel põhjast ja kirdest, nõrgenedes samal ajal.
Õhutemperatuur oli enamasti -0...-5 kraadi, paiguti merel ja rannikualal, kus kirdetuul tõi vee kohalt sooja õhku, isegi kõrgem (esines üksnes nominaalne sula, st kraadide järgi). Õhtul, kus ilm selgines (peamiselt Pärnumaal), langes õhutemperatuur -9 kraadini, pilvistes kohtades jäi -5 kraadi lähedale
12. novembriks areneb Läänemerel antitsüklon, kuid mõju avaldab ka Venemaal täituv tsüklon. See antitsüklon muudab ilma kuivemaks, aga kas ka selgemaks, on küsitav (võib-olla on inversioon tugev ja siis on pilves, võimalik on uduvine ja udu).
Antitsükloni serva mööda võib põhjast Eesti kohale kanduda soojem õhumass. See loob soodsad tingimused inversiooni, udu, uduvihma ja jäite-kiilasjää tekkeks.
Täiendavaks selgituseks. Üpris tõenäoliselt läheb enne uut külmenemist soojemaks, aga kui palju, selles osas ollakse eriarvamusel. Mõned asjatundjad ja huvilised arvavad, et võib-olla tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale, teised arvavad, et sooja tuleb koguni mõni kraad ja kolmandad ei julge midagi arvata. Seda võimalikku soojenemist ei osatud veel kaks päeva tagasi (7. novembri paiku) ette näha.
On arvatud, et saabuv soojenemine on osa mingist teisest soojenemisest, näiteks sellest, mis võib pärast 17. novembrit saabuda. Siiski on nüüd soojenemine hoopis isoleeritud sündmus ega ole seotud hilisema läänevoolu taastumisega, mida üldiselt peetakse sooja, sula jms all silmas.
Kas talv jääb püsima? Ilmateenistuse nädalaprognoosist osund: Kolmapäevane (16.11) ilm sõltub Norra merelt läheneva madalrõhkkonna jõulisusest. Tõenäoliselt suudab madalrõhkkond Skandinaavia põhjatipu lähistele tungida ning sel juhul saab Läänemere ääres valdavaks edelavoolus saabuv soe õhumass. Sel juhul tulevad sajud alla lörtsi ja vihmana ja lõõtsuvas edelatuules on valdavad plusskraadid. Kui madalrõhkkonna idaserv jääb Läänemere kohale toppama, siis sajab meil lund ja temperatuurifoon püsib miinuspoolel.
Neljapäeval (17.11.) püsib erinevate prognoosväljade vastuolu. Jõulise tsüklonaalse tegevuse korral liigub üle Skandinaavia uus aktiivne madalrõhkkond ja selle lõunaserva mööda jätkub läänekaarest võrdlemisi sooja õhu juurdevool. Temperatuur on siis kindlalt plusspoolel, edela- ja läänetuul tugev ja sajuhood tulevad alla lörtsi ja vihmana. Kui madalrõhkkonna raskuspunkt jääb Norra merele ja selle kaguserv ulatub üle Läänemere, siis jääb õhutemperatuur meil 0 °C ümbrusse - lääne pool tõuseb plusspoolele, ida pool võib veel miinustes olla ning sajud tulevad sel juhul alla lörtsi ja lumena.
Kommentaar-arvamus. Mudelite väljundid on praeguseks konvergeerunud järgmise olukorra ümbrusesse: Atlandi ookeanil elavneb tsüklonaalne tegevus ja seetõttu pääseb soojus kaugemale mandrile. Samal ajal tuleb idast eriti külm antitsüklon, mis ulatub 15. novembri paiku Läänemereni. Esialgu on ülekaalus antitsükloni mõju, mistõttu ilm külmeneb. Hiljem suureneb tsüklonite mõju.
Läänemere regioon võib jääda kaalukausile, kus on võimalikud variandid tuisusest ilmast tugeva lausvihma ja 12-kraadise lähistroopilise soojuseni.
9. novembril täitus Läänemere kohal olev madalrõhulohk ja järgneval ööl tugevnes kõrgrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli ilm rahulik. Öösel pilvisus tihenes ja lumesadu liikus lõunast põhja, mõnes kohas lisandus hommikuks enam kui 5 cm lund. Päeval tuli selgimisi juurde, kohati läks päris selgeks ja seetõttu oli olulise sajuta. Tuul oli enamasti kagust, päeval lühiajaliselt ka lõunast ja püsis nõrk, ainult avatud veemassi lähedal esines puhanguid üle 10 m/s.
Kus ilm selgines (peamiselt saartel), seal langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla -10 kraadi, näiteks kella 8 ajal 9 andmete järgi mõõdeti madalaimaks temperatuuriks Saaremaal Uue-Lõve jaamas -15,2 ºC ja Hiiumaal Luguse jaamas -12,3 ºC, mujal oli enamasti pilves ja alla -8 ºC ei langenud. Päeval oli õhutemperatuur 0...-5 kraadi, õhtul, kus püsis selge, langes kiiresti -10 ºC lähedale ja tekkis udu, mujal oli -1...-4 kraadi.
Kuigi põhjapoolne antitsüklon tugevneb, on põhja poole teel lõunatsüklon (DWD), mis toob lumesaju ja tuisu, vt satpildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See lõunatsüklon hoiab karmi arktilist õhumassi Eesti kohal, mistõttu öösiti on õhutemperatuur selgimise korral -10 kraadist madalam, päeval -2...7 kraadi.
12. kuni 15. novembrini jääb Eesti üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus mõju avaldab korraga mitu rõhkkonda või mitte ükski neist. Õhumass võib siis olla soojem, mistõttu on võimalik, et mõnel pool võib õhutemperatuur koguni üle 0 ºC tõusta ja lumi hakata sulama, kuid eri mudelid näitavad seda erinevalt.
Seejärel on tõenäoline külmenemistendents, sest Siberi kõrgrõhkkond ulatub jätkuvalt Euroopani ja ootab oma järge. Osa sellest külmast jõuab ka Läänemere idakaldale. Kui see õhumass on piisavalt külm, kuiv ja ulatuslik, siis ei saa ookeanilt tulev soojus sellest jagu ja praegune ilm jääb püsima, aga elame-näeme!
Näide mudelväljundite ebastabiilsusest: 8. novembri päevane (vasakul) ja õhtune (paremal) GFS mudeli arvutus 17. novembri kohta. 10 päeva peale võib iga uus arvutus anda lausa vastandlikke tulemusi (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html). Heitlus jätkub.
8. novembril oli Läänemere kohal täituv madalrõhuala, täpsemalt Venemaale jõudnud lõunatsükloni lohk. Ilm oli pilves, üksikute selgimistega, ja mitmel pool lumesajune. Põhjapoolse kõrgrõhuvööndi tõttu oli külm (vt ilmakaarti allpool): õhutemperatuur oli enamasti -4...-7 kraadi.
Tuul oli nõrk ja enamasti kirdest, üksnes põhjarannikul lõunast ja kagust, kandes maismaalt külma õhku mere kohale. Seetõttu tekkis lahe kohal konvergentsivöönd, kus püsis eriti tugev lumesadu ühes puhangulise tuulega (vt animatsiooni allpool). Radari järgi on mõnes Soome lahe osas ööpäevaga üle 30 mm sademeid tulnud, mis võib koheva lumena anda üle meetrise lumekihi (selliseid teateid olevat Keri saarelt tulnud, seda külastab aeg-ajalt saarevaht).
Õhtuks sadu lakkas ja mereefekti lumi lükkus Soome ranniku poole. Ilm külmenes tasapisi.
Antitsüklon nihkub Barentsi merele. Selle lõunaserva tuleb Musta mere äärest lõunatsüklon, mis toob 10. novembriks uued lumesajud. Selle lääneservas püsib karm arktiline õhumass Eesti kohal. Seejärel jääb Eesti tõenäoliselt üsna neutraalsesse rõhuvälja, kus on võimalus mitmel rõhkkonnal või tsirkulatsioonitüübil ülekaal saavutada: võib taastuda sombune hilissügisene ilm, aga võib jääda ka talviseks.
Täpsustus varajasimate talve alguste kohta: Jaak Jaagus Üks eesti rahva vanasõnadest ütleb, et talv saabub alati täiesti ootamatult. Nii ka tänavu. Veel eelmisel nädalal ei näidanud ilmaprognoosid seda, et tuleb selline lumi, mis üsna tõenäoliselt jääb püsima pikemaks ajaks. Vähemasti praegused ennustused näitavad aga, nii pikaks ajaks, kui ilmamudelid on ette rehkendanud, et november tuleb talvine. Samas tuleb tunnistada, et atmosfääri seisund on praegu väga dünaamiline, tsüklonid ehk suured õhukeerised on võimsad ja liiguvad kiiresti, mistõttu ennustamine on raske.
Talve klimaatilise aastaajana on defineeritud kui püsiva lumikattega ja valdavalt külmailmadega (maksimumtemperatuur ei tõuse üle nulli) perioodi. Kunagi sai määratud talve alguskuupäevi Tartu pikas vaatlusreas. Selle kohaselt on kõige varasem talve algus (alates 1891/92. aastast) fikseeritud 25. oktoobril 1921, kui mahasadanud lumi jäi püsima kogu talveks. Teine varaseim talve algus on määratud 31. oktoobril 1941, mille järel kujunes välja 20. sajandi konkurentsitult kõige külmem talv, mis pani seisma Hitleri sõjakäigu Venemaale. Tartu andmetel oli kolme talvekuu keskmine õhutemperatuur siis -12,6 kraadi. /---/
7. novembril oli Läänemere kohal aktiivse madalrõhuala loodeserv. See tõi sajuse ja tuisuse ilma. Kohati kasvas lumikate ööpäevaga enam kui 10 cm võrra (kõige paksem on vaatlusjaamades Saaremaal Uue-Lõves: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Tuul hakkas nõrgenema: kui hommikul ja kohati päeval olid kirdetuule puhangud põhjarannikul veel üle 20 m/s, siis õhtul enamasti alla 10 m/s (rannikualadel oli siis enamasti idatuul, sisemaal kirdetuul), ainult mereefekti mõjul (konvektsioon) esines lahe avaosas puhanguid 20–25 m/s.
Õhutemperatuur oli hommikul -1 kraadist põhjarannikul kuni -6 kraadini Lõuna-Eestis, kuid õhtuks ühtlustus, olles enamasti -4...-7 kraadi, vaid merel ja kohati rannikualadel püsis soojem.
Valgevene kohalt jõuab aktiivne tsüklon Venemaale ja täitub üsna kiiresti. Selle lohk ulatub esialgu veel Eesti kohale, mistõttu ilm on pilves ja sajuvõimalus üsna suur. 9. novembriks saavutab juba kindlama ülekaalu antitsüklon, mis võib Eesti kohale jääda pikemaks ajaks. See blokeering tõrjub Atlandilt tulevad tsükloni eemale – osa liigub mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale (alloleval ilmakaardil hästi näha), teine osa jõuab või tegutsevad iseseisvalt Vahemerel.
Juba praegu on näha, et antitsükloni mõjul suunatakse tsüklonid mööda põhjapoolseid radu pidi pooluse lähedale, teine osa tsükloneid tegutseb Vahemerel või Musta mere lähedal – sinna kuulub ka Valgevene kohale jõudnud osaline lõunatsüklon (FMI).
Kommentaar. Vastu ootusi oli oktoober paljuaastasest keskmisest ligi kahe kraadi võrra külmem – see tulenes püsivast kõrgrõhkkonnast, mis tõi külmad ööd. Sadas vaid pool tavalisest, mida on tunduvalt vähem, kui oktoobri alguses prognoositud ligikaudu keskmine sajuhulk.
Uus prognoos. Vaatamata külmale novembrile ootame pehmepoolset ja madalrõhkkondade ülekaaluga talve.
Novembri kohta on tal kirjas: Euroopa põhjaaladel on õhurõhk tavatult kõrge, sest siia ulatub Siberi antitsükloni lääneserv – olukord, mis tavaliselt kujuneb välja alles talve teisel poolel. Tsüklonid liiguvad Atlandi ookeanilt üle Kesk-Euroopa Lõuna-Venemale, tuues meile külma õhku idast. Kuigi kuu lõpupoole on oodata tavalise hilissügisese läänevoolu taastumist, nullkraadi lähedasi temperatuure ning vihma ja lörtsi, kujuneb november tervikuna tavalisest külmemaks ja veidi sajusemaks.
Ele Pedassaar kirjutas oma seinal alanud talvest nii:
Novembritalv kestab.
Eile, 6.11. laienes Põhjamerelt üle Läänemere Baltimaade kohale aktiivse madalrõhkkonna (nimeks HUSCH) kirdeserv ning ida- ja kirdetuule iilid tõusid 10-14, rannikul 17-22 m/s. Keskpäeva paiku jõudis lõuna poolt lumesadu, mis pärastlõunal aeglaselt põhja suunas triivis ning hilisõhtul Põhja-Eestile lähenes. Külma oli 1...4 ºC, Liivi lahe rannal tõusis õhutemperatuur lühiajaliselt ka plusspoolele, kuid külmatunne ulatus päeva lõikes -10 ºC-ni.Möödunud öösel (7.11) oli Eesti ilm tuisune, lund sadas kõikjal ning ida- ja kirdetuule iilid ulatusid 10-13, saartel 19, põhjarannikul 22, vastu hommikut loodes kuni 26 m/s. Tuule tugevnemiseks andis lisaenergiat eile Vahemere äärest kirde suunas kihutanud ja täna hommikul Ukraina-Valgevene aladele jõudnud tsüklon ILKA. Külma oli 1...7 ºC, kuid külmatunne oli 15 ºC ringis.
Täna hommikul mõõdeti Eestis lund 5 kuni 14 cm, Virumaal ulatusid hanged 17, Saaremaa idaosas koguni 20 cm-ni, seevastu Saaremaa läänerannikul oli lund 2 kuni 3 cm jagu.
Täna päeval toovad ühinenud madalrõhkkonnad Eestisse lund juurde, tsükloni keskpunkt koondub Valgevene kohale ja pööris liigub edasi kirdesse. Ida- ja kirdetuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 17-23, looderannikul kuni 26 m/s. Õhtu poole jääb nii sadu kui tuult vähemaks. Õhutemperatuur oluliselt ei tõuse ning jääb -1...-6 ºC vahele.
Homme kaugeneb ILKA nimeline pööris Lääne-Venemaale ning selle järel annab tormituul järele, lund tuleb rohkem juurde põhjarannikule ning õhus valitsevad miinuskraadid. Õhtul läheneb põhja poolt kõrgrõhuala, mis pilvede vahele rohkem selgemaid laike puurib ning järgnev öö tuleb juba kargem.
Atlandi soe ja niiske õhumass võib teha läbimurde järgmisel nädalal ehk novembri keskpaigas, aga sinnamaani tuleb meil arvestada nii talveilma rõõmude kui muredega.
Seega arvatakse pigem, et talv suurt üle kahe nädala ei kesta, sest mingil hetkel peab ju ookean mõjule pääsema. Arvan, et mõlemad variandid on üsna võrdse tõenäosusega võimalikud – nii lume ärasulamine hiljemalt kahe nädala pärast kui talve püsima jäämine (nii näitab nt GFS: http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2402.gif ja Euroopa mudel: http://old.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif). Lähiminevikust on mõlema variandi (blokeeringu vms ilmamustri, mitte ülivarase talve) kohta hulgaliselt näiteid.
NOAA on arvutanud talve üha külmemaks, aga see on allikana suhteliselt väheusaldusväärne http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html.
Nädala algus on tuisune, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja külmemaks. Soe ja niiske õhk ei suuda üle olla külmast ja kuivast õhust, seetõttu suunatakse tsüklonid lõunapoolsemaid liikumisteid pidi itta. Siia ulatub ainult tuuline ja külm ilm, tuiskab. Õhutemperatuur on valdavalt -2...-7 kraadi, selgimiste korral madalam. Rannikualadel tugevneb mereefekt.Talv süveneb kiiresti ja tuisk toob külma. Loodus on oma arengus jõudnud peaaegu kaks kuud ette ehk detsembri lõppu, kuula Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-06_10_puhas.mp3.
Antitsüklon koos eriti külma ja kuiva õhumassiga jääb põhja poole püsima. Selle kese võib nihkuda pisut Koola poolsaare poole, aga üldjoontes on väheliikuv. Nädala lõpus võib Uuralite tagant idavooluga külma õhku juurde tulla (kas kõrgrõhuvööndi lõunaservas või tuleb sealt Euroopa poole teine antitsüklon – ultrapolaarne telg, vt lähemalt Jürissaar 1998, 2011). See tähendab senisest palju külmemaid ilmu.Ilmahuviline Janek meenutab: nii varast talve algust ei mäleta. 93-ndal algas talv temperatuuri poolest 8. või 9 nov.algul lund polnud,korralik lumi tuli 18.nov ja pärast seda kohe paar päeva väga krõbe külm.mõõdukas külm põsis siis umbes 5.detsembrini. Klimatoloog Jaak Jaagus tegi varase talve alguse osas veidi uurimistööd ja selgitas välja või kinnitas, et 1993. a juhtum oli senimaani talve alguse varajasuse osas 2. kohal. 1. koht on senimaani kauge 1921. aasta käes, kui näiteks Tartus tuli püsiv lumi 25. oktoobril. Nende andmete valguses jääb praegune talve algus hilise ajaloo osas 2. kohale ja 1993. a 3. kohale. Sel juhul tuleks käsitleda 25. oktoobril sadanud päevi, kui sadas lund, eeltalvena, aga võib ka hilissügiseks lugeda, sest esimesele lumele järgnes väga soe periood – viimase tõlgenduse korral jäi eeltalv vahele ja hilissügis transformeerus otse päristalveks. Väga varane talve algus oli ka 2010. aastal, praegusest vaid paar nädalat hilisem ja suladeta aeg kestis siis jaanuarini: alles 9. jaanuariks (2011) läks sulale ja püsis sellisena hulk aega, vt ka ühe jaama ajalugu: https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2011/1/8/DailyHistory.html?.
Tänavu võib Eestis talve alguseks lugeda 1. novembrit, võrdluseks: eelmine talv algas alles 26. detsembril, seega tohutu aastatevaheline muutlikkus – peaaegu kahekuuline erinevus aastaaja alguses. Nii eelmine kui hästi varane 1993. a talv olid silmapaistvad selle poolest, et talv algas lumeta: 1993. a tuli lumi alles siis, kui talv oli 10 päeva kestnud ja eelmisel talvel läks ligi nädal pärast algust lumetulekuni.
Kuna idatuuled ja -tormid on endiselt väga aktuaalne teema, eriti kuna mereveetase on taas keskmisest kohati üle 60 cm madalam (Pärnu lahes oli 6. novembril -64 cm), siis esitan Tõnu Ploompuu kommentaari-arvamuse, mille ta postitas Eesti ilma grupis:
Kuivõrd erandlik on tänavuse sügise idatuulte domineerumine? Mis on sellise ilmaolukorra põhjustaja?
Vaadates ise ilmaasju vaid ühe silmaga, pole ma teadlik kõigist selleteemalistest Eestivälistest teabeallikatest ja hinnangud on eelkõige juhuslike vihjete põhised. Seda ka järgnev mõttekäik.
Tundub, et selle aasta ilmastik Jäämerel (~Euroopa sektor) on olnud erakordselt soe. Kaninist Jenissei suudmeni on vististi suvi olnud ~sama soe kui Eestis (sajakonna kilomeetri kaugusel merest, rannas on paratamatult mere jahutav mõju). Seega on toimunud selles piirkonnas väga suur Jäämere soojenemine, seega peaks ilmselt sealkandis olema jääd erakordselt vähe, meri erakordselt soe.
Selle Jäämere osa soojus (koos saabuva hoovuste veega) veab jahtuva maismaa tingimustes tsükloneid sinna liikuma. Nii kujuneb Euraasia põhjaserva tugev kõrgrõhuala vöönd, mille lõunaserv kingib meile ida- ja kirdetuuled.
Minu arvamus: sel teemal on olnud teadusettekandeid. Minu meelest on esitatud õiged seosed hästi lihtsustatud kujul – vähe merejääd polaaraladel soodustab arktilise õhu sissetunge keskmistele laiustele ja seega karme talve meil. Täpsemalt: http://www.baltex-research.eu/hazards/oral/11_Vihma.pdf
Idatuultest. Sirje Keevalliku vastus ühele kitsamale küsimusele (vt allpool), kuid kõlbab ka siia: Idakaare tormid Soome lahes pole mingi haruldus: T. Soomere, S. Keevallik, 2003. Directional and extreme wind properties in the Gulf of Finland. Proc. Estonian Academy of Sci. Engineering, 9, 2, 73-90.
Jaak Jaagu kommentaar (küsimus kas idatuuli on rohkem?): Idatuulte ja tormide korduvuse suurenemist pole me küll täheldanud. Pigem on neid vähemaks jäänud. Kui ma õigesti mäletan, siis sügisel oli Vilsandil vist siiski näha mõningat, kuid statistiliselt mitteolulist suurenemist.
Tormid on üldse väga juhuslikud nähtused, mille kohta on väga raske mingeid pikaajalisi muutusi välja tuua. Meil oli vist vaid talvel ja veebruaris tormisuse suurenemist märgata. Juurde võib veel märkida, et idatuultega peaks Soome lahe lõunarannikul esinema apvellingu nähtus, mis näiteks suvel peaks põhjustama pinnavee temperatuur järsku alanemist. Kuid üldiselt ei tasu siiski mingitest selgetest kliimamuutustest idatuulte korduvuse puhul rääkida.
98 kommentaari:
Just see ongi üks põhjus miks ma olen korrutanud 2012/13 talve ligikaudset kordumist ,et Põhja- jäämeres on samavähe jääd kui oli 2012 sügisel. Hetkel kohati vähemgi. Hiljem kindlasti vahe väheneb. Üks on aga kindel. Veebruariks on kõigil lumest nii villand kui saab.
Muidugi postituses esitatud andmeid kõige varasemate talvede kohta peab täpsemalt kontrollima, nt Priit ütles: Aastat ei mäleta aga millalgi kaheksakümnendate lõpus sai 26 oktoober jääle kalale minna., lisaks algasid 1940ndate karmid talved samuti väga vara, kohati vist juba oktoobris.
Üldistada ei maksa. Mul ei saa lumest villandit isegi siis, kui see aprillini (seesama 2013) püsiks. Mõtlen asju positiivemalt ja seega lumepuhul on hommikud ja õhtud ca pool tundi valgemad.
Teine asi on see, mis eriti loodenurka puudutab, et mida rohkem lund, seda enam põhjavesi kosub kevadel.
Aga kuhu see 2002. aasta 5. oktil alanud talve esiletoomine jäi?
See on vaieldav asi, sest vist peetakse seda üksnes eeltalve varaseimaks alguseks, nt siin http://www.tyk.ee/loodusteadused/00000011316 teoses on mälu järgi öeldud, et varaseim eeltalv - 6. okt 2002 Kundas, kuigi minu arvates peaks see olema ikka 5. okt, sest siis sadas ju lumi maha. Muidugi võib arutleda, kas eeltalv kuulub talve või sügise juurde.
Aga päristalv on defineeritud ikkagi kas püsiva lumikatte moodustumise algusega või kui õhutemperatuuri jääb püsivalt alla 0 °C (külmapäevade domineerimine). 2002. a oktoobrisündmused ei vasta nendele, st päristalve, kriteeriumidele.
Okei. Aitäh täpsustamast!
-----------------------------
Mereefekt on hääbumas.
Praegu jah, ilmselt ei ole õhu liikumine eri kihtides sobiv või on seal muud probleemid. Lõunapiirile on radari järgi tugev tuisk jõudnud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/.
Aga Põhja-Eestisse jõudes väsib nkn ära.
Peaks tulema suhteliselt ühtlane sadu põhjarannikul kuni kolmapäevani koos tuisuga. Ei taha uskuda, et ära väsib.
Vaatsin oma vanu andmeid ja see sai olla ainult 1988 Oktoobri lõpp kui õhukesele jääle said. Siis oli antud kuupäeva paiku paar päeva mõnekraadist külma ööpäevaringselt ja 31.okt hommikul oli minu kodukohas isegi -12
Tallinnas Mandri-Eesti õhim lumikate. Kogu Eesti arvestuses tagantpoolt 3. koht.
Tundub et mudelite ennustatav 20 mm sademeid põhjarannikul jääb ära, kuna tuul on just põhjarannikul vaat et isegi idakagust, samas sisemaal ja soomes küll kirdest. Imede ime, et 3. ja 4. novil ka põhjarannikul tuul kirdest ja põhjast oli.
Ilmselt see sajuvöönd merel ongi konvergentsitsoon ja püsib seal veel ööpäeva ja siis eemaldub Soome.
Eriti vägev mereefekt tekkinud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
Loodetavasti siis vägev lumesulavesi ka, kui 15. novembrist sulale läheb. (Läheb üsna tõenäoliselt)
Uurisin seda küsimust, pidades nõu sünoptikute, ülikoolitöötajatega jt. Arvamused lahknevad selles osas - mõni arvab, et talv võib kesta veel väga kaua, teised arvavad, et kestab mõne päeva ja siis on kõik kadunud, mõni jätab vastamata, st arvamus puudub (elame-näeme!).
Mul vist pole kindlat arvamust - minevikust on mõlema variandi kohta (pikk külm periood ja lühike külm periood) hulgaliselt näiteid.
Kui vaadata mudeleid, siis ei kinnita need kumbagi varianti, vaid antakse erinevaid tulemusi, st ansamblite lahknevus on väga suur.
Avalikusse on paisatud igaks juhuks pigem sellised arvamused, mis postituses, et vältida hirmu ja paanikat liiga pika või karmi talve osas (nii öeldi nende taustaks). Panin siis ka need arvamused, sest erilisi vastuväiteid ei näe.
Mereefekti lumest võiksime suu puhas pühkida. Õhuvool hommikust saati täpselt sama suunaga. Soome lahel arvatavasti sajuhulk üle 30 mm juba.
Keegi ütles ,et Kopratel pole erilisi talvevarusi ja suurt talve ei tule selle järgi. Ma arvan ,et need loomakesed heidavad hinge sel talvel näljast.
Jah, näib, et mereefekt ei taha siia jõuda.
Jah, Priidul ennustavad koprad ilma ja pidi alati õige olema. Ei tea jah, mis seekord neist saab...
Tänu ebaloogilisele anomaaliale ei jõua jah. Mulle ei meenu lähiaastatest ühtki juhtumit, kus tsükloni loodeservas ehk peaaegu tagalas oleks õhuvool idakagust ehk pmst tsükloni keskmest eemale.
Teisisõnu liigub õhk madalama rõhuga alalt kõrgema suunas.
Vastupidise analoogina ei meenu seega ka ühtegi juhtumit, mil antitsükloni loodeservas oleks õhuvool lääneloodest.
Jah, siin toimub miskit väga ebatavalist ja võib-olla kordumatut. Peab uurima.
Jään huviga uuringu vastust ootama :)
-------------------------
Sulast niipalju, et küll kadripäeval sulatab...
Teiseks seda, et praegused veel allesjäänud sajud on pikaks ajaks viimased. Mudelite väljundid lähevad aina põuasemaks, eriti GFS.
Selle kohta oli sotsiaalvõrgustikes arutelu. Vastus: Enne kevadet ei pruugi lumi kuhugi kaduda, nii et jõulude lumisus ei ole seetõttu probleem. Sarnane aasta oli 2010, kui talv algas vaid paar nädalat hiljem: kadripäevaks oli ilm külm ja tuisune (kokkuvõte http://ilm.ee/?48174) ja jõuludeks ikka lumi ja külm (kokkuvõte: http://ilm.ee/?48321). Nii kadrid kui jõulud võivad olla suure külmaga ja lumised, mitte vaid üks neist. Seega mingit kindlat reeglit pole.
Võib olla kahe nädala pärast sulab lumi ära, võib olla mitte, seda ei tea. Katrin [temaga oligi arutelu]räägib hoopis sellest, et kui kadripäeval veel sügis kestab (see on meil tavaline), siis jõuludeks on ikka talv kohal, aga kui talv on juba kadripäevaks kohal, miks see peaks siis jõuludeks kaduma?
Huvitav, millal Eestis viimati -40 kraadi mõõdeti? Hakkasin mõtlema, et minu eluajal pole seda vist olnudki. Mulle teadaolevalt oli sellist pakast viimati täpselt aasta enne minu sündi ehk siis 1978/79 aasta talvel. Või on kunagi hiljem ka siiski olnud? Natuke huvitavat lugemist tolle talve kohta:
http://tartu.postimees.ee/587162/plahvatus-mis-pani-tartu-lodisema
Ehk siis lugu sellest, kuidas kõigepealt Emajõe kõrge veetase madalamal asuvaid maju uputas ja kuidas keskkatlamajas uus katel proovikäivitamisel sellise paugu tegi, et katlamaja aknad minema lendasid ja sein kummi läks. Ja nagu sellest veel vähe, järgnes keskkütte magistraaltoru avarii Pikal tänaval. Tulemus: üle 30000 külmavõetud radiaatoriribi, Annelinna kortermajades hakkasid WC-potidki lõhki külmuma ja kõigi nende külmakahjustuste remondiks kulus kogu järgnenud suvi.
Kas 2001/02 talvel ei tulnud Jõgeval mingi -36 või -37 ära ? See pole küll -40 aga palju puudu ei jäänud. Pole välistatud ,et kuskil metsatalus võis kellegi akna taga see 40 äragi tulla. Enne seda oli kõige lähemale kas 1985 või 1987.
Ei mäleta enam, milline talv see oli (2010 või 2011 vist), kui omal oli Põlvamaal hommikul -35.2 ja Kesk-Eestis ühes farmis mõõdeti samal hommikul -39. Tol päeval võis kuskil Jõgeva kandis mõnes orus -40 peal ära käia küll.
@ 8. november 2016 11:27
See võis olla 2012. aasta veebruari algupool (5. veebruar).
----------------------------------------------------------------------
Huvitav, kas tänavuses novembris selgeid ilmu veel tuleb, nagu nt 5. nov oli?
On kellelgi aimu kui palju Soome lahe saartel lund on? Soome radari järgi on seal mitu tundi oranž radarikaja pika ribana olnud, mis kohati ka punane.
GFSi lõunane uuendus näitab nii laupäevaks kui ka pühapäevaks laussula, misjärel ilm nauke külmeneb. (Et lumi ikka koorikuga kattuks ja libedust tänavatel juurde tekiks)
Just sõidame Ilmateenistuse töötajatega Teletorni (spikker: http://ilm.ee/?515714) ja öeldi, et pärast 15. nov läheb kohati võib-olla nulli, aga see polevat kindel. Eks ansamblid on suure lahknevusega ja veebist näeb juhuslike ansambliliikmete tulemust (mõned näitavad pakast, teised sooja ja paljud neutraalset, eimidagiütlevat olukorda).
Jah, Keri saarel olevat ööpäevaga meeter kohevat lund tulnud. Vaatepilt olevat meeletu (saarevaht käib vahel vaatamas olukorda).
2003.jaan ja 2012.veebr oli küll kohati alla -35 kraadi (Jõgevas on 21.saj rekord -36,7 kraadi, külmasammas).
Põhjarannikul tuul isegi peaagu lõunast juba. Mujal endiselt kirdetuul. Nõmmel igatahes vaikus - lumi sajab otse alla.
Kahju et spikri piltides kuupäevi juures pole. Võimatu ajaliselt võrrelda, kus mis oli.
Jah, see kiiruga tehtud. Kui on suur huvi, võin tegeleda sellega.
Ei ole vist vaja, see oli pigem märkuseks. Sul niigi palju tööd ja pühendumist huvilistele olnud.
-----------------------------
Tallinnas on meeleolu kui jaanuaris (mitte jõuludel, kuna -tulesid pole). Puud paksult lumised. Ainult lehteis õunapuud, tammed reedavad, et normikohaselt peaks plägane aastaaeg praegu olema...õnneks pole. (Veel!)
Nüüd nii euroopa mudel kui ka gfs arvutavad järgmiseks nädalaks sula.
Lõpp selle talvega selleks aastaks.
Tahad näha ,et hommikuks näitab jälle midagi muud
Tahan näha.
Jah, võib küll näidata hommikul hoopis teisiti, aga võib ka mitte. GFS näitab pehme talveilma jätkumist (väga külm õhumass jääb pisut ida poole), aga Euroopa mudel ei näita hetkel üldse talvise ilma jätkumist. Homme on võib olla jälle kõik muutunud.
Ka norrakad näitavad nüüd sula oma õhtuses uuenduses.
Seega kõik õue seda lumeilu pildistama kel see võimalus, sest eriti rabad on praegu müstiliselt vaiksed oma lumiste mändidega.
"...(väga külm õhumass jääb pisut ida poole),..."
8. november 2016 22:09
Näha on jah. Jälle see tüütu piiripunkti värk hakkab peale siin selle ilmaga.
Kui sulale läheb, siis võiks see saabuda koos rohkete vihmadega, kuna põhjavesi hakkab jälle längema.
GFS uuneneb tegelikult juba üsna varsti - esimene väljund ca 23:30, viimane kella 1 ajal. Seega, kes viitsib, võib juba selle "tahan näha" väljakutse öösel ära teha. Hommikul lihtsalt on uus võimalus :D
GFSi uuendused: kell 23:30-01:00, 05:30-07:00, 11:30-13:00 ning 17:30-19:00.
Suveajal liitke 1 tund kõigile kellaaegadele.
Soomes on kohe-kohe ränk lumesadu - punane radarikaja:
http://testbed.fmi.fi/history_browser.php?imgtype=radar&t=5&n=15
Jah, karm värk. Üks Euroopa mudeli tõlgendus on näiteks siin (arvuti viimase väljundi järgi): http://yle.fi/saa/viro/tartto/
Külastan homme Ilmateenistust ja püüan sealt hankida lisainfot, kas ootab ees porine või lumine aeg.
HIRLAMi järgi võib juba homme suur sula saabuda, siiski vaid Saaremaale ja Liivi lahe saartele. Isegi +4 kraadi peab mudel seal võimalikuks.
See on veider, sest õhumass püsib väga karm. Aga kes teab, mis üllatusi ilm pakub.
Ise olen märganud ,et kui GFS mudelitel on näiteks 8 päeva kaugusel oleva ilma suhtes heitlemist ühest äärest teise siis kipub võitma see külmem variant nii suvel kui talvel. Seega ise arvan talve jätkumist 70% tõenäosusega. See nädalalõpu sula ei vii lund kui ehk päris mere äärest.
Pole halba heata. Vähemalt toidab lumesulavesi põhjaveetaset, mida oleks siia loodesse hädasti vaja.
------------------------------------
Vaadates sat24, siis homne sadu Tallinnasse ei jõua, kuigi kõik ennustavad.
----------------------------
GFSis võidab suvel külm, talvel soe.
Tundub et Tallinnas vist ei näegi selle talvise episoodiga päikeseloojanguid, samas kui mujal kipub taas täiesti selge olema.
Jah, pilvine. Keegi kurtis, et valgust nii vähe, et toataimed venivad ohjeldamatult (Lasnamäel), aga teine hädaldas, et lume tõttu on nii valge, et magada ei saa (Tartus).
Võrus kraade polegi hetkel.
Paidest teatati uskumatult selgest ilmast ja kangetest külmakraadidest: pidavat minema pakaseliseks.
Nõmmel õnneks ka selgineb, aga vinduvalt.
Jah, kohe langes õhutemperatuur -8 kraadini, kui selgines ja päike loojus.
See nädalavahetuse sula on nõmedus kuubis. Võiks siis niikaua sula olla, et lumi täielikult sulaks. Metsloomade elu läheb raskeks, kui see kooriklumi kuni märtsini jääb :((.
Ja muidugi inimolevuste jalanõusid rikub/lõhub ka selline kõnts korralikult.
Sula on jah suurel osal Eestist (ka enamus mandrist) kindel, kuna tugevapoolne tuul segab õhku ja õhu segamine toimub üle +5-kraadise mere kohal. Teiseks on ka 850 hpa isoterm -5 kraadi lähedane või soojemgi, mis soosib sulailma.
Sula jääb ära ainult siis, kui sajab rohkelt (0-isoterm laskub aluspinnani) või selge ilma korral, kuna siis on öine lähtepositsioon madalam kui pilves ilmaga.
Veidral kombel Ilmateenistus neid seisukohti ei tunnusta, vaid prognoosib jonnakalt miinuskraade.
Küll nad hiljemalt reedel tunnistavad, kui mitte juba homme. Nüüd nii Euroopa mudel, GEM kui ka norrakad näitavad kõik 16. novembrist läänetsüklonite läbimurret.
GFS ei näita veel 18. novembriks sooja: http://old.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2042.gif.
Kõik veebis kättesaadavad prognoosid on tegelikult ühe või teise mudeli peal, Euroopa mudel on nt siin: http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/long.html ja siin http://yle.fi/saa/viro/tallinna/, aga enamik on GFSi peal. Isegi sama mudelit kasutavad allikad võivad üksteisest erineda, sest eri ansambliliikmetele on erinev kaal jms.
Ele ütles, et nad ei tea, mis saama hakkab, aga arvavad, et sooja hakatakse päevhaaval edasi lükkama, mis on senimaani mingil põhjusel juhtunud.
Tegelikult ei lükku soe edasi, vaid saabub ühe osana juba sel nädalavahetusel. Kusjuures pean läänesaarte läänerannikul täiesti võimalikuks isegi ka 5-kraadist soojust. Tallinnasse julgen pakkuda sula saabumisajaks laupäeva südapäeva, sula kulmineerub +2,x kraadiga. Miinustemperatuur jääb 75%-lise võimalusena katkematult pidama Väike-Maarjas ja kagumaakondades, kuid sel juhul on see minimaalselt 1 külmakraad, pigem -0,x kraadi.
Sademeid oodata pole.
Ma arvan, et said valesti aru, mida silmas peeti - tegelikult oli läänetsüklonite läbimurdest jutt, seda mõeldi soojast rääkides. See on mingil põhjusel järjest edasi lükkumas (vähemalt sünoptikud arvavad sedasi).
Nüüd saabuv soojenemine on hoopis isoleeritud sündmus ega ole seotud läänevoolu taastumisega ega ole ka osana mingist teisest soojenemisest, nt mis võib pärast 17. novembrit saabuda. Seda ei osatud veel kaks päeva tagasi ette näha. Selle soojenemise osas ollakse eriarvamusel - mõned arvavad, et võib-olla tõuseb õhutemperatuur nulli lähedale, teised arvavad, et sooja on mõni kraad ja kolmandad ei julge midagi arvata.
Panin täienduse postitusse.
Ma ütlen veelkorra ,et lõpuks ikkagi külm variant võidab ja tule seal 17 -da paiku mingit suurt sula.
Alanud talv ei jää nii ehk naa kevadeni püsima ja varem või hiljem saabub soe, mis selle lume täielikult ära sulatab. Ei tasuks oma lootusi ja ootusi liigselt üle kerida võttes näiteid möödunud sajandist, mil kliima oli siin veel kõvasti jahedam. Teiseks on sügis olnud väga pikalt kuiv ja antitsüklonaalne, mis kinnitab seda, et varsti peab toimuma läänetsüklonite läbimurre.
Aga näe, miskipärast Jüri ei taha seda tunnistada, et järg. nädal toob sooja läbimurde. Norrakad näitavad koguni 4..9 kraadist soojust.
Käesoleva nädala nädalavahetuse sulagi tõotab üsna võimas tulevat - vähemalt HIRLAMi järgi.
Avastasin ühe huvitava seose. Kui Novembri kuu keskmine tuleb nulli ümber või miinustesse siis peaaegu alati on järgneval suvel olnud vähemalt 1 suvekuu kus kuu keskmine on normist oluliselt kõrgem. Sel sajandil on selliseid näiteid ainult 2. 2002 ja 2010 Novembrid. Järgnevatel aastatel (vastavalt 2003 ja 2011) olid kuumad Juulid.
Ma küll aru ei saa kus Norrakad selle sooja võtavad. Kui läheb sulaks siis järgmise nädala Reedel ehk alles jõuab +3 -ni.
Suure sula algus jõudis äsja ka AK ilmateatesse.
Neile, kes siin sulavõimaluse tagasi lükkavad - GFS on üks ja ainus, mis jonni ei jäta; kõik ülejäänud näitavad sula. Vaadake näiteks Euroopa mudelit 16. novembriks - isegi üle +10 kraadi võib tulla sellise õhumassiga...
Ma isiklikult pean sula 90% tõenäoliseks.
Pidasin nõu erinevate inimestega ja lõpuks tegin uuenduse postitusse. Igasugused ekstreemsed variandid on võimalikud.
Kas eilne ehk 9. novi pilvisus, mis nurjas põhja-Eestis Tallinnast ida pool loojangu vaatlemise, oli ka inveka pilvisus? Ise arvan, et jah, kuna pilved liikusid silmnähtavalt kiiresti, suunast lõuna ning olid klassikaliste inver.kihtrünkade väljanägemisega.
Mhmh, oli jah. Maapind jahtus kiiresti, selle kohale jäi soe õhukiht. Kõige niiskemas kihis oli kondenseerumist.
Kahju. See talvine periood paraku erinevalt jaanuarist on kõik pilves ilmadega siin põhjarannikul olnud.
Kahju jah. Vist ei toimugi pööret selgema poole.
Õnneks valge aeg jääb vist paar päeva kauem kestma, kuna paljud mudelid on üleöö oma ennustuse GFSi kasuks muutnud, sh yr.
Nagu juba varem ütlesin hakkabki juba pikkamööda see soe aina lahjemaks muutuma ja lõpuks külm ikkagi võidab.
Isegi kui kraadide järgi sulale ei lähe, on juba tegelikult kogu aeg see talvine episood sulane olnud - lumi on iga päevaga altpoolt sulades 1..2 cm õhemaks läinud. Pinnases olevad suured kivid on enamuses paljaks sulanud ning ka suurte rohumätaste "tuulutusavad" on seest niisked, mitte jäätudud ega kuivad.
Seega vaid 1-kraadine soe võib väljenduda 3-kraadisena, sest lumi sulab ka altpoolt kiiremini.
Einar Alatskivilt ütles, et 1970ndatel oli sarnane olukord (võis olla 1975), aga detsembris saabunud kuupikkune sulailm lund ikkagi viia ei suutnud (sooja oli nullist kahe kraadini).
Nüüd on siis lõpuks ka GFS suure kuuma meile pikamaks ajaks arvutanud. Oli juba lootus näha eelmise sajandile kohast pikka ja külma katkematut talve, võib-olla isegi rekordpikka, aga tuleb siiski tõdeda, et kliima soojenemine on oma töö teinud.
Kuusikul juba ligi 15 kraadi külma.
Jah, parandasin postitust.
Ussike: No ei tea, ma olen üle poole sajandi sügiseid näinud ja tundnud, minu meelest oli enne lumeta talvede aega november sageli täitsa tõsine talvekuu. Kuna mul on oktoobri lõpus sünnipäev, siis on see hea tähis vaadata, kas selleks ajaks lund on juba sadanud või mitte.
Näe, ilm.ee ütleb ka, et praegu on Tallinnas -2 kraadi. Nii et sama temperatuur nagu Lasnamäel. Ei mingit pakast. 😛
Eda: mina veel noorem, aga ma mäletan lapsepõlvest lund.. palju-palju lund. Lumevallid olid nii suured, et ehitasime nende sisse käike ja koopaid, suured lumekindlused ja tihti olime lumevangis kodus. Mäletan talve, kus lükkasin koos isaga KAHE traktoriga teed lahti, sest üks ei jõudnud sellest suurest lumest läbi minna. Viimaste aastate talved on üks naljanumber nende kõrvalt olnud, pole ei külma, ega ka lund. Eelmisel aastal sai tütar täpselt 2 korda suusatada, sest polnud piisavalt lund... seegi oli pool murul kraapimine..
Meil oli küll eelmine kuuajane talv (Jaanuar 2016) selline lumeuputus ,et pooled inimesed käisid katustelt juba lund ajamas. Enne kui sulaks läks jõudis lume veevaru juba üle 40 mm. Lume paksuse mõõtmine linna tingimustes pole just kõige parem. 2013/14 ja 2014/15 talvedel võis küll suusad ära unustada.
Täna varahommikul on Tartus veidi vihma tibanud. Miinus viie (-5') juures. Seega on pilvede kõrgusel pluss!! Külm õhk on raskem ja püsib maapinna lähedal. Samas pole ka sooja pealetung nii intensiivne, et siin kiirelt sulaks läheks, seega võib hull olukord jäitega venima jäädagi.
Tallinnas -1 kraadike järel vaid :(
Täna peaks tulema loojangukumaga lauspilvisus, kuna kõrgpilved asuvad selle kohal, mida päike pääseb loojagu paiku ka altpoolt valgustama.
Loodame siis, et tuleb.
Tallinnas sula kohal ühes uduvihmaga.
Ilm.ee kontori (http://ilm.ee/kontakt) juures on veel alla nulli - tahtsime teha kollektiiviga lumesõna ja lumememmi, aga võta näpust - ei saa, sest lumi veel liiga kuiv. Uduvihma ei ole täheldanud, aga lumetera, teralund küll.
Kesklinnas on jah lumepalli võimalik teha.
Kontori akna taga hakkas lund kallama, kuid sadu jäi lühikeseks. Ilm külmenes veidi ja selgimisi tekkis juurde (avad pilvedes).
Nõmmel jäi sula õnneks õhus ja lume pealispinnal väga napilt ära, aga lume alapinnal on/oli lumi vägagi kokkuhakkav.
----------------------------------------
Sooja ja külma heitluse võidab teisipäeva õhtuks soe.
Nähh! Üks sünoptik, kellega suhtlesin, arvas, et jõuab vaid poolde Eestisse. Aga see ei tundu tõenäoline, et niiviisi ainult.
Ligi 2 nädalat on enamuses Eestis ööpäeva keskmine temperatuur püsivalt miinuspoolel olnud, kuid nüüd paistab, et läheb pikemaks ajaks väga soojaks. Siit ka iga-aastane küsimus - kuidas siis taolist aega ikkagi kutsuda - hilissügis, eeltalv, varakevad?
Jüri sõnade kohaselt peaks tegu olema talvise suure sulaga. Mulle ta ütles, et eelmine juba alanud aastaaeg ei katke.
Näitena tõi ta suve, et kui juulis läheb pikalt külmaks tagasi, aga augustis jälle kuumaks, siis suvi ei katke vahepeal sügiseks.
Aga mis saab siis, kui kuu keskmine õhutemperatuur jääbki kevadeni plussi nagu juhtus 2008. aastal, ning enam pikemaid külmaperioode ei tulegi? Saame siis pärast tagant järgi öelda, et talv kestis ainult 2 nädalat ja seejärel saabus novembri teises dekaadis juba kevad?
Ma arvan ,et lihtsam oleks öelda soe talv.
Ei jää plussi, üks siin blogis on korduvalt öelnud, et ennustab 2012/2013-le sarnast talve.
Siin on vist mingi väärtõlgenduste ahel tekkinud, nagu oleksin mingid protseduurid, reeglid, metoodika ise välja töötanud.
Selle metoodika, kuidas aastaaegu määratakse, on välja töötanud Ants Raik ja tema järglased, sh Jaak Jaagus. Üks vastav kuldne reegel on aastaaegade mittepööratavuse reegel: kui on kindlaks tehtud, et aastaaeg on alanud, siis kõik sündmused, mis toimuvad, loetakse aastaajasisesteks, alternatiiv – kuulutada välja uus aastaaeg. Neid reegleid on aastakümneid järgitud. Lähemalt on vist lahti räägitud http://www.tyk.ee/loodusteadused/00000011316, see www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html pole enam kättesaadav kahjuks, aga väga lihtsustatult on metoodika talve kohta siin lahti räägitud http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=30, seda kasutatakse juba aastakümneid.
Neid ideid, et eelmine aastaaeg võib uuesti alata, on senimaani peetud absurdseteks, vastavaid selgitusi, miks nii, võite pärida Piia, Jaagu jt käest. See saab tähendada lihtsalt seda, kas siis on alanud uus aastaaeg, nt varakevad või ei ole eelmine aastaaeg, nt hilissügis või eeltalv, veel lõppenud. Arvan, et aastaaegade mittepööratavuse reegli lõhkumine ja hülgamine tähendab paradigmamuutust klimatoloogias. See võibki olla põhjuseks, miks paradigmavastaseid argumente ja arvamusi peetakse naeruväärseteks (täpsemalt sellest Thomas Kuhni teoses https://et.wikipedia.org/wiki/Teadusrevolutsioonide_struktuur).
Hilissügis või eeltalv võib minna sujuvalt üle varakevadeks. Siiski on jällegi klimatoloogias aastakümneid olnud protseduuri- ja analüüsireeglid sellised, et talve kui põhiaastaaega siiski kõrvale ei jäeta, vaid defineeritakse andmetest kasvõi vägisi, nt kui on kogu vaadeldava perioodi jooksul vaid üks kahepäevane külmemate (lumisemate) ilmade periood, siis loetakse see talveks, aga tegelikult päristalve ikkagi ei ole olnud sel juhul, alternatiiv on lugeda kogu eeltalvine aeg (kui päristalve ei ole) talveks, aga siis on see ilmselt väga soe talv.
Laagris hakkas sadama ootamatult tugevat lund, sadu kestis ligi 40 minutit.
Ma arvan ka ,et Talv on juba käes. Kuskilt lugesin ,et kui juba kolm ööpäeva järjest on olnud ööpäeva keskmine alla 0 kraadi siis loetakse talv alanuks ja olgu ilm mis tahes pärast seda Kevadeni loetakse ikkagi talveks. Suvega oli sama lugu. Kui kolm ööpäeva järjest suudab ööpäeva keskmise hoida üle +13 siis loetakse suvi alanuks - isegi kui see juhtub Mais. Kevade ja Sügise kohta ei mäleta kas ja mis piire kasutati.
Jah, eks see aastaaegade määramine on probleemirikas. Jaak saatis kunagi sellise kommentaari:
Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere poolt ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Kui ma ise neid olen määratlenud, siis olen alati lähtunud kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega ma ei hakka klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustama ja toetama. Seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada.
Seega jah, igaüks võib tegelikult talitada oma äranägemise järgi, aga raamatupidamisvõtteid on kokkuvõtete ja aruannete jaoks vaja. Seega võib suhtuda nendesse aastaajamääramistesse justkui raamatupidamisvõtetesse, mida ilmastiku ja kliima analüüsides metoodikana kasutatakse.
Ma usun ka, et talve võib alanuks lugeda. Isegi kasutatava metoodika järgi: Klimatoloogid on seadnud tingimuseks, et selle kuu jooksul võib olla kolm lumeta päeva, kuid ühele lumeta päevale peab eelnema vähemalt viis lumikattega päeva. Kui lumeta oli aga 2-3 päeva, siis peaks eelneva lumikatte kestvus olema vähemalt 10 päeva.
Eks Eestis kipuvadki olema aastaajad raskesti määratavad ja mitte kõige selgemalt välja kujunenud, sest kliima pole päris kontinentaalne. Siin kasutatav metoodika ei sobiks ilmselt üldse kasutamiseks mõne ookeaniäärse ala kohta, kus kliima on mereline ja lähtuma peaks millestki muust.
Postita kommentaar