13. nädala ilm (28.03.–3.04.2016)

Kommentaariumi link

3. aprilli ülevaade. Eesti kohal on kõrgrõhuhari, aga öösel saabus soe front laussajuga (vihm), kuid õhumass pole eriti soe. Enne pilvisuse tihenemist võis öösel näha eredaid virmalisi.

Ilm püsib enamasti pilves, kuid õhematest kohtadest võib päike siiski läbi paista. Aeg-ajalt sajab vihma. Õhutemperatuur on  4...9 °C, sajusemas Virumaal madalam.

Kõrgrõhuhari liigub aeglaselt ida poole ja seetõttu läheb õhumass tasapisi soojemaks. Mingil hetkel saab soe õhumass uue läänetsükloni soojaks sektoriks ja ilm võib olla väga sajune.

Ain Vindi‎. 1. aprill · Võrumaa,Holsta küla. 18:02

Jana Kuusemäe. Kas on võimalik, et aprillikuus on külmasambad või siis valgussambad igal juhul mis see on? pildistatud täna [2. aprillil Raplamaal] samal ajal kui virmalisigi umbes 22.49 lõunataevas peaaegu peakohal.

Selgitus: valgussambaid tekitanud valgusallikas paistis kiudkihtpilvedesse, kus jääkristallidelt peegeldus valgus sobivalt ja sündis selline foto.

[Avaldatud Eesti Loodus 3/2014, http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/EL3_2014.pdf, järgnev veidi muudetult@]. Valgussambad on tavaliselt horisondist 5–20° kõrgused, kuid võivad teatud juhtudel ulatuda peaaegu seniidini. Kui kujutleme hiidsirklit, mille haarade alguspunkt on vaatleja asukohas, üks sirklihaar on maapinnaga tasa ja teine haar osutab valgussamba tippu, siis harude vahele jääv nurk ongi kõrgus horisondist kraadides. 

Vahel nimetatakse neid ka päikesesammasteks, kuigi tihti pole päikesel selle halovormiga mingit pistmist. Valgusallikas võib olla ka kuu, tänavavalgusti või näiteks autotuled, mille kohale sammas tekib. Valgus peegeldub õhus hõljuvate plaatjate jääkristallide põhitahkudelt. Sambad võivad tekkida ka valgusallika alla; siis peegeldub valgus jääkristallide ülemiselt põhitahult. Tegelikult ei olegi mingit sammast, vaid üksnes miljonid vaatlejani jõudvad valgusvilked, mis loovad mulje sambast. 

Valgussamba laius ja kõrgus oleneb vaatleja ja valgusallika asukohast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja orienteeritusest. Näiteks, mida rohkem on ühesuguse asendiga kristalle, seda kitsamad on sambad. Kui vähemalt osa jääkristallide põhitahk on aluspinna suhtes suuresti kaldu ja valgusallikas asub horisondi lähedal, võivad sambad olla üsna kõrged. Vaikse ilmaga, kui sajab hõredat lund, hõljuvad jääkristallid aluspinnaga peaaegu paralleelselt ja nii tekivad võrdlemisi lühikesed, laiad ja vähemärgatavad valgussambad. Kui valgusallikas, näiteks päike, asub horisondist mitme kraadi kõrgusel, siis on tugevaim alumine valgussammas, sest valgus peegeldub rohkem jääkristallide ülemistelt põhitahkudelt. Kui Päike on loojunud, muutub alumine sammas aga nõrgemaks ja ülemine tugevamaks.

Erinevalt paljudest ülejäänud halovormidest tekivad sambad vaid valguse peegeldumise tõttu, seepärast on nähtus valgusallika värvi. Enamiku muude halonähtuste korral valgus murdub jääkristallides ja tekivad vikerkaarele tuttavad värvused. Valgussambaid näeb ka siis, kui jääkristallid pole optiliselt kuigi kvaliteetsed (sh lumehelvestena), olles sel juhul ainus vaadeldav halovorm – muid halovorme sellisel juhul ei teki.

Mõnikord tekivad libavirmalised: mitmekesiselt värvunud sammaste kogum, mis meenutab päris virmalisi. Enamasti võib neid võib näha pimedal ajal tavaliselt asulate kohal. Libavirmalised ilmuvad siis, kui väga külma ilmaga hõljub õhus ohtralt plaatjaid jääkristalle, näiteks teemanttolmuna. Kuna asulates on mitmesugust tooni andvaid valgusallikaid, võivad kujuneda eri värvi valgussambad.

2. aprillil hakkas ilma määrama kõrgrõhuhari. See muutis ilm päikeseliseks, sisemaal tekkisid rünkpilved. Selge ilmaga tõusis õhutemperatuur 5...10 °C-ni. Saartel tihenes pilvisus läheneva sooja frondi mõjul, kuid sademeid esialgu polnud, kuid hilisõhtul jõudis kohale nõrk vihm.

Soe õhumass tuleb lähemale, aga päris kohale ei jõua. Seepärast võib soe front jääda siiasamasse mitmeks päevaks ja ilm olla pilves või udune. Kui Venemaa tsüklon kaob, siis jõuab soe õhumass täielikult kohale ja ilm võib olla soe, aga sajune (6. aprillil).

Priit Tõnisson. 30.03.2016; 19:54; Märjamaa

J. Jaaguse kommentaar seoses karjalaskepäevaga: Kindel on see, et eesti rahvakalendri tähtpäevad on antud kõik vana kalendri järgi. Uuele kalendrile üleminekul pole keegi neid ümber arvutanud, nii nagu tehti inimeste sünnipäevadega. Nii nagu jõululaupäev oli vana kalendri järgi 24. detsembril, see tähendab et uue kalendri järgi 6. jaanuaril, nii on jõululaupäev ka uue kalendri järgi 24. detsembril. 

Kõik tähtpäevad on uues kalendris 13 päeva nihkes. 19. sajandil oli see nihe 12 päeva. Seega tegelikult ei olnud praegune karjalaskepäev sugugi mitte sellel ajal kui praegu on 1. aprill, vaid praeguse kalendri kohaselt lasti loomad karjamaale ikkagi 14. aprillil. 1. aprillil oli enamasti tollal veel lumi maas. Kalendri vahetamise tõttu ei maksa täna need rahvatarkused midagi, mis on kindlate rahvakalendri tähtpäevadega seotud.

1. aprillil jäi Eesti madalrõhuvälja, milles ilm oli rahulik, aga pilves, hommikul Põhja-Eestis veel mitmel pool udune. Kohati esines sajuhooge, sh lumekruupidena (peamiselt Lõuna-Eestis). Sooja oli 2...7 °C. Muide, viimased 20 sekundit on väga toredad: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-04-01_12_puhas.mp3.

Tugevneb kõrgrõhuharja mõju. See muudab ilma kuivemaks ja selgemaks, aga soojemaks eriti ei lähe. Siiski päikeselise ilmaga peaks vähemalt sisemaal sooja üle 5 °C tulema. 

Edasine sõltub sellest, mis toimub Venemaal: kui seal püsib tsüklon, siis soojeneb ilm väga aeglaselt, kui aga tee on vaba, saab kõrgrõhuhari liikuda itta ja soe õhumass kohale jõuda. Lisaks näitavad mudelid lõunatsüklonite rünnakuid pärast 8. aprilli.

1. aprillil avanes võimalus lennukiga Riiga sõita. Seepärast avanesid pilvestikud ülaltpoolt, lõpu poole ka lumekruupidest läbisõit.

31. märtsil määras ilma tsükloni lohk koos osatsüklonitega. See põhjustas nõrga ja muutuva suunaga tuult; öö jooksul arenes rekordudu, mis jäi merel ja rannikualade püsima pärastlõunalgi. Lõuna-Eestis läks hommikul sajule (peamiselt vihm, aga kohati teatati ka lörtsist), hiljem sadu nõrgenes.

Sooja oli 2...7 °C, päikeselisemates kohtades tõusis veidi üle 7 °C, udustes kohtades jäi 0 °C lähedale. 

Ilm püsib muutusteta. Ilmselt jõuab õhtu jooksul udu ka sisemaale. Sademeid võib olla rohkem hommikupoole, sh lörtsina. 

Nädala lõpuks tugevneb kõrgrõhuhari, mis hoiab ilma kuiva ja jahedana.

Rekordudu Pirital (lähim osa veepinnast oli ca 10 m kaugusel).

30. märtsil määras ilma madalrõhulohk, mis muudab ilma pilviseks ja mitmel pool sajuseks (vihm), aga kuna see lohk oli hääbuv, oli ka selgimisi (kõige päikeselisem Virumaal). 

Pärastlõunal tekkis Harju- ja Raplamaal kerge äike, mis hajus päikese loojudes. Äikesega kaasnesid vihmavalingud ja jääkruubid (peenrahe). Äikest oli ka Lätis: http://www.delfi.lv/laika-zinas/raksti/perkona-ducinasana-un-zibens-parsteidz-ridziniekus.d?id=47249811.

Sajualad Sürgavere radaril  äikese ajal (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/). 

Loode-Eesti paukunud äike Vasalemmast nähtuna. Andres Tuzbergi foto

Merel arenes udu, mis piiras nähtavust saarte rannikualadel ja kohati läänerannikul. Udu muutus õhtul hajusamaks, aga tekkis ja tihenes seejärel ka mandril. 

Sooja oli valdavalt 5...10 °C (kõige soojem põhjarannikul, eriti Virumaal, nt Narvas kuni 13,3 °C), kuid udust haaratud aladel oli märksa külmem, Pakril langes hilisõhtul koguni miinuspoolele.

Lohud ja osatsüklonid jäävad ilma kujundama mitmeks päevaks. Aeg-ajalt sajab (võib ka lörtsi tulla, sest õhumass jahtub).

Nädala lõpus hakkab ilma määrama antitsüklon, mis muudab ilma kuivaks ja selgeks, aga külmas õhumassis kargeks (öösiti enamasti alla 0 °C, päikeselise ilmaga võib sooja loota üle 5 °C).

29.märts Vana-Võidu. Kristjan Kalda foto

29. märtsil eemaldus antitsüklon Venemaa keskoblastite ja Uuralite kohale. Eesti ilma määrab Norra merele jõudnud tsükloni soe sektor. See tsüklon tõi Prantsusmaale, Beneluxi maadesse ja Saksamaale ööpäev varem tugevaid äikeseid ja hiidrahet, tormine oli ka Suurbritannias. Eestis on ilmaprotsessid märksa rahulikumad.

Ida-Eestisse tõi idavool lõunatsüklonist (Venemaal on vähemalt kaks tsüklonit: http://en.sat24.com/en) ülemise ja keskmise kihi pilvi. Seetõttu jäi õhutemperatuur seal madalamaks (10 °C lähedale). 

Kuumateravik oli suunatud Lääne-Eestisse, kus püsis veel päikeseline ilm ja õhutemperatuur tõusis koguni 15 °C lähedale. Nii tekkis uusi kuupäeva soojarekordeid (http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid, kuupäev oli veelgi soojem 2007. a, kui märtsis oli kahenädalane kuumalaine: http://ilm.pri.ee/ilmateenistuse-paeva-ekstreemumid/29/3).

Saartel tihenes pilvisus läheneva frondi mõjul ja hooti hakkas vihma sadama. Õhutemperatuur langes pilvede ja saju mõjul alla 10 °C.

Lõuna pool on äikesed: http://en.sat24.com/en/scan/visual, http://www.meteo.lt/en/web/guest/radar-information. Foto Poolast: http://www.wstaw.org/m/2016/03/29/IMG_0735.jpg.

Tsükloni lohk jõuab Eesti kohale, pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Õhumass jaheneb aegamööda. Seejärel tugevneb antitsüklon, mille idaservas püsib jahe ilm. Suurt lumesadu või külmalainet pole siiski ette näha.

Eero Hermann. 13:10 @Tartu 29. märts. 2016

28. märtsil püsis Venemaa lääneservas antitsüklon. Selle mõjul oli Eestis ilm päikeseline ja soe (8...14 °C, kohati rannikualadel vähem) ja üsna tuuline.

Sarnane ilm püsib veel ligemale ööpäeva, siis tuleb Läänemerele tsüklon pilvise ja sajuse ilmaga. See tähendab ka ilma jahenemist, aga pööret talve poole oodata siiski pole.

Kalmer Saar. 27.03.2016.a. kell 19:52 Saaremaa

Tuleb kevadiselt soe nädal, kuid nädala algus on siiski (märksa) soojem.

Nädala alguses määrab ilma veel Venemaale jõudnud soe antitsüklon, mille lääneservas on soe õhumass. Suhteliselt tuulise ilma tõttu ei ole öine jahtumine kuigi tugev ja ei teki tugevat inversiooni, mis viiks suure tõenäosusega udu ja sombuse ilma tekkimiseni. Seetõttu võib loota päikeselist ilma ja õhutemperatuuri tõusu 8...12 °C-ni.  Soe ja päikeseline võib olla ka 29. märts, kuid siis hakkab ilm muutuma.

Antitsüklon nihkub üha kaugemale itta ja laguneb. Seetõttu pääsevad tsüklonid ja nende lohud Läänemerele. Märts lõppebki ilmselt pilves ja sajuse ilmaga. Kuna õhumass on külmem, siis võib tulla ka lörtsi ja märga lund. Aprill algab ilmselt kuivemalt, aga jaheda ilmaga.

Udu Sõrves 26.03.16 (nähtavus võis olla 50 m). Johannes Kõdari foto