Kommentaariumi link
Täiendamisel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
Müüa välgupildistamise lihtsustamiseks seade: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/seade.htm
33. juulil (ehk 2. augustil) määrab ilma Ukraina ja Valgevene kohal paikneva antitsükloni serv ja selle hari, mis peaks suutma ilma hoida olulise sajuta, kuid eeskätt õhtu poole on hoovihm võimalik, sest merelt läheneb soe ja seejärel külm front. Sellele järgneb ilmselt sajuhoogudega öö.
August jätkub uuesti ilma paranemise ja kuivemaks muutumisega. Seekordne muutus on ilmselt püsivam, st kestab vähemalt mõne päeva. Läheb ka soojemaks: 5. august on endiselt kuupäev, kui on mitmel pool üle 20 °C oodata. Kas see soojalaine võib minna ka kuumalaineks, sellest juba õhtul avaldatavas postituses.
1.08.2015 kell 11.50 Rohukülas. Päivi Paltsi foto
32. juuli öösel ja hommikul liikus üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu hakkas öösel saartel hoovihma sadama. Hoovihmad levisid hommiku ja päeva jooksul üle Eesti, üksikutes kohtades oli äikest (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150801). Mõnes kohas oli vihm väga tugev. Õhtul ilm selgines.
August toob esialgu veel jahedust ja sademeid, suurema tõenäosusega Põhja-Eestisse, kuid juba paari päeva pärast on oodata ilma paranemist: läheb selgemaks ja soojemaks. Paljudes kohtades on üle 20 °C oodata endiselt alates 5. augustist.
Äikeseline 30. juuli õhtu Pärnus. Kairo Kiitsaku foto
31. juulil liikus merelt üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu jätkus öösel Lääne-Eestis äikeste teke. Päev tõi kaasa rohkelt hoovihmu ja kohatist äikest, ainult saartel ja põhjarannikul oli kuivem. Hiljem koondusid hoovihmad ja äike Ida- ja Lõuna-Eesti kohale. Õhutemperatuur jäi endiselt alla 20 °C.
Ööpäeva (30.–31. juuli) jooksul mõõdeti mõnes kohas üle 50 mm sademeid, kuid need jagunesid siiski väga ebaühtlaselt. Pikemalt loe http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/07/juulikuule-panevad-punkti-sagedased.html.
Vana tsüklon jääb Koola poolsaare ja Loode-Venemaa kohale ankrusse. Selle lõunaserva mööda liiguvad järjekordsed lohud läänest itta, tuues Eestissegi hoovihma. Kui 32. juulil ehk 1. augustil on suurim hoovihma- ja äikesevõimalus eeskätt sisemaal, siis 33. juulil ehk 2. augustil saartel ja Põhja-Eestis. Õhumass on jätkuvalt jahe, nii et parimal juhul (kui päikest on palju) võib mõnes kohas õhutemperatuur 20 °C-ni küündida, aga ilmselt mitte rohkem.
Nädala alguses tugevneb lõunapoolne antitsüklon. Selle mõjul muutub ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, mistõttu päeval on mõnevõrra soojem, kuid vaiksetel öödel on oodata õhutemperatuuri langust alla 10 °C (rannikualadel on soojem), kohati võib tekkida udu.
Märgatavat soojenemist, nii et päeviti on valdavalt üle 20 °C ja öösel üle 10 °C, on oodata 5. augustist. Kas tegu on pigem lihtsalt suviselt sooja ilmaga või päris kuumusega (üle 25 °C), selgub nädala lõpuks. Igatahes näib, et troopiline õhumass võib Läänemere idakaldale suuremal või vähemal määral jõuda.
30. juulil üle Kibuna liikunud pagi, äikest ega erilisi sademeid ei kaasnenud, vaid vihm ja äike tulid ligi 40 min hiljem teisest pilvest.
30.07.2015 Äike Raplamaal kell 18.45 Massiivne pilvmass, mis liikus suhteliselt kiiresti ja hääletult. Jana Kuusemäe foto
30. juulil oli ilmakujundajaks läänepoolne suur tsüklon. Selle idaserva mööda liikus põhja lohk, mille mõjul pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist tihenes ja juba hommikuks jõudis äike ja hoovihm saarteni, levides sealt edasi Lääne-Eestisse.
Päeval sadas paljudes kohtades hoovihma, kohati oli äikest, pagisid ja sadas rahet. Saabus selline teade: Pannjärvel, ida virumaal 27m/s puhang, rahe ja paduvihm. Ja kõrvulukustav äiksemürin oli. Vaatasin lighting map: mõlemad välgud lõid alla 100m minu majast. pole kunagi nii lähedalt äikest kogenud. Ühte nägin kuidas lõi, teist kahjuks mitte.
Ilm oli jahe, sest õhutemperatuur jäi kõikjal alla 20 °C.
Konvektsioonist riiulpilveni (29. juulil Laitses ja Kibunas). Kairo lähenevat äikest püüdmas.
29. juuli ilma määras läänepoolse mitmekeskmelise madalrõhuala lohk, milles väheliikuv oklusioonifront jäi Eesti kohale toppama. Seetõttu oli pilvede liikumine väga aeglane, tuul nõrk ja liikumistes oli näha erisuunalisust, vt http://www.sat24.com/en/bc?ir=false. Hommikul sadas peamiselt lõunapoolses Eestis nii laus- kui hoovihma, kuid pärastlõunal sadas paljudes kohtades hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150729.
Tsüklon triivib tasapisi okludeerudes itta. See kindlustab mitmeks päevaks hoovihmadega ilma, sooja kuni 20 °C.
28. juulil oli Eesti juba teist päeva kahe tule vahel: ühelt poolt mitmekeskmeline madalrõhuala läänes, teisalt troopilise õhumassi piir oma frontide ja madalrõhulohkudega või osatsüklonitega idas. Nende vahele kiilus pisike antitsüklon, mille hari ulatus põhja poolt Eestini ja hoiab ilma sademeteta, kuid päeva jooksul läks pilve (konvektsioon). Kuna õhumass oli pisut soojem, siis tõusis 20 °C-ni juba mitmel pool, kuid pilvise ilma tõttu siiski mitte oluliselt kõrgemale.
Läänepoolse madalrõhuala üks lohkudest tuleb Eesti kohale ja toob 29. juuliks kaasa saju, aga see on pigem hootine ja kohatine. Selline ebapüsiv ilm sagedaste sajuhoogudega jääb mitmeks päevaks püsima.
27. juulil kujundas ilma mööda Skandinaaviat tasapisi põhja liikuva tsükloni idaserv. See tõi vahelduva või muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilma. Ilm oli üsna tuuline. Sooja oli päikeselisemates kohtades (Ida-Eestis) kuni 20 °C, kuid mujal vähem.
Ülejäänud nädala ilma kujundab Skandinaavia kohale jõudnud tsüklon, mis triivib tasapisi põhja või kirde poole. See toob 29. juuliks märkimisväärsema saju, kuid enne seda on üks rahulik suvepäev. Venemaal püsiva troopilise ja Läänemere regioonis valitseva polaarse õhumassi piir on palistatud arenevate osatsüklonitega ja frondiga. See ilmselt Eestit eriti ei mõjuta.
26. juuli põnevaid pilvefotosid Lääne-Virumaalt, Simunast [2015], äikest polnud. Kairo Kiitsaku fotod
Eestisse kuuma ja lämbe õhumassi toonud tsüklon viis selle ööga kaasa. Äikest õhumassivahetusega ei kaasnenud, vaid pigem tugevnes ainult tuul mõnevõrra. Tsüklon ise püsib tasapisi põhja eemaldudes Rootsi kohal ja Läänemere idakallas jääb seega selle idaserva.
Täiendamisel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
Müüa välgupildistamise lihtsustamiseks seade: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/seade.htm
33. juulil (ehk 2. augustil) määrab ilma Ukraina ja Valgevene kohal paikneva antitsükloni serv ja selle hari, mis peaks suutma ilma hoida olulise sajuta, kuid eeskätt õhtu poole on hoovihm võimalik, sest merelt läheneb soe ja seejärel külm front. Sellele järgneb ilmselt sajuhoogudega öö.
August jätkub uuesti ilma paranemise ja kuivemaks muutumisega. Seekordne muutus on ilmselt püsivam, st kestab vähemalt mõne päeva. Läheb ka soojemaks: 5. august on endiselt kuupäev, kui on mitmel pool üle 20 °C oodata. Kas see soojalaine võib minna ka kuumalaineks, sellest juba õhtul avaldatavas postituses.
32. juuli öösel ja hommikul liikus üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu hakkas öösel saartel hoovihma sadama. Hoovihmad levisid hommiku ja päeva jooksul üle Eesti, üksikutes kohtades oli äikest (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150801). Mõnes kohas oli vihm väga tugev. Õhtul ilm selgines.
August toob esialgu veel jahedust ja sademeid, suurema tõenäosusega Põhja-Eestisse, kuid juba paari päeva pärast on oodata ilma paranemist: läheb selgemaks ja soojemaks. Paljudes kohtades on üle 20 °C oodata endiselt alates 5. augustist.
31. juulil liikus merelt üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu jätkus öösel Lääne-Eestis äikeste teke. Päev tõi kaasa rohkelt hoovihmu ja kohatist äikest, ainult saartel ja põhjarannikul oli kuivem. Hiljem koondusid hoovihmad ja äike Ida- ja Lõuna-Eesti kohale. Õhutemperatuur jäi endiselt alla 20 °C.
Ööpäeva (30.–31. juuli) jooksul mõõdeti mõnes kohas üle 50 mm sademeid, kuid need jagunesid siiski väga ebaühtlaselt. Pikemalt loe http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/07/juulikuule-panevad-punkti-sagedased.html.
Vana tsüklon jääb Koola poolsaare ja Loode-Venemaa kohale ankrusse. Selle lõunaserva mööda liiguvad järjekordsed lohud läänest itta, tuues Eestissegi hoovihma. Kui 32. juulil ehk 1. augustil on suurim hoovihma- ja äikesevõimalus eeskätt sisemaal, siis 33. juulil ehk 2. augustil saartel ja Põhja-Eestis. Õhumass on jätkuvalt jahe, nii et parimal juhul (kui päikest on palju) võib mõnes kohas õhutemperatuur 20 °C-ni küündida, aga ilmselt mitte rohkem.
Nädala alguses tugevneb lõunapoolne antitsüklon. Selle mõjul muutub ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, mistõttu päeval on mõnevõrra soojem, kuid vaiksetel öödel on oodata õhutemperatuuri langust alla 10 °C (rannikualadel on soojem), kohati võib tekkida udu.
Märgatavat soojenemist, nii et päeviti on valdavalt üle 20 °C ja öösel üle 10 °C, on oodata 5. augustist. Kas tegu on pigem lihtsalt suviselt sooja ilmaga või päris kuumusega (üle 25 °C), selgub nädala lõpuks. Igatahes näib, et troopiline õhumass võib Läänemere idakaldale suuremal või vähemal määral jõuda.
30. juulil oli ilmakujundajaks läänepoolne suur tsüklon. Selle idaserva mööda liikus põhja lohk, mille mõjul pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist tihenes ja juba hommikuks jõudis äike ja hoovihm saarteni, levides sealt edasi Lääne-Eestisse.
Päeval sadas paljudes kohtades hoovihma, kohati oli äikest, pagisid ja sadas rahet. Saabus selline teade: Pannjärvel, ida virumaal 27m/s puhang, rahe ja paduvihm. Ja kõrvulukustav äiksemürin oli. Vaatasin lighting map: mõlemad välgud lõid alla 100m minu majast. pole kunagi nii lähedalt äikest kogenud. Ühte nägin kuidas lõi, teist kahjuks mitte.
Ilm oli jahe, sest õhutemperatuur jäi kõikjal alla 20 °C.
29. juuli ilma määras läänepoolse mitmekeskmelise madalrõhuala lohk, milles väheliikuv oklusioonifront jäi Eesti kohale toppama. Seetõttu oli pilvede liikumine väga aeglane, tuul nõrk ja liikumistes oli näha erisuunalisust, vt http://www.sat24.com/en/bc?ir=false. Hommikul sadas peamiselt lõunapoolses Eestis nii laus- kui hoovihma, kuid pärastlõunal sadas paljudes kohtades hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150729.
Tsüklon triivib tasapisi okludeerudes itta. See kindlustab mitmeks päevaks hoovihmadega ilma, sooja kuni 20 °C.
Pilved päikesetõusu ajal Saku vallas Tammemäe järve idakalda künkalt pildistatuna 26.07.2015 05:17. Martin Kivi foto
Läänepoolse madalrõhuala üks lohkudest tuleb Eesti kohale ja toob 29. juuliks kaasa saju, aga see on pigem hootine ja kohatine. Selline ebapüsiv ilm sagedaste sajuhoogudega jääb mitmeks päevaks püsima.
Eestit mõjutab kõige rohkem põhjapoolne väike antitsüklon, aga ka idapoolse troopilise õhumass piir oma niiskuse ja soojusega ning läänepoolne mitmekeskmeline madalrõhuala (DWD).
23.07.2015.a. kell 19:05 Vormsi. Kalmer Saare foto
27. juulil kujundas ilma mööda Skandinaaviat tasapisi põhja liikuva tsükloni idaserv. See tõi vahelduva või muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilma. Ilm oli üsna tuuline. Sooja oli päikeselisemates kohtades (Ida-Eestis) kuni 20 °C, kuid mujal vähem.
Ülejäänud nädala ilma kujundab Skandinaavia kohale jõudnud tsüklon, mis triivib tasapisi põhja või kirde poole. See toob 29. juuliks märkimisväärsema saju, kuid enne seda on üks rahulik suvepäev. Venemaal püsiva troopilise ja Läänemere regioonis valitseva polaarse õhumassi piir on palistatud arenevate osatsüklonitega ja frondiga. See ilmselt Eestit eriti ei mõjuta.
Kuna õhumass on suurel alal hästi segunenud, siis lõuna- ja edelavool erilist sooja ei too. Päikeselisema ilmaga võib sooja olla veidi üle 20°C, kusjuures 28. juuli võibki nädala kõige soojemaks päevaks kujuneda (kui on päikeseline, siis võimalik koguni 24 °C).
Nädala edenedes saabub Atlandi ookeanilt järgmine läänetsüklon, mis liigub ilmselt oma eelkäijaga sarnast teed pidi ehk samuti Rootsi kohale, nii et Eesti jaoks suuremaid muutusi ei ole. Uue tsükloni lohuga käib ilmselt märkimisväärsem sadu kaasas, samuti pisut soojem õhumass, millele juba vihjati.
Juuli lõpp jääb okludeeruva tsükloni kujundada. See tähendab sagedasi hoovihmu, väga tõenäoliselt vähemalt kohatist äikest ja sooja enamasti alla 20°C
2004. a saabus augusti alguses mõneks päevaks südasuviselt soe ja vaikne ilm, st klassikaline rannailm. Mudelid näitavad hetkel küll sellist võimalust, kuid aeg näitab, mis sellest saab.
Tipploorne rünksajupilv (Cumulonimbus calvus pileus) 1.09.2011 Tallinnas. Ellu Viburi foto
Viimase 72 tunni jooksul on saanud kõik Euroopa riigid peale Eesti, Islandi ning Portugali äikest (kui just eilne Soome lahel olevat äike välja jätta)
VastaKustuta@ 27. juuli 2015 11:22
VastaKustutaEhk siis 29. ja 30. juuli on vastupidi.
--------------------------------------------
Loodetavasti 44. juulil saabub selline äikesetorm, mida sel suvel polegi olnud. See lisab sünnipäevapeole veelgi enam vürtsi. Igatahes see kuupäev on klassikaline mereäikeste kuupäev olnud, aga ise kahjuks päris mere ääres ei ela :/. Teatavasti nii eelmise kui ka üleeelmise aasta 44. juuli tõi merele rohkelt äikest.
Ps! GFSi 00Z uuendus näitab 30. juuliks ööseks merele suurt äikesevõimalust!
Jah, loodame. Üks ilmahuviline ütles nii: Jah, 29. ja 30. juuli tulevad hea äikesevõimalusega hetkeväljundite kohaselt. 30. juuli öösel on merelgi suur äikesevõimalus. Selline oli merel vist 13.08.2014 öösel.
VastaKustutagfsi poolt selle suve esimene sündmus - kuumalaine on arvutatud lõpmatusse. tõsi küll, algab see umbes 25-kraadise soojalainena 4. ja 5. augusti paiku, prgn lõpuks rootsi ida-kagu rannikul +20 isokas.
VastaKustutaOlen üsna kindel, et kuumalainet ei tule - GFSi kuumalainete ennustuskvaliteet on ju teada.
VastaKustutaNo mis krdi suvi see on, Tudus oli täna kella 4 paiku hommikul ainult 4 kraadi sooja.
VastaKustutaTänavu polegi suvi, vaid roheline sügis. Tõsi, juuni keskpaigas ja juuli alguses siiski oli mõnda päeva suvi.
VastaKustuta"28. juulil on Eesti juba teist päeva kahe tule vahel:" - ma sain sellest lausest kohe esimese hooga lootustandvalt aimu, et Eesti on teist päeva 2 äikesemöllu vahel :D.
VastaKustutaJah, üks äikesemöll on Venemaal (vastavad lained või osatsüklonid frontaalsüsteemidega on hästi kujutatud siin: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET) ja teine äikesemöll edela ja lõuna pool, mis on juba Leedu lõunaosas: http://www.sat24.com/en/bc?ir=false ja see võib õhtuks Lätti jõuda.
VastaKustutapaistab et 30. juuli tulebki vist selle aasta üks parimaid äikesepäevi, sest 29. ja 31. juuli väljundid on lahjenenud, eriti 31. oma :(.
VastaKustutaMa arvan, et äikest täna põhjapoolses Eestis ei tule, sest vähemalt siit Tallinnast nähtuna on taevas kattumas paksu kiudkihtpilvede massiga, millest teadupärast päike aluspinda piisavalt läbi ei soojenda.
VastaKustutaPõhjaeestlastel on äikesevõimalus homme, aga sedagi vaid juhul, kuid peale konvektsioonipilvede muid pilvi pole või on neid väga vähe.
Egas kohvipaksu pealt ilma ennustamine on võibolla lõbus ajaviide aga Põhja-Eesti on juba esinenud äikest ;)
VastaKustutanüüd on vist selge, et erkroheline värv gfsi labiilsuskaardil tähendab paari välku siin-seal - teada, milleks homme valmistuda.
VastaKustuta@ 29. juuli 2015 19.33
rapla on keskeesti.
Seda äikest oli kuulda ka Kibunasse. Samas välkude järgi ütleks küll, et on Põhja-Eesti: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150729 (see, kuhu Kesk- ja Põhja-Eesti piir tõmmata, on mingil määral kindlasti maitse asi, aga välke registreeriti Raplast ka põhja pool).
VastaKustuta8. augustil saame uue absoluutse soojarekordi ning järgmise juba 12. augustil!
VastaKustutaJah, võib olla ka võimsad äikesed jms.
VastaKustutaTänane päevamaksimum oli Põlvas vaid 16 kraadi, kuid paistab, et järgmise nädala keskpaigast läheb soojaks (viimase mudelprognoosi järgi saab Eestis 33-35 kraadise kuumuse osaliseks). Siin ei saa öelda, et seda ei tule (mudelid viitavad sellele juba väga pikalt), nüüd saavad ainukesed küsimused olla, kui kaua see kestab ja kui suureks kujunevad maksimumtemperatuurid.
VastaKustutaKes saab selletada miks soojarekord 8 või äikest või jms kas või 12 augustil?
VastaKustutaEt miks just neil kuupäevadel? Eks selleks ajaks on saabunud mingi tasakaalupunkt, kui väiksematel laistel on õhumassid maksimaalselt kuumaks jõudnud suvega soojeneda, aga põhjamaades (Läänemere ääres) veel ei ole aeg nii sügise poole (päikese kõrgusest jms veel piisab), nii et soodsatel tingimustel võib selline eksootiliste omadustega õhumass jõuda oluliselt transformeerumata siiakanti.
VastaKustutaSamas eks kaugemal põhjas on hakanud jahtumine peale, üha sagedamini ja üha jahedamaid õhumassi hakkavad sattuma Läänemere äärde, jugavoolu ja polaarfrondi asend muutub – nii on soodsamad tingimused (neid on vähe, aga siiski) suuremateks kontrastideks ja labiilsemaks õhumassiks, suurte äikeste tekkeks jne.
äitah, loodan siis,et suvi ikka tuleb( ok,las ta olla umbes nädal aega), eks meie Riigis on ka pidu!
VastaKustutatänane ilm peaks looderannikul päevast õhtuni vist sajuta tulema, sest labiilsus on üsna järsu piiriga lõppemas gfsi labiilsuskaardilt nähtuna.
VastaKustutaHuvitav, kas tänavune suvi on miski müstiline vaikus enne katastroofilist tormi? Tavaliselt ju järgnevad taolistele sündmustele tugevad tagasilöögid. Siin tornaadode alleel elavad inimesed juba imestavad, miks pole veel rahe nende põlde rüüstanud või torm tagaaias puid langetanud, rääkimata äikesest, mida enam ei tunta.
VastaKustutaJa kuhu on kadunud need TÕELISED "USA rohe-pilv äikesetormid", millega kaasnesid suure diameetriga rahe ja rängad pilv-aluspind tüüpi välgud(kui raksatustel polnud vahet), mis garanteerisid vähemalt ühe tabamuse 1 ha peale? Viimati nägin selliseid tapjaid käesoleva sajandi alguses, ent 90-datel olid need veel täiesti regulaarsed külalised. Kui oled möödunud sajandi väljalase ja sündinud Lõuna-Eestis, siis viimasete aastate äikesed ei tohiks enam mitte mingit pinget pakkuda. Sagedus võib olla tõesti kasvanud, kuid kõu on seevastu nõrgem. Ka 2010. a augustitorm oli välkude osas poisike võrreldes old school äikestega.
Raplas on igatahes nüüd juuli lõpus 3 järjestikust äikesepäeva olnud.
VastaKustuta----------------
GFS lubab küll endiselt suurt kuumust, kuis see mudel on oma usalduse minetanud ning seetõttu ei pea kuuma Eestis tõenäoliseks.
Jah, siia-sinna on üksikud hiidrahe ja välgutormi juhtumid ikka sattunud, sel suvel koguni Loode-Eestissegi, aga ilmselt ei anna need siis võrrelda minevikuga. Võib olla on toimunud mingid suuremad muutused tsirkulatsioonis (ei ole põhjalikumalt äikesekliimat, eriti aga hävitavaid juhtumeid sellisest aspektist siinmail eriti uuritud) või mingid muud põhjused.
VastaKustutaNooremad mäletavad eelkõige 2001., 2002., 2010. ja 2011. a äikeseid, mis varasemate mälestuste puududes on jätnud kindlasti eriti tugeva elamuse vms.
No ütleme nii, et need nn külmaennustajad kuumust ei näitagi. Näiteks http://www.yr.no/sted/Estland/Harjumaa/Tallinn/langtidsvarsel.html kohaselt pole 30. septembrist 2011 soojemat ilma siin Tallinnas oodata.
VastaKustutaJah, eks see ongi selliste portaalide viga, et nad ei näita keskmisest suuremaid kõrvalekaldeid, vaid pea alati on prognoos pikaajalise keskmise lähedal.
VastaKustutaMudelid hoiavad kuumalainest ikka kinni (algab soojalainena järgmise nädala kolmapäeval, siis nädalalõpuks juba 30 kraadi ja üle selle).
VastaKustuta@ 1. august 2015 10:51
VastaKustutaVeel jah. Samas esmaspäevast alates olgem valmis, et kuumalaine järsult kaotatakse või taandatakse Eestist itta/kagusse.
GFSi jälgijad teavad, et aprilli ja juuni kuumust samuti hoiti stabiilselt prognoosides peaaegu nädal aega - aga siis, kui kuumalaineni oli jäänud VAID KAKS päeva, pühiti prognooskaartidelt kuumus Eesti aladelt sootuks!
Ainus täkkesseläinud kuumaennustus 10-st sel aastal GFSi poolt on olnud ainult see juulialguse kuumus, mis siiani hoiab selle aasta kuumima ilma tiitlit.
Jah, juba ongi GFS selle kuumalaine märksa ida ja kagu poole arvutanud. Vaatamata sellele võib üsna kindel olla, et ikkagi läheb soojemaks, st üle 20 kraadi alates 5. augustist tuleb mitmel pool küll ära.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaNäh, sõnusite ära nüüd :D mudelid näitavad vaid soojalaine saabumist.
VastaKustutaLeedul siiski võimalus, et nende kuumarekord puruneb ( Leedu edelaosas võib kohati 37-38 kraadini tõusta, kuid nende ilmateenistus lubab vaid 32 kraadi).
VastaKustutaJah, õhumassi omadused paistavad sünoptikutele vist liiga eksootilised, et tõsiselt võtta ja jäädakse konservatiivseteks.
VastaKustuta5. augustile näitab GFS kuumalainet: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn842.gif, väga sarnane on Euroopa mudel: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm962.gif