Oktoober jätkub sügiseselt

Kommentaariumi link
Pilvedest geograafi pilgu läbi
Orkaan Gonzalo Bermudal: https://www.youtube.com/watch?v=RsKPEx3fgHU

Peatselt tuleb ka uus postitus, kuid proovime päev-kaks veel sellega hakkama saada. 19. oktoobril läks ilm sulale, sest kohale jõudis väga soe ja niiske õhumass. Soojal frondil sadas paljudes kohtades lausvihma, sooja õhumassi saabumisel kohati ka jäävihma ja jäälörtsi, nt Jõgevamaal. Õhtul tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades üle 10°C ja tekkis advektsiooniudu, nagu sulade ajal ikka.

Ilmamuutuse toojaks on Fääri saartele jõudnud tsüklon, mille idaservas Skandinaavia kohal arenes osatsüklon ja õhtuks liikus see juba Soome kohale. Selle lõunaservas püsib esialgu soe ja udune ilm, kuid tasapisi õhumass jaheneb, sest tsüklon liigub Venemaale ja nii pääseb külmem õhumass jälle liikuma lõuna poole.

Nädala jooksul tugevneb põhjapoolne antitsüklon, mis toob ilmselt külma ja tuulise ilma (päevalgi võib temperatuur püsida 0°C lähedal). Lund pole veel ette näha (või siis põhjarannikul, kui õhuvool on rohkem kirdest?).

YLE prognoosis on äikest lubatud, http://yle.fi/saa/sateet_vaistyvat_ja_saa_poutaantuu/7016561

18. oktoober oli veel üsna külm, vaikne, pilvine ilm. Muutused on siiski teel – hommikuks jõuab sooja õhumassi saabumisel kohale ka sadu (ilmselt vihm, sest soe õhumass jõuab sademetega samal ajal kohale). Lisaks tugevneb tuul.

GFS mudel on arvutanud 20. oktoobriks Eestile äikesevõimaluse. See võib olla analoogne eelmise sügise juhtumitega: siis tõid rünksajupilvi ja äikest ülemised külmad frondid.

Kaugemalt maailmast: Gonzalo ületas Bermuda ja nõrgenes 1. kategooria orkaaniks, kuid on ikka troopiline tsüklon. Peatselt hakkab mõjutama Newfoundlandi rannikut. 

Troopiline torm Ana tugevnes viimaks orkaaniks ja see mõjutab Hawaiid.

17. oktoobril oli Eesti kohal veel arktilise antitsükloni serv. Öösel ilm selgines ja seetõttu langes õhus pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C, ainult saartel jäi pilviseks ja ilm oli soojem. Päev võrreldes eelmisega ei olnud soojem, kuid päikest oli hulga rohkem näha.

Atlandi ookeani keskosas on väga ulatuslik tsüklon. Selle idaservas kandub soe ja niiske õhumass Põhja-Euroopa poole ja jõuab paari päeva pärast ka Eestisse. Seetõttu läheb ilm uuesti pilve ja sajule. Ilmateenistus lubab kohatist lörtsivõimalust enne sooja õhumassi kohalejõudmist. Kas tuleb, eks näis.
Kaugemalt maailmast: Gonzalo on püsinud 4. kategooria orkaanina, kuid ilmselt juba nõrgeneb, sest silm muutub järjest vähemärgatavamaks. Bermudale jõuab see ilmselt siiski 2. või 3. kategooria orkaanina. 

Troopiline torm Ana hakkas uuesti tugevnema, sest seda häiriv tuulenihe nõrgenes. Endiselt oodatakse selle tugevnemist napilt 1. kategooria orkaaniks. 

16. oktoobril mõjutas Eestit antitsükloni lõunaservas arktiline õhumass, mille mõju oli tugevaim Kirde-Eestis, kus hommikupoolikul kuni keskpäevani oli õhus temperatuur alla 0°C. Päeval jäi õhutemperatuur enamikes kohtades alla 5°C. Üldiselt oli ilm pilves, ainult Põhja-Eestis, kus arktilise õhumassi mõju oli tugevaim, oli kohati üsna päikeseline.

Soojemaks ja sajusemaks läheb paari päeva pärast, kui tugevneb läänetsüklonite mõju. Kui sadu jõuab kohale enne õhumassivahetust, siis on teatav lörtsi võimalus, kuid see on alla 50%, sest 850 hPa isoterm on -2°...-5°C, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=10&FROM=1600&TO=1600&STNM=26038.
Kaugemalt maailmast: orkaan Gonzalo vahepeal nõrgenes pisut, kuid tugevnes nüüd uuesti 4. kategooriani. Paari päeva jooksul prognoositakse selle üleminekut Bermuda saartest.

Troopiline torm Ana nõrgenes Vaikse ookeani keskosas. Siiski arvatakse, et ööpäeva jooksul võib tugevneda orkaaniks.

15. oktoobril jäi Eesti Venemaale eemalduva tsükloni põhjaserva (tagalasse) ja Skandinaavias tugevneva antitsükloni lõunaserva. Õhumass jahenes, nii et päeva jooksul langes õhutemperatuur kõikjal alla 10°C, kuid niiskust oli pilvisuse püsimiseks ja kohatiseks vihmaks veel piisavalt.

Antitsükloni mõju püsib paar päeva, nii et ilm püsib jahedapoolne, kuid mitte päris külm. Ilm võib jääda pilve, sest näib, et kuiv arktiline õhumass päris Eesti kohale ei tule. Nädala lõpus hakkab edelast saabuma uuesti soe õhumass ja ilm läheb sajule (vihm).

Kaugemalt maailmast: Gonzalo tugevnes Bahama saartest ida pool 4. kategooria orkaaniks, mis on esimene nii intensiivne Atlandi ookeanil pärast 2011. aastat. See suundub tasapisi põhja poole ja lähema ööpäeva jooksul peaks püsima orkaani intensiivsus vähemuutuv. Kuna viimaks jõuab see tsüklon Kanada vetesse, siis jälgitakse seda sealses Ilmateenistuses, vt http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html. 

Vaikse ookeani keskosas tekkis hiljuti troopiline tsüklon, mis nimetati Ana´ks. Lähemate tundide jooksul prognoositakse selle tugevnemist orkaaniks ja see peaks jõudma lõpuks Hawaii saartele.

Need troopilised tsüklonid, mis tekivad 140. ja 180. (kuupäevaraja) läänepikkuse vahel, nimetatakse eraldi nimekirja alusel, vt lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Central_Pacific_Hurricane_Center. Ka seal, st Vaikse ookeani keskosas, nimetatakse intensiivseid troopilisi tsükloneid orkaanideks. Alles siis, kui troopiline tsüklon tekib lääne pool kuupäevaraja või liigub üle selle idapoolkerale, nimetatakse neid taifuunideks. Nimetus võib erineda, aga nähtus on ikka sama.

Orkaan Gonzalo animatsioon 15. oktoobril. Silm on halvasti nähtav, sest on väga väike – vaid ca 10 km läbimõõduga. Selline väike silm võimaldab tuulte intensiivistumist ja muudab troopilise tsükloni 4. kategooria orkaaniks. Õhurõhk on keskmes umbes 950 hPa, mis pole niisuguse kategooria orkaani kohta kuigi madal – ikka silma väiksuse tõttu saavad tuuled keskme ümbruses olla niivõrd tugevad (1 min keskmine tuule kiirus 60 m/s).
http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html

14. oktoobril jõudis tsükloni põhjaservas kohale vihm. Veel üsna soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kohati 10...12 kraadini. 

Tsükloni eemaldumisel Venemaale avaneb tee põhjast saabuva külmemale õhumassile. Kuna pole oodata tugevat õhuvoolu põhjast ega kirdest, vaid õhumass pigem valgub lõuna poole, siis pole ka õhutemperatuuri langus kuigi järsk ega suur: päeviti on sooja alla 10 kraadi, öösel on õhutemperatuur nullilähedane, kui selgineb, siis on öökülma ka õhus. 

Lund veel karta või oodata pole tarvis. Siiski on lörts või lumekruubid mõnel pool võimalikud.

Kaugemalt maailmast: 

2. kategooria orkaan Gonzalo 14.10.2014 Antillidel (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/08L/08L_floater.html). Hästi on näha, et see koosneb peamiselt rünksajupilvedest (suur äikesekogum). Selle all tuleb rinda pista sajasõlmeste tuultega.

***

Reisipilte Kesk-Euroopast ja Itaaliast:

Viimaseks reisipildiks jäägu see 11. oktoobril Poola keskel nähtu: soojuselektrijaamast väljuva kuuma gaasi jahtumisel ja veeauru kondenseerumisel tekkinud pilved omandasid märkimisväärse vertikaalse ulatuse. See võib tõepoolest sobivatel tingimustel äikeseks areneda. Sellest on pikemalt juttu siin: http://stormhighway.com/plantstorms.php.

Aadria meri tervitas 9. oktoobril ebatavaliselt tiheda uduga. Muidugi oli hirmus lämbe, sest sooja oli ikkagi ju 20 kraadi, lisaks troopilised aromaatseid ühendeid eritavad taimed – tekkis tunne, nagu oleks ürdi- (aroomi)aurusaunas.

Kuna sooja oli 20 kraadi, siis pidi kastepunkt udu ajal sama palju olema. Selline udu on äärmiselt suure veesisaldusega (ca 0,5 g/m3, Eestis tüüpiliselt 0,01-0,05 g/m3). Seetõttu muutusid riided juba paari tunniga läbimärjaks.

Ikka Veneetsia. Alles lõuna paiku hakkas läbi udu midagi paistma ja õhtuks hajus udu, kuid uduvine püsis.

Filosoofilised hetked Austria-Itaalia piiri lähedal Eel-Alpides (6.10.2014).

On huvitav, et teades pilveliiki, saab hinnata mägede kõrgust: need on kõrgkihtpilved, seega ei saa mäed üle 2000 m kõrged olla. Hiljem kaardilt vaadates selgus, et tõesti, kõrgus oli neil ca 1950 m. 

Tippudes olevad pilved ei ole kõrgkihtpilved, vaid tekkinud õhu sunnitud tõusu tagajärjel –adiabaatilisel jahtumisel tekkinud orograafilised pilved. Aga kõrgkihtpilvede teke ja saabumine oli seotud sünoptilise protsessiga ja mäestik neid eriti ei mõjutanud.

Siiski on sellise pilvede järgi mägede kõrguse hindamisel olemas aga: kui kiudkiht-, kõrgkiht- ja kihtsajupilvede alumise piiri kõrgus on planetaarses mastaabis üsnagi samasugune, ei saa seda öelda konvektsioonipilvede kohta, sest nende alumine piir oleneb suhtelisest niiskusest: meil Eestis alus 500-1000 m kõrgusel, aga poolkõrbetes võib olla isegi 3-4 km kõrgusel.

7.10.2014 Como järvel Dolomiitides.

Como järv Põhja-Itaalias Dolomiitides on kindlasti üks Alpide pärleid. See puhtaveeline järv on kuni 420 meetrit sügav ja on praegugi suplemiseks mõnusalt soe (sai proovitud!). 

Küllap paljudele see ei meeldinud, aga Ilmataadile esitatud "palved" rahuldati, sest juba esimesel päeval kadus päike ja asemele tuli kodumaine rõskus, hallus ja lausvihm. Pildil on näha, et nähtavus halveneb, sest veeaur hakkas üha intensiivsemalt kondenseeruma. 

Vihmane Itaalia: kihtsajupilved 8. oktoobril Milano kohal. Sademed ja pilved tõi polaarfrondi looge, mis ulatus Vahemereni.

Kihtsajupilved d´Almé külas 8.10.2014 Milano lähedal

Mäeahelik paistab väga ähmaselt üle Garda järve (Põhja-Itaalias, 8.10.2014). See järv on Itaalia suurimaid, kuid on Como järvest väiksema sügavusega, vaid u 340 m sügavune. Vesi oli seal hästi soe ja helesinist värvi.

Pilvestik Aadria mere rannikul. See on lõunatsüklonite kodumaa, sest just seal tekib neid kõige rohkem. Vahel jõuavad lõunatsüklonid ka Eestisse ja toovad äärmuslikke nähtusi, nagu üleujutused, tornaadod, lumetormid jms.

Vaatamata südaöisele ajale oli sooja 20 kraadi ja õhk väga niiske, mistõttu T-särgist paksemaid riideid ei kannatanud selga panna. 8./9.10.2014

Kätte on jõudnud kuldne sügis. See ilmselt niipea ei muutu, sest antitsüklonite ülekaal Läänemere regioonis püsib. Kuigi 3. ja 4. oktoober on üsna soojad ja pilvised, on oodata antitsükloni lõunaservas idast märksa külmema ja kuivema õhumassi saabumist. Seega võib tulla mitu selget ja tugevate öökülmadega päeva. 

Kui nädala teisel poolel osutub läänetsükloni mõju piisavalt tugevaks, siis peaks Vahemere ääres saabuma soojem ja niiskem õhumass. Vastasseis antitsükloniga tähendab tuule tugevnemist. Vaata ka M. Merilaini ilmajuttu: http://ilm.ee/?512816.

Kuldne sügis Tartus (2. oktoobril)

Kuni Leeduni oli huvitavaid pilvestikke, kuid siis kadus viimne kui pilveke.

Need pole tuuleluuad, vaid puuvõõrikud. Massiliselt ilmub neid Kaunase ümbruses ja sealt edasi Poola poole sõites.

Fumuluste kollektsioon 5.10.2014 Katowice´i tööstusrajoonis. Ei ole suits!

Fumulus on sulandsõna fume ja Cumulus, olles mitteametlik nimetus pilvedele, mis tekivad soojuselektrijaamade ja katlamajade korstnatest väljuvast veeaurust, sest kuum gaas jahtub märgatavalt atmosfääri jõudes ja seetõttu veeaur kondenseerub (Fumulust peetakse Pyrocumuluse vormiks). Seetõttu nimetatakse seda eesti keeles ka korstnapilveks.

Sageli võib vaikse ja jaheda ilmaga, kui temperatuur langeb kiiresti kõrgusega (Eestis mõnel külmal märtsi keskpäeval), korstnapilv ulatuda sadade meetrite kõrguseni ja ülevalt isegi laieneda ning moodustada rünkpilve või kihtrünkpilve. Kui on pakaseline ilm ja tugev inversioon, siis võib see moodustada „vulkaani purskepilve“, mis võib väga kaua, isegi tunde püsida. Seega kuulub see põhimõtteliselt vertikaalselt arenevate pilvede hulka.

Pilvestik ja maastik 5.10.2014 Poola-Tšehhi piiril. Taamal paistab Pieniny mäeahelik. Eriti põnev on õhumassi sumestuse tõttu tekkiv võimas teravussügavus ehk täpsemalt õhuperspektiiv.