Blokeeringu erosioon (tuisk, jäävihm, tugev inversioon)/Ohtlike nähtuste seminar Helsinkis

6. veebruar
Öö oli selge või ülemise kihi pilvedega ja külm: õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni (Võrus -14,5°C, Tiirikojal -15,2°C), vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Päeval tõusis peamiselt Lõuna-Eestis 0°C lähedale ja üle sellegi. Selline suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus on põhjustatud piisavalt selge ilma ja kuiva-sooja õhumassi koosmõjust.
Lõuna-Eesti, kus 5. veebruaril oli kuivema ja sooja õhumassi mõju tugevam, oli pärastlõunal Põhja-Eestist märksa soojem, kuid 6. veebruariks ühtlustus õhumass üle Eesti, mistõttu ka maksimaalne õhutemperatuur oli suuremal alal kõrgem, ainult Peipsi järve mõjupiirkonnas, kus tuul oli jääväljalt, jäi tunduvalt külmemaks.
Viimasel paaril päeval on taevas olnud valkjas. Selle põhjuseks on tugevam Mie hajumine, sest soe õhumass on niiskem. Taevasina on põhjustatud Rayleigh hajumisest, mis tekib nähtava valguse lainepikkusega võrreldavate osakeste puhul ja selle tugevus sõltub valguse lainepikkusest – lühemad lainepikkused ehk sinine valgus hajub rohkem ja sellest ka taevasina. Tolm ja niiskus moodustavad suuremaid osakesi, mistõttu tekib lainepikkuse suhtes vähetundlik Mie hajumine. Lihtsalt ja populaarteaduslikult on seda seletatud siin: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/atmos/blusky.html.

Õhutemperatuur kl 16 paiku, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Õhumassid 6. veebruaril. Kõige soojem on see Peipsi ümbruses ja idapiiri taga, kus samas õhutemperatuur on jää tõttu ikkagi madalam. Allikas: wetter3.de

6. veebruaril jõudis Biskaia lahele sooja õhumassi kandev tsüklon. See peaks 8. veebruaril osatsükloni või lohuna Eesti ületama ja kaasa tooma sula, vihma ja lörtsi. Sarnane ilm jätkub praeguse seisuga pikemalt, st vähemalt kuu keskpaigani. Seega jääb ilmselt 6. (ehk kohati ka 7.) veebruar mõneks ajaks viimaseks tõeliselt talviseks päevaks.

Biskaia lahele jõudev tsüklon toob lohuna või osatsüklonina 8. veebruaril Eestisse sula jms, allikas.

Sooja õhumassi tõttu on Mie hajumine tugevam (6.2. Männikul).

Härmatis lumepinnal (6. veebruaril Männikul)

Ilus talvepäe Männikul (võrdle allpool uduste piltidega).

5. veebruar
Märkus 0°C-st madalama perioodi ja sula kohta. 12. jaanuaril algas see periood järgmistes vaatlusjaamades: (arvestatud ainult sünoptilisi) Harku, Kunda, Jõhvi, Narva, Väike-Maarja, Tiirikoja, Jõgeva, Tartu-Tõravere, Türi, Kuusiku, Ristna ja Tooma. Ülejäänutes algas 13. jaanuaril.
Vastav periood lõppes 3. veebruaril Vilsandil, Sõrves ja Ristnas ja 5. veebruaril Võrus, mujal kestab veel edasi. Kuna tegu on õhutemperatuuri järgi arvestatud perioodiga standardkõrgusel (2 m), siis piisab vaid selle vaatamisest: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Sulaga on juba keerukam, sest sel juhul võib arvestada nii õhumassidega (sulale läks sel juhul kõikjal juba 1. veebruaril), õhutemperatuuri kui lume sulamisega. Ilmselt võib selle üle lihtsalt vaielda ja eks igaüks otsustab ise, mis kriteeriume aluseks võtab. Mõnedele inimestele piisab kindlasti juba sellest, kui lumi hakkab katustel sulama või lumi hakkab kokku, aga teised arvestavad ehk mitut asjaolu.
Ka õhutemperatuuri usaldusväärsuse üle võib eriti vaielda alates veebruari teisest poolest, kui lumi on maas. See vajaks ilmselt täpsemaid uuringuid, kas kiirgusülekande protsessid võivad isegi varjestatud meteoonnides põhjustada tegelikust kõrgemat näitu või mitte.

Hommikuks selgines kõikjal taevas ja mõnel pool jõudis õhutemperatuur langeda -10°C-st madalamale (Võrus -12,3°C, Pärnus -12,7°C). Eelmiste päevadega võrreldes tuleb päev külm, enamasti peaks õhutemperatuur jääma vahemikku -4...-7°C, kuid Lõuna-Eestis on soojem. Madalaid pilvi küll pole, kuid palju on kiud-, kiudkiht ja joonpilvi, näha võib halosid. Kuna õhumass on väga soe (1,5 km kõrgusel kuni +5°C), siis on taevas valkjas nagu soojalainete ajal ikka, mitte aga sügavsinine.
Eelolev öö on kaugel Lõuna-Venemaal paikneva antitsükloni loodeservas ilmselt samuti üsna selge, mistõttu peaks möödunust tulema külmem ehk -10...-15°C on realistlik. Soojemaks hakkab alles homme või ülehomme minema. Praeguse seisuga siiski väga suurt sula ei paista, vaid õhutemperatuur jääb 0°C lähedale.

Õhutemperatuur Mustamäel, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm

Diagramm Harku kohta. Näha on jätkuvalt tugevat inversiooni (maapinna lähedal kuni -5°C, aga 1,5 km kõrgusel kuni +5°C, Tõraveres on vastavalt veelgi madalam ja kõrgem õhutemperatuur), http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1.

5. veebruar on mõnel pool üsna hea halode päev. Seda võis näha ennelõunasel ajal Laagris.

Veel üks halomaastik Laagris

4. veebruar
Jäite nagin: http://www.youtube.com/watch?v=jyoCW_Z_jsg&feature=youtu.be
Öö oli pilves ja udune, õhutemperatuur püsis pisut alla 0°C, paljudes kohtades tekkis puudele härmatis. Praegu üleliikuva sooja frondi järel läheb ilm külmemaks ja õhtuks ka selgeks (esimesed selged laigud Saaremaal). Eeloleval ööl, kui läheb selges, peaks arvestama vähemalt -10...-15°C.
Praeguseks on sulata aeg või kui olla täpsem, siis alla 0°C õhutemperatuuriga periood, püsinud 12. jaanuarist saadik (v. a. mõnel pool rannikualadel, kus tõusis üle 0°C), kuid see lõppeb ilmselt 7. või 8. veebruaril ehk päris kuu aega ilmselt täis ei tule.

Mustamäe õhutemperatuuri graafik, samasugune oli see ka Laagris. Külm jäi õige napilt püsima, keskpäevast hakkas külmemaks minema, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm. 

Kella 22ks langes selge taeva tõttu Sõrves õhutemperatuur juba -6,6°C-ni, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.

Ilmateenistuse lennumeteo kaart 4.2. pärastõuna kohta. Selge ja külma ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.

Satelliidipildilt on näha külma õhumassi sissetungi ala. Venemaalt üle Soome lahe ulatuvad pilvetriibud on seotud sooja frondiga. Pane tähele ka joonpilvi, http://sat24.com/en/bc.

Jäitega kaetud kask Männikul

Pärastlõunased vaated Männiku künkalt kihtpilvedesse

3. veebruar
Öösel sademed eemaldusid, aga hommikul ja päeval liikus lumesajuala üle Eesti. Selle järel läks uduseks (advektsiooniudu). Samal ajal muutus ilm tasapisi soojemaks, kuid õhtuks tõusis üle 0°C vaid mõnel pool rannikualal. Arvatavasti öösel temperatuur eriti ei muutu ja udu tiheneb. Külmemaks läheb taas nädala keskpaigaks. Kuna tegu on kuiva kontinentaalse õhumassi sissetungiga, siis peaks udu selleks ajaks kaduma.
Vaata ka YLE ilmateadet: http://www.youtube.com/watch?v=qrq_HwmrUZk.

Ilmateenistuse lennumeteo kaart 3.2. õhtu kohta. On huvitav, et külmema ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.

Hästi meeldivalt ühtlane pilvestik (taevane rahu)

Astangu koobastes on vesi jäätunud.

2. veebruar
Päeva teises pooles sadas allajahtunud ehk jäätuvat ja jäävihma pea terves Eestis. Seetõttu tekkis paks jäide ja kiilasjää. Rohkem koos uuendatud infoga: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. Jäävihmaga kaasneb iseloomulik sahin ja krõbin, millest video: http://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&feature=youtu.be (filmitud kl 18.20 Laagris).
Ilm läks saju ajal veidi külmemaks. Ilmselt oli selle põhjuseks veetilkade auramine – see on endotermiline, st soojust neelav protsess.
Mõned fotod:

Hommikul oli ilm päikeseline ja taevas näis suvine nagu väga sooja õhumassi korral ikka.

Juba keskpäevaks tihenes pilvisus (see ja eelmised fotod Laagris).

Esialgu hakkas sadama allajahtunud vihma.

Hiljem muutus see jäävihmaks, st vähemalt mõned veetilgad olid jääümbrisega (see ja eelmine foto Meriväljalt).

Jäävihm Tallinna kesklinnas

Jäide 

Jäide/kiilasjää (oleneb, kas lumepinda lugeda maapinnaks või mitte) Laagris

Jäide autol (Mustamäel, Ellu Viburi foto

Kuna piirkihi kohal püsib väga soe õhumass, siis võib veel jäätuvat või jäävihma tulla, kui aga sademeid tuleb. Ööpäeva jooksul on tõenäoline, et enne antitsükloni mõju tugevnemist on tuul edelast või läänest. Siis peaks mere kohalt ka aluspinna lähedale soojem õhk jõudma, aga vähetõenäoline, et kõikjal läheb sulaks, vaid see puudutab eelkõige Lääne-Eestit. Seejärel, kui tuul on uuesti kagust, tuleb kontinentaalne õhumass aluspinna lähedale tagasi ja ilm külmeneb, kuid piirkihi kohal tuleb lõunast uuesti soojem õhumass.

Kell 14
Praegused sademed Eesti kohal on jäävihmana! Hoiatused: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240
Kuula ilmateadet: http://heli.er.ee/uudised/5225487.mp3

SIGMET(WSEO31)

WSEO31 EETN 021140 EETT SIGMET 1 VALID 021200/021500 EEMH- EETT TALLINN FIR SEV ICE (FZRA) OBS SW OF N5827 E02229 - N5801 E02352 SFC/FL050 MOV NE NC= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php (teade tugeva jäätumise ja jäävihma kohta (koordinaadid antud, 0-5000 jala kõrgusel), liigub kirdesse).

Eesti   02.02.2014 10:45

02.02 keskpäeval hakkab alates saartelt sadama lund, lörtsi. Kohati tuiskab. Rannikul ulatuvad kagu- ja lõunatuule puhangud 15 m/s. Püsib jäiteoht ja jäävihma võimalus. http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Öösel taevas selgines ja nii oli hommikul mitmel pool päikeseline. Õhutemperatuur langes -5...-8°C-ni. Seejärel pilvisus tihenes ja kohati ka sadas veidi. Praegu siiski väga ulatuslikku sajuala ei paista, kuid lõunavoolus tuleb ilmselt lisa. Ilmselt on need kas jäälörtsi, jäävihma või jäätuva vihmana (registreeriti juba Liivi lahe saartel, Saaremaal, Lõuna-Eestis), vt sooja õhukihi paiknemist: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2014-02-02_11.pdf. Sademeid peaks jätkuma ka 3. veebruaril.

Satelliidipildil on näha Baltimaades lõunasse kulgevat pilvevööndit. See on seotud Vahemerel paikneva lõunatsükloniga. Tugevas lõunavoolus kanduvad need pilvemassid Eestisse. Pisut lääne pool on palju hõredam pilvevöönd, see on läänetsüklonitega seotud ja ka see liigub ida poole, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. 

1. veebruar
Kell 21.40
Laagris sajab jäätunud vihma (jääkuulikesed) ja jäälörtsi. Kella 19 paiku oli tugev jäävihm Jõhvis.

Jääsademeid põhjustav sajuala Tallinna lähedal kl 21.30, http://testbed.fmi.fi/.

Kell 20
Satelliidipildil on näha huvitava kujuga (nuiataolist) pilvemassi. See tekib jugavoolu ette, kus on tugev sooja õhumassi pealetung, st õhk tõuseb suurel alal ja moodustab sellise pilvemassiivi. Ühtlasi tähistab see läänetsüklonite idapiiri:

http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

Praeguseks paistavad suuremad sajud läbi saanud, kuid jäävihma võimalus on endiselt Kesk- ja Ida-Eestis. Öö jooksul taanduvad sademed ka Kirde-Eestist. 

Uut sajuala on prognoositud Eestisse 2. veebruari hommikuks. See võib tulla nii lõuna kui edela poolt. Kaasa toob arvatavasti jäävihma, aga ka lund ja jäälörtsi. Eks siis paistab, kuidas sellega kujuneb.

Kell 18
Kagu-Eestis ja Tartumaal sajab juba jäävihma, sama teatati kl 16 paiku Saaremaalt ja kl 19 paiku Raplamaalt. See peaks jõudma öö jooksul veelgi põhja poole. Mujal tuleb veel lund ja jäälörtsi.

Eesti   01.02.2014 18:15

Mitmel pool jätkub lumesadu ja tuisk. Sisemaal ulatuvad kagutuule puhangud 15 m/s, rannikualadel kuni 18 m/s. Jäiteoht suureneb kõikides maakondadest, püsib jäävihma võimalus. http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Kell 16
Soe front liigub tasapisi põhja suunas. Sellega seotud tugevam lumesajuala on Eesti lõunaosa ja liigub kirdesse. Frondi üleminekul saabub jäävihmaks juba piisavalt soe õhumass, seega siis öösel ja homme peaks sellise võimalusega arvestama.

Kell 13
Hommikuks jõudis lumesadu ka Ida-Eestisse, ehkki midagi erilist seal polnud. Tugevam sadu jäi Lääne-Eestisse. Jäävihma pole veel kuskil registreeritud. Päeva jooksul sajab ilmselt rohkem Lõuna-Eestis, mujal on lihtsalt pilves. Läheb tasapisi soojemaks.
Järgmisel päeval läheb ilmselt tuntavamalt soojemaks, millega peaks kaasnema ka nii lumesadu kui jäävihm. Sula võimalus paistab siiski vaid saartel, kui seal peaks tuul merelt hakkama puhuma. Sisemaale see ilmselt ei jõua. Seejärel on arvutatud uuesti antitsükloni mõju tugevnemist ja ilma külmenemist ja siis blokeeringueelse ilmastiku taastumist.
Ilmateade: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-01_10_puhas.mp3

Diagrammilt on näha tugev inversioon. Selles kihis on õhk veeaurust küllastunud (punane ja must joon kattuvad). Seda tajume pilvedena, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1. 

Tugev üldtuisk 1.2. öösel Laagris

Kell 2

Õhtul liikus üle Lääne-Eesti esimene tugevam sajuala koos tugeva tuisuga. Sellele järgnes saju vaheaeg (puudutab rohkem mandriosa), ehkki radarid ikkagi midagi näitasid. Ilmselt mõjutas sademete aluspinnani jõudmist väga kuiv õhumass. Samal ajal ei jõudnud Ida-Eestisse veel midagi.

Pärast südaööd jõudis Liivi lahele ebatavaliselt tugev sajuala. Kui see pole jäävihm ega seotud sulamispiiriga, siis on tegu tõeliselt võimsa lumesajuga, mis peaks jõudma öö jooksul ka Ida-Eestisse.

Läti, hiljem Sürgavere radaril paistis uskumatult tugev sajuala, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.

31. jaanuar

Eesti   31.01.2014 18:05

31.01.14. õhtul Lääne-Eestist algav lumesadu ja tuisk levib üle Eesti ida-kirde suunas. Sisemaal tugevneb kagutuul puhanguti kuni 15 m/s, rannikul puhanguti kuni 21 m/s.

http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240

Jaanuari viimasel nädalal püsis ebatüüpiline ilm, sest oli väga külm, aga tuuline (Eesti jäi ebatavaliselt tugeva antitsükloni keskmest eemale ja samal ajal oli Atlandi ookeani idaosa kohal ülitsüklon). 31. jaanuariks jõudis antitsüklon Venemaa edelaosa kohale. See andis võimaluse tugevas lõunavoolus lõunatsükloniga seotud soojal ja niiskel õhumassil jõuda kiiresti Läänemere äärde.

Muutusi oli juba hommikul mitmel pool Eestis näha, kui võis imetleda lõõmavalt punast päikesetõusu. Selline leegitsev taevas tihenevate kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede korral on kindel märk tugevast soojenemisest või vähemalt suurest ilmamuutusest.

Lõõmav päikesetõus 31. jaanuaril Võrumaal Holstas. Ain Vindi foto

See õhumass saabub ilmselt mitmes jaos. Näiteks Helsinkis oli hommikul päikeseline ja pilvi peaaegu polnudki, aga paar tundi hiljem oli tugev üldtuisk kohal, nagu äkklumetorm. Ka Eestis sadas päris paljudes kohtades (päeval) lund, kohati üsna tugevalt. Seda saaks seletada ülemise (sekundaarse) sooja frondiga, mida tavalistele ilmakaartidele ei märgita, sest ei ulatu aluspinnani, ent võib pealtnäha ootamatuid sademeid jms põhjustada. Sellega saabus seekord sooja-niiske õhumassi esimene ja väiksem portsjon.

Tavalisel aluspinna ilmakaardil ei pruugi nii mõnigi front kajastuda. Muuhulgas on selle ilmakaardi järgi on üsna segane, mis tüüpi rõhkkond täpselt lisaks antitsüklonile veel Eesti ilma mõjutab, sest nagu õiget lõunatsüklonit ei ole (suletud isobaari või isohüpsi nõue!), vaid Läänemere poole ulatuks justkui läänetsükloni lohk. Arvestades siiski frontaalsüsteemide paiknemist, pilve- ja õhumasside päritolu ning liikumist jms, mida siit ei näe, on tegu ikkagi lõunatsükloniga, kusjuures selle mõjul langev õhurõhk moodustas nagu läänetsüklonile lohu, allikas.

Mõnel kõrgema õhukihi ilmakaardil, sh lennundusmeteo kaartidel, on tihti ka ülemised frondid märgitud – võrdle ülalolevaga, kus pole neidki sellel kaardil märgitud, sest ka need siin on ülemised frondid ega seetõttu enamasti kajastu aluspinna ilmakaartidel, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

Satelliidipildil on pilvede järgi front selgelt näha: see on loode-kagusuunaline pilvede tsoon, mis kulgeb Skandinaaviast üle Läänemere ja Eesti-Läti Venemaani, põhjustades mitteprognoositud lumesadu ja tuisku (oli ju ka Ida-Eesti, Soome lõunarannikul jm). Ka Läänemere lõunaosa kohal olev pilvemass on tekkinud/kujutab ülemiste frontide süsteemi, mis üldisel aluspinna ilmakaardil ei kajastu, vt üleeelmisel pildil (satelliidipilt: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252). 

Helsinkis 31.1.2014  – kui päikesetõus oli peaaegu selge (ülal ja keskel kl 8.38), siis ennelõunal saabus äkktuisk (all kl 11.37).

Öö jooksul peaks lumesadu ja tuisk jõudma igale poole Eestisse, aga tugevam on see ilmselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus võib lumetormi tingimusi oodata. Arvatavasti jäävihma öösel veel ei tule, sest piisavalt soe õhumass jõuab Lätini, kus on antud vastav hoiatus, vt http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484. Küllaga on võimalik, et Eesti lõunaosas sajab jäävihma juba päeval. 

Järgmine sooja õhumassi portsjon tuleb kas 1. veebruari õhtuks või 2. veebruari öösel. Siis peaks juba Eesti kohale jõudma piisavalt soe õhumass, et võiks laialdasel alal jäävihma tulla, sest aluspinna lähedal püsivad miinuskraadid.

Järgmistel päevadel peaks blokeeringu erosioon jätkuma. Kuna tsüklonite või nende lohkude surve pärast 2. veebruari (ajutiselt) nõrgeneb, siis pääseb antitsüklon rohkem mõjule ja nii võib vähemalt 4.-5. veebruari öö, juhul kui ilm on selge, päris külm tulla (vähemalt -10...-15°C), kuid seejärel, kui antitsüklon ei tugevne või ei teki uut, peaks kehtestuma läänetsüklonite mõjul soe ja niiske ilmastik, mis tähendab ka sulasid.

Tugev inversioon on näha juba 31.1. diagrammil,  http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5.

HIRLAMi väljund on seekord päris huvitav, sest lumesadu domineerib selle järgi 2. veebruaril Läänemere ja saarte kohal, kuid jäävihm (arvestades aluspinnalähedast õhutemperatuuri) mandril, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183.

Seminarist (võib täpsustuda, kui ettekandeid kontrollides selgub mingeid ebatäpsusi)
Siia tahaks kirjutada mõned huvitavamad tähelepanekud või mõtted, mis võiksid huvilisi huvitada.

Seminari kodulehekülg ja kava on leitavad: http://www.baltic-earth.eu/hazards/. Sinna tulevad ilmselt ka slaidid ja lõpuks mingi kokkuvõte. Tegu oli sisuliselt interdistsiplinaarse teaduskoosolekuga, kus lisaks atmosfäärile oli tugevalt esindatud ka hüdroloogia pool (nt mereveetasemete teema). Räägiti Läänemere regiooni puudutavatest ekstreemsetest nähtustest. Kuna ettekannetest adekvaatse kokkuvõtte tegemine nõuaks ikkagi ekspertlust vastavatest teemadest, siis saab siin ainult mõned mõtted esitada.

Üks huvitavamaid asju oli kindlasti meteotsunami, millest räägiti seoses 8. augusti hiidpagiga. Meteotsunami on igatipidi tajutav samasugusena nagu tavaline tsunamigi, kuid selle tekkepõhjused on meteoroloogilised, nt seotud mingi järsu õhurõhumuutusega, mis kaasneb ka konvektiivtormidega. 8. augusti hiidpagi põhjustas meteotsunami Soome lõunakalda saarestikes, eriti suur (kuni 1,5 m kõrgune) oli see seal, kus esinesid lainete refraktsioonipunktid, sest nendesse kohtadesse koondub energia.
2010. a oli Soomes väidetavalt kolm hiidpagi: 8. augustil kaks tükki (esimene neist Ida-Euroopas, teine aga Soomes tekkinud, liikudes samal päeval Lapimaa poole), kolmas aga 30.7., mis liikus üle Venemaa ja Karjale Põhjamereni, jättes maha väga selgestijälgitava metsakaoraja, vt suurendades punane joon. Muuhulgas anti Soomes neile tormidele ka nimed, umbes nagu tsüklonitele, aga neid ei õnnestunud tuvastada, lihtsalt seal teati sellest rääkida. Lisaks neile oli hiidpagi veel 5.7.2002 ja 1984. a augustis (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada). 

Mitmeid huvitavaid aspekte oli seoses äikese klimatoloogiaga, mida on nüüd detektoriandmete põhjal uuritud (kogu Põhjamaade kohta). Esile tõusid äikeselisuse (või täpsemalt välgulisuse) poolest kolm piirkonda: Norra-Rootsi lõunapiiri mandriosa (Taanist otse põhjas), Soome läänepoolne keskosa ja Baltimaad, eriti merega piirnev osa. 

Norra-Rootsi välgumaksimumi seostatakse 2003. a erakordse juhtumiga just selles piirkonnas, mis pole andmerea lühiduse tõttu veel välja taandunud. Kui õigesti jäi meelde, siis juhtus see 17.7.2003. a, kui ööpäevaga registreeriti 61000 välku, mis andis suure panuse kogu Põhjamaade välkude hulka (too aasta alates 2002. a kõige välgurikkam, üle 600000 välgu), arve peaks ettekandest kontrollima, kui need tulevad.

Soome välgumaksimumi seostati erinevate teguritega nagu kagust tulevad suuremad äikesed (ei tundunud väga usutav, sest siis peaksid ju jääma mingid välgukoridorid) või briisifrondiga (merelt ja sisemaalt kohtuvate õhuvoolude kokkupuutealas, mis on hulga usutavam). Enda arvates on väga oluline roll kohalikel äikestel, mis tekivad labiilses õhumassis, arenedes Soome kohal, kui õhuvool on lõunast või kagust, aga ka Soomes tekkinud frontaaläikestel.
Baltimaade välgumaksimumi seostati näiteks lõunatsükloniga. Oluline on see, et peamised äikesed liiguvad siin edelast kirdesse.  Mitmed väga suured äikesed tekivad nt Poolas või laiemalt Läänemere lõunaosas, liikudes sealt üle Liivi lahe kirdesse (tuletage kasvõi viimast suve meelde). Need kipuvad tõepoolest olema lõunatsüklonitega seotud ja liiguvad siis üldises edelavoolus kirdesse.

Huvitav oli veel see, et kui näidati talvise poolaasta välkude jaotustihedust, siis esile kerkis just Norra lõunaosa, kus äikesed tekivad külma õhumassi viibides sooja merevee kohal (mereefekti erivorm) ja oma panuse annab ka orograafia, sest mäestike tõttu on õhk sunnitud ju itta liikudes kerkima. Fööniefekti tõttu on jälle Norra idaosas ja Rootsis üldiselt vähe äikest.

Väga põnev oli Arktika merejää seos blokeeringute jm ekstreemsete olukordadega. Ehkki need olid paljuski hüpoteetilised tagasisidemehhanismid, tundusid siiski usutavad. Mõelgem kasvõi praegu lõppeva blokeeringu peale. Üldiselt on nii, et kui Arktikas on soojem, siis kipub nt talvisel ajal Venemaal ja Euroopas olema tunduvalt külmem, sest siin valitseb külm blokeeriv antitsüklon. Selline olukord tekib tõenäolisemalt siis, kui polaarpööris on nõrk, mistõttu meridionaalseks tsirkulatsiooniks on suurem tõenäosus (soodustatud on arktilise õhumassi sissetungid väiksematele laiustele), tekivad väheliikuvad Rossby lained ja kujunebki ekstreemne olukord.
Polaarpööris on tugev siis, kui Arktika ja keskmiste laiuste vahel on suur termiline gradient (isobaarpindade suurema erinevuse tõttu tekib tugevam termiline tuul, mille väljendusvormina saab vaadata nt jugavoolusid või polaarpöörist). Kui Arktika on nt talvel soe, siis on termiline gradient kesklaiustega väiksem, termilise tuule efekt (polaarpööris) nõrgem ja suurem võimalus anomaaliateks.
Esile tuli veel see, et kui meri on lahti, siis on soojusvoog sealt atmosfääri tugevam, mistõttu suureneb troposfääri barokliinsus ja seega tsüklonite teke. Võime ju mõelda viimasegi juhtumi peale, kui Põhja-Jäämerel arenesid tsüklonid, mis tõid Barentsi mere ümbrusesse peaaegu sula, aga siin oli antitsükloni tõttu tunduvalt külmem. Antitsükloni põhjaosas on muidugi soodne võimalus ookeanilt sooja ja niiske õhumassi pääsemiseks Arktikasse, mis omakorda siis takistab nt talvel jäätumist ja võimaldab selliste anomaaliate teket. Siiski öeldi ettekandes, et selline jää vähenemine mõjub niiviisi blokeeringuid esilekutsuvalt praegu, aga mitte nt sajandi pärast, kui Arktika võib hooajaliselt jäävaba olla.
Mõned mõtted ka lõunatsüklonite kohta. Need on aktuaalseks teemaks Eestis-Lätis, vähemalt määral ka Soomes, Venemaal jm. Meil siin on need väga spetsiifiliselt defineeritud, mille hulka kuulub konkreetne tekkimispiirkond, sooja sektori omadused, pilvemassi iseärasused ja kaasnevad ohus. Globaalselt mõistetakse lõunatsüklonite all lihtsalt selliseid tsükloneid, mis tulevad lõunast. Seega võib neid olla ka ookeanide kohal. Kui otsida nt Gismeteost http://www.gismeteo.ru/news/label/1147/, siis selgub, et lõunatsüklonitest räägitakse palju Kaug-Ida kontekstis.

FMI (Soome Meteoroloogiainstituudi) ja ülikoolilinnaku hooned 30. jaanuaril päikesetõusu ajal

Seminar/koosolek toimus Dünaamikumis (FMI uues hoones). 

Sademete kui ohtlike nähtuste töötuba tööhoos

Tagasiteel Tallinnasse (kuskil Soome lahel) 31. jaanuaril