Ilmateenistus andis kokkuvõtte tormi kohta: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=403
Äikest märgati Jõgevamaal, mida kinnitab detektor (küll nihkega) ja radar (kollane-oranž ala):
Tormi tagalas jõudis Eestisse jahe ja labiilne õhumass, milles tekib rünksajupilvi. Äikesevõimalus püsib ka 30. oktoobril. Vaata lisaks: http://www.ilm.ee/pikne
Met Office'i üliarvuti näitas tormi teket koguni 4 päeva ette enne selle moodustumist: http://www.telegraph.co.uk/topics/weather/10408452/Met-Office-supercomputer-mapped-storm-long-before-it-had-formed.html
Väike videolõik tormist: http://www.youtube.com/watch?v=f3obE5hyiIM
Lõpetuseks huvitav kommentaar Delfist : Magnus 29.10.2013 07:32
Noh olge need, kes tormi ootasid nüüd rahul! Käes! Manati valmis! Kuidas siis muidu, kogu Euroopas möllab, aga Eesti ilma jääda EI SAA! Peame koos kogu Euroopaga sammu pidama!
Mina seda tormi ei oodanud.
29. oktoober
Kell 16
Torm on tuule poolest läbi (maksimumpuhangud 20 m/s piirimail), kuid atmosfäär püsib rahutu. Edelast lisandub rünksajupilvi, mis on seotud ittaliikuva ebapüsivusjoonega, vt ilmakaarti allpool - oksakestega joon Põhjamerel.
Satelliidipildilt on näha hulgaliselt rünksajupilvi. Äikest ei ole või on see ülinõrk. http://sat24.com/en/scan
Kõige rohkem sadas möödunud ööpäeva jooksul Loode-Eestis. Ilmateenistuse sademetekaart:
| Eesti 29.10.2013 10:09 | |
| Eestis püsib täna (29.10.) edelatuule torm. Ennelõunal puhub edelatuul 15, puhanguti 23 m/s, saartel ja rannikul 15-20, puhanguti kuni 28 m/s. | |
Kell 12.30
Kõige tugevam tuulepuhang mõõdeti Vilsandil, kus see ulatus 33,2 m/s, tähelepanuväärne oli veel Roomassaares mõõdetud 32,6 m/s, Sõrves mõõdetud 31,3 m/s, Kihnul mõõdetud 31,1 m/s ja Pärnu sadamas mõõdetud 31,1 m/s. Mõnedes vaatlusjaamades ulatus ka tuule tunnikeskmine üle 21 m/s, tugevaim oli see Roomassaares kl 6-7 vahel mõõdetud 23,2 m/s.
Kell 10.03
Eesti Ilmateenistus:
Möödunud ööl liikus erakordselt äge keeris üle Rootsi ja Botnia lahe Soome. Eestis tugevnes saartel edelatuul puhanguti kuni 33, rannikul kuni 30, sisemaal kuni 26 m/s.
Teisipäeva (29.10.) päeva jooksul liigub tsüklon Soomest edasi Valgele merele. Eestis on ennelõuna veel tormine. Puhub edelatuul 10-15, puhanguti 25 m/s, saartel ja rannikul 16-21, puhanguti kuni 30 m/s. Õhtupoolikul tuul pikkamööda nõrgeneb - rannikul võib olla puhanguid kuni 23, sisemaal kuni 18 m/s. Sajab hoovihma. Sooja on 10..13°C.
Kell 8.30
Pärnus on merevee tase tõusnud 148 cm üle keskmise, vaata: http://on-line.msi.ttu.ee/?jaam=parnu
Ilmakaart 29.10. hommikuse seisuga. Allikas
***
Äikeseprognoos osutus valeks, sest seoses sooja frondiga tuli äike oluliselt varem. Kella 1 seisuga on äikest registreeritud Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme lähedal, Hiiumaa ümbruses (vaatlejate raporteeringud), Rapla- ja Harjumaal:
Registreeritud välgud kl 1 seisuga. Allikas
Tugevaimad tuulepuhangud kl 0-1 vahel: Vilsandi 29,6 m/s; Sõrve 31,3 m/s ja Roomassaare 32,6 m/s. Sõrves ulatus 1 tunni keskmine tuul 20,8 m/s.
Maksimumpuhangud kl 0-1. http://laguja.meteo.net.ee/obs/
Elektikatkestused: https://www.elektrilevi.ee/et/katkestuste-kaart. Kella 1.20ks oli juba üle 10000 ja kl 2.30ks üle 20000 majapidamise elektrita.
28. oktoober
Kell 23
28. oktoobri õhtul kl 22.30 nähti Roomassaare sadamas loode poolt mõningaid sähvatusi. FLC detektor (pole usaldusväärne asukoha poolest) näitas samuti välke. Radar näitas vaid üksikuid vaevu kollakaid kohti. Kokkuvõttes ilmselt merel oli äike.
Tõepoolest, näha on kuuma ja niiske õhu sissetungi. Seega ilmselt sooja frondi äike, mis tekkis aktiivsete sünoptiliste protsesside survel.
Lennumeteo prognooskaart kinnitab sooja fronti. Allikas
Tormitsüklon 28. oktoobri pärastlõunal. Allikas
Kell 20
Õhurõhk hakkas saartel katastroofiliselt langema (üle 6 hPa/3h kohta), vaata http://www.emhi.ee/?ide=21,540. Lisaks on tuul juba puhanguti üle 20 m/s, http://www.emhi.ee/?ide=21,540.
Erakordne õhurõhugradient on siit hästi näha. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/
Hoiatus http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php: AD-WRNG(ADEO32)
ADEO32 EETN 281435
EEKE AD WRNG 1 VALID 282100/290700
SFC WSPD 36KT MAX 65KT FCST INTSF=
ADEO32 EETN 281430
EEKA AD WRNG 1 VALID 282100/290700
SFC WSPD 35KT MAX 60 FCST INTSF=, mis tähendab: Hoiatus. Maapinnal tuule kiirus 36 sõlme, max 65 sõlme, oodata on tugevnemist. EEKE = Kuressaare ICAO kood
Tormi liikumissuund. Joonistanud: Knut Nuudi
Tormitsüklon 28.10. pärastlõunal. Allikas
28. oktooberKESKKONNAAGENTUUR
ILMATEENISTUS
Ilmaprognooside osakond
Erakorraline teave
28.10.13 10.10
Esmaspäeva (28.10.2013.a.) õhtuks jõuab Taani väinade kohale erakordselt äge tsüklon. Teisipäeva (29.10.) öösel liigub tsüklon üle Lõuna-Rootsi Botnia lahele ja päeval kiiresti üle Soome.
Eesti rannikuvetes ja ka sisemaal paisub tuul väga tugevaks tormiks.
Täna (28.10.) õhtul lääne poolt alates tugevneb kiiresti lõuna- ja edelatuul.
Lääne-Eesti saartel ja rannikul saavutab maruline edelatuul maksimumi 29.10. ajavahemikul kella 2-8 (kohalik aeg) vahel, kui keskmine tuul ulatub 18-22, puhanguti 32 m/s, üksikud maksimaalsed puhangud võivad tõusta 35 m/s.
Põhjarannikul on torm kõige tugevam ajavahemikul kella 5-12-ni, kui edelatuule puhangud ulatuvad 30 m/s.
Mandri sisealadel on tormi kõrghetk orienteeruvalt kella 4-12 vahel, edelatuul 12-18, puhanguti 25 m/s.
28.10. ÕHTUL TUGEVNEB LÕUNA JA EDELATUUL PUHANGUTI 18 KUNI 22 M/S, ÖÖSEL
EDELATUUL 20 KUNI 25, PUHANGUTI 33 M/S. LAINE KÕRGUS 2 KUNI 5 M, MEREL
KUNI 7 M.
Ilmaprognooside osakond
28.10. ÕHTUL TUGEVNEB LÕUNA JA EDELATUUL PUHANGUTI 18 KUNI 22 M/S, ÖÖSEL
EDELATUUL 20 KUNI 25, PUHANGUTI 33 M/S. LAINE KÕRGUS 2 KUNI 5 M, MEREL
KUNI 7 M.
Ilmaprognooside osakond
28. oktoober. Punaseid hoiatusi on palju. Puudu on laine- ja tinglikult kõrge temperatuuri hoiatus. Rohkem: http://www.meteoalarm.ee/
Viimane HIRLAMi väljund
Torm satelliidipildil. Allikas: http://sat24.com/en/scan
GFS mudeli prognoos. Allikas
Kell 9.34
Eesti Ilmateenistuse prognoos:
Tänaseks on Atlandi ookeanilt tulnud erakordselt äge tsüklon üle Briti saarte liikumas. Õhtuks jõuab tsüklon üle Põhjamere.
Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul tugevaks tormiks. Tuule tugevnemine algab Saaremaal ja Hiiumaal juba täna õhtul. Maksimumi saavutab marutuul Lääne-Eesti saartel ajavahemikul 02..08, maksimaalsed puhangud tõusevad 32, pole välistatud ka 35 m/s tõusvad iilid. Mandri sisealadel on tormi kõrghetk orienteeruvalt kella 05..10 vahel, puhanguid 22, pole välistatud 25 m/s tõusvad iilid.
***
Ilmateenistuse uudis tugevast tormist
Sissejuhatus. Eestisse 29. oktoobri öösel jõudev torm sai Berliini Vabaülikoolis nimeks Christian. Suurbritannias nimetatakse seda tormi Püha Juudapäeva tormiks (St. Jude's Day Storm).
28. oktoober on nimelt apostlite Siimoni ja Juudas Tadeuse surmapäev ning meie rahvakalendris on see päev nimetatud Siimoni järgi simunapäevaks.
Mõlemad apostlid (1. sajand) jutlustasid Pärsias, hukati koos ja neid mälestatakse alati koos. 6.-7. sajandil toodi nende säilmed Rooma. Anglikaanid kujutavad Juudast laeva ja Siimonit kalaga. Juudast peetakse lootusetute juhtumite patrooniks, atribuut on rist või saag, ta on ka puuraiujate patroon (BERTA).
NB! Püha Juudas ja evangeeliumites reeturiks peetav Juudas Iskariot on erinevad isikud.
Loodusvaatleja
Merega seotud protsesse modelleeritakse HIROMBiga. Keda mereveetõus tormiga seoses huvitab, saab seda vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=19%2C1304%2C1306, hetkeseis.
Pidevkajastus
UK kajastus Lisaks linke: https://twitter.com/search?src=typd&q=%23storm
2005. a jaanuaritormist: http://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/Merilain_Gudruni_ja_Gero_lugu.pdf, teisi tormiseid ettekandeid: http://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.
Tormiseid pilte Suurbritanniast.
Isegi BBC hoiatab tormi eest: http://www.bbc.co.uk/news/uk-24690552.
Raporteeritakse erakordsest vaikusest, kuumast õhust ja lämbusest tormi eel: (kl 0.30) "Halliste vallas tuulevaikus, lämbe, sajab. Täiesti vaikne - läksin lageda peale, sigareti suits ei liikunud kuhugi poole, vaid tõusis tasakesi üles." Lisaks veel: "Siin Ahulas näitab temperatuur 12,2 kraadi kell 00.39. Vaikne mis vaikne, okski ei liigu puul."
Tõepoolest, sooja oli veel kl 1 öösel pea kõikjal üle 10 ja mõnel pool üle 13. Samuti oli vaatamata kiirele õhurõhulangusele (üle 3 hPa/3h kohta) väga vaikne, kohati isegi alla 1 m/s. Kuumus ja vaikus enne tormi!
Tormi prognoositav trajektoor, mis on väga lähedane 2005. a jaanuaritormi omale. Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=402
27. oktoobri õhtu saabus lämbe...
...ja vaikne. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/
Endine EMHI on nädalaprognoosis kirjutanud: "27. oktoobriks Atlandi ookeni 50. laiuskraadi kohale kujunenud väga aktiivne väike osatsüklon. Esmaspäeval liigub tsüklon üle Briti saarte. Briti Ilmateenistus hoiatab, et tuul tõuseb puhanguti 35 m/s ja pole välistatud, et tugevamakski. Põhjamere ääres tõuseb tuul samuti üle 30 m/s.
Teisipäeval kihutab keeris üle Rootsi Soome. Läänemere ümbruses tõuseb lõuna- ja edelatuul tugevaks tormiks. Tuulepuhanguid Eesti sisealadel on üle 20 m/s praegustel andmetel 75-90%-lise tõenäosusega, rannikualadel puhanguid üle 25 m/s on üle 90%-lise tõenäosusega. Veelgi enam, tänase (27.10.) prognoospildi alusel on reaalne, et puhangud tõusevad üle 30 m/s.
Vastavalt edasistele arengutele teeme täpsustusi oma hoiatustes ja prognoosides.
Esmaspäeval (28.10.) liigub järjekordne madalrõhulohk ühes vihmahoogudega üle Eesti. Lõuna- ja edelatuul on tugev. Sooja on ööpäeva vältel 9...12°C.
Teisipäeval (29.10.) sajab vihma. Ilm on tormine. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul 9-14, puhanguti 20 m/s. Hommikul jätkub tuule tugevnemine. Päeval pöördub tuul edelasse ja paisub tormiks (tõenäosusega 25-50%), puhanguid on sisemaal üle 20 m/s (kuni 90%), rannikul vähemalt 25 m/s (90%), võimalikud puhangud 30 m/s ja pole välistatud ka 32 m/s. Hilisõhtul annab torm pisut järele. Sooja on 8...11, päeval Lõuna-Eestis kuni 13°C.
Kolmapäeval (30.10.) eemaldub madalrõhkkond Koola poolsaarele ja selle jõud tasapisi raugeb. Edela- ja läänetuul on öösel veel väga tugev, päeval annab pisut järele. Kiires läänevoolus liigub üle Eesti vihmahooge. Õhumass vahetub ja õhk on pisut jahedam. Sooja on ööpäeva vältel 6..11°C."
27. oktoobril on selgelt jälgitav suure tsükloni Burkhard edelaosas tekkinud väike tsüklon Christian, mis ilmselt järgneva ööpäeva jooksul muutub küll osatsükloniks, ent 29. oktoobriks iseseisvub ja liigub üle Rootsi lõunaosa Soome edelarannikule. Seega Eesti jääb suurima õhurõhugradiendiga piirkonda, kus tuuled ka kõige tugevamad.
27. oktoobri öösel oli hästijälgitav baariline moodustis avaookeanil juba näha. Allikas
Hommikuks langes keskmes õhurõhk alla 1000 hPa ja muutus seejärel osatsükloniks. Allikas
Arenev torm on hästi näha ka satelliidipildil (Suurbritanniast läänes). Allikas: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
27. oktoobril oli õhk tormieelselt lämbe - väga soe, isegi kuum ja uskumatult niiske.
Temperatuur 27.10. kl 16. Allikas: http://laguja.meteo.net.ee/obs/
HIRLAMi tuuleprognoos. NB! See on tuule keskmine kiirus 10 m kõrguse. Violetjas toon märgib 20-24 m/s, mis on juba tugev torm. Allikas: http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1203
GFS mudel prognoos 29. oktoobriks. NB! Siin on puhangud 10 m kõrgusel sõlmedes. 1 sõlm on umbes 0,51 m/s. Allikas
Laiem vaade. Allikas
GFS mudel näitab tsükloni tagalas ka märkimisväärset äikesevõimalust. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
130 kommentaari:
see, mis tuleb, on piltlikult öeldes vb isegi äikesetorm (äike+torm).
igatahes ootan huviga!
Teatav analoogia on 27.9.2012 õhtul juhtunuga, sh konvektiivsusindeksid: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-aikesetorm-tostis-auto-lendu-ning-ujutas-tanavad-ule.d?id=65029788 ja http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2012092718_48.gif
Praeguses tormis domineerib siiski tsüklonaalne pool, kui enam kui aastataguses oli ka konvektiivsel küljel väga oluline roll.
Kas torm näitab tugevnemise või nõrgenemise märke, Eestile lähenedes?
kas tormi ajal tuleb Tallinnas ka äikest
@ 27. oktoober 2013 18:38
ole kursis.
kui SB-s on max puhangud 40 m/s ja eestis 30 m/s, siis loogiliselt järeldades nõrgeneb.
Ühendkuningriik on alati ainsuses (United Kingdom). Ei ole Ühendkuningriike!
Eestile lähenedes püsib üsna stabiilne, siiski maksimaalses intensiivsuses on lahkarvamusi, näiteks pakutakse, et madalaim õhurõhk on 28. oktoobri õhtul Taani lähedal: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=402, kuid GFS mudel pakub õhurõhu langemist 970 hPa-ni või madalamale Läänemerel ja sellega seoses sekundaarset tuuletugevuse maksimumi: http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=scan&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=boen&HH=36&ZOOM=1&ARCHIV=0&RES=0&WMO=&PERIOD=
Äikeseprognoos näitab äikesevõimalust 29. oktoobri õhtuks ka Tallinnasse.
@ 27. oktoober 2013 19:13
ära karju virtuaalselt.
SB-s tähendab suurbritannias.
tohman.
tundub, et hullem raju on alles ees:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3482.png
Ajaline mastaap on väga pikk, praegu pole infot, kas selles väljundis võib tõetera sees olla või mitte.
@ 19:57
Tohman oled sina. See ei käinud sinu SB, vaid blogipidaja Ühendkuningriikide kohta.
Enne kui asja isiklikult võtma hakkad, veendu, kas sinuga üldse räägitakse, amööb.
Ühe filoloogi arvamus selles küsimuses: "Jah, Ühendkuningriik - ainsuses. Aga: Ameerika Ühendriigid." See polnud kahjuks selles postituses.
@ 22:35
kumb ma olen siis - kas ise tohman või amööb? kumbki - hoopis inimene :D
vaatnii, kingloom.
Filoloog esitas ka väikese põhjenduse: "(United) Kingdom - kuningriik. Ma arvan, et on püütud järgida umbes sama loogikat nagu ingliskeelses nimes nagu ka USA puhul - (United) States (of America).
Teine põhjus võib olla ajalooline selles mõttes, et UK-l oli ju palju asumaid mitmel pool maailmas ning taheti toonitada, et UK on üks võimas riik, millel on talle alluvad asumaad. Aga USA on liit, mis on koosneb põhimõtteliselt ühel tasandil olevatest võrdsetest riikidest.
Muidu on üks hea ülevaatlik tabel maailma maade ja pealinnade nimede ning elanikenimetuste kohta siin:
http://www.eki.ee/knab/mmaad.htm"
Mida kuradit te sõimlete ja vaidlete siin? Kasvage suureks juba. SB = Suurbritannia ja ongi kõik...
Filoloog kirjutas lisaks: "Great Britain = Suurbritannia
United Kingdom = Ühendkuningriik.
Suurbritannia on kitsam, riigi põhiosa geograafilisele asukohale viitav nimetus. Ühendkuningriik hõlmab kogu riiki, sh ka seda osa, mis ei asu Suurbritaanias.
Suurbritannia hulka kuuluvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales on vaid osa sellest riigist, teine suurem osa on Põhja-Iirimaa.
The United Kingdom has fourteen British Overseas Territories - need on need koloniaalalad kaugel-kaugel, kuninganna käib tavaliselt kord aastas sealsetele kodanikele lehvitamas."
Varsti juba keeleline põnevuslugu.
Probleem, kui seda võib nii nimetada, seisneb selles, et lugesin sellest blogist ja ilm.ee-st, et UK kohta on kasutatud terminit "Ühendkuningriigid", st mitmuses, aga mitte ainsuses. Mitmuses on vale. Tulin siia, et sellele tähelepanu pöörata. Nüüd tulevad mingid põhihariduseta "targad" mind tohmaniks sõimama??
Kasvage suureks, tõesti!
Minu poolne arvamus on selline, et sellist vaidlust poleks võinud üldse alustadagi. Ühendkuningriik (inglise United Kingdom, lühendina UK) on lühendatud nimekuju Suurbritannia eestikeelsest ametlikust nimest "Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik". Mitmuses kasutatakse ka lühendit: UK´s
Parem keskendume nüüd kõik tormile!
Ma ei saanud aru, mida mõeldi, kui üteldi, et suurem raju võib veel alles ees olla? Äkki täpsustakite
UK's on inglise keeles omastav kääne sõnast UK, mitte mitmus! No tule taevas appi!
Te vist ei saa siiani aru, milles probleem. Vaidlust polegi, lihtsalt blogis oli lause "ÜhendkuningriigiD", "ÜhendkuningriikiDE". See on vale! Muud ma ju ei räägigi.
See küsimus sai siin kommentaaris: 27. oktoober 2013 22:38 lahendatud. Millegipärast kedrati seda ikkagi edasi.
Suurema raju all on mõeldud seda: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3482.png, sest tuule kiirus oleks sellises olukorras palju suurem kui nüüd prognoositakse. Ent ajaline mastaap on sellise prognoosi puhul nii suur, et praegu see ei oma mingit sisu. Määramatuse osa muutub juba rohkem kui nädalaga nii suureks, et prognoosi tõsiseltvõetavus kaob.
Üks juba tõsiseltvõetavam prognoos: http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2013/10/27/basis06/euro/boen/13110306_2_2706.gif (ei jõua ilmselt siia, vähemalt mitte tormina).
"Ühendkuningriikide ilmateenistus MetOffice prognoosib 28. oktoobriks riigi lõunaosa kohale paduvihma ja kuni 36 m/s ulatuvaid tuulepuhanguid."
http://ilm.ee/?511776
Kui kommentaariumi keelekasutus võib olla lõtv, siis avalikus portaalis ja käesolevas blogis oleks tervitatav korrektne keelekasutus, eriti kui blogipidaja ise on teinud üleskutse termnoloogia ja keelekasutuse parandamiseks, mille ees talle kiitus.
Sellega tahaks poleemika lõpetada. Kes sai aru, see sai. Kes ei, sellele ei tee ka piitsaga selgeks.
Põnevaid ilmaelamusi! :)
Aga tõotab ju tulla ikkagi nõrgem torm, kui oli seda 2005. aastal?
Tavaliselt ei kasuta mõistet Ühendkuningriik, Suurbritanniaga enam harjunud, aga mõned kohad postituses on ristviidatud või vastastikku kopeeritud. Ju siis kuskilt tähelepanematusest tuli viga sisse.
Seda, et blogis või ilm.ee-s pole keelekasutusega kõik korras, on kurdetud varemgi, eriti on saadetud eraviisilisi märkusi. Eks siis tuleb olla tähelepanelikum ja õppida eesti keel ikkagi selgeks.
Igatahes kriitika on oodatud, et vead ja ebatäpsused saaksid efektiivsemalt eemaldatud.
2005. a jaanuaritormist on see peaaegu kindlasti nõrgem. Tollal oli tormi keskmes õhurõhk 958 hPa, nüüd tõenäoliselt 965-970 hPa.
see närviline kaarel defineerigu täpselt mõiste "suur". enda arvates olen oi-oi kui suur!
Võiksite rahulikumalt võtta ja mitte nii emotsionaalsed, eriti veel kõrvaliste teemade suhtes.
Minu hinnang selline: Praeguste andmete järgi on oodata tuult läänerannikul puhanguti 30, Lääne-Eesti saarte rannikul aga kuni 33 m/s.
Lisan veel, et 40%-lise tõenäosusega võivad tuulepuhangud Lääne-Eesti saarte rannikul ulatuda kuni 35 m/s!
Lund tsükloniga ei tule, 850 hPa pinnal on temperatuur kõigest -2 kraadi tsükloni tagalas. Lumeks on vaja aga vähemalt -5, või alla selle ning aluspind peab ka vastav olema.
Üldiselt ingliskeelses kultuuriruumis kasutatakse siiski väljendit UK (juu: kei). Austraalias olles kasutasin hostelis inglastega rääkides korraks väljendit Great Britain ja see ajas nad ikka korralikult naerma.
eks see tore britannia kõlabki naljakalt..
Eri kultuuriruumides on omad kombed. Meie ei saa sinna midagi parata, kui mõni meile omane väljend või ütlus teises maailmaotsas kedagi naerma ajab.
See, mis kedagi Austraalias naerma ajab, ei saa olla meie keelekasutuskommete muutmise alus.
mudelite järgi on pisike lootus, et põhja-eesti pääseb tormist, kuna tsükloni kese möödub piisavalt lähedalt
Torm tuleb nii või naa, sest tugevaimad tuuled on sageli tsükloni tagalas. Seega kui kese eemaldab ida või kirde poole, siis tuleb ikkagi torm ka Soome lahel ja selle rannikualadel.
nojah, aga eilse ennustuse järgi oli terve soome laht hirlamis punane, nüüd juba päris palju orantsi. kõige hullem on sisemaal lõuna-eestis, mitte põhjas!
ja teiseks, kui tsükloni tagalas on õhurõhu gradient võiksem, siis ka tuul on ju nõrgem
Jah, üle 30 m/s tõesti ei pruugi tulla, aga tormini ulatub tuul kindlasti. See ei tähenda, et oht oleks väiksem või et nüüd on tegu mingi imelise pääsemisega. Kui on tõsine olukord, siis nii tuleb seda ka võtta!
igatahes mudelid + hirlam näitavad tln-sse tugevaimat tuult kl 3..6 vahel (tumeorants). pärast keskme möödumist tuul kiiresti nõrgeneb seal - kl 12 juba ainult kollane ala enamus sisemaast!
Imelikul kombel ei anna ESTOFEX praeguse seisuga baltimaade ja Soome jaoks vähimatki hoiatust.
kui palju Kiilis võib maksimaalne tuule kiirus tõusta
üle 20 m/s mitte.
sisemaal on tugevaim tuul lõuna-eestis.
Sat24'st on näha, et selle tormitsükloni kese liigub täpselt Põhja-Eesti suunas...
28. oktoober 2013 13:16 - mõni puhang võib-olla kuni 25 m/s.
see pilt on knuti oma, aga ma pole knut.
Anonüümne ütles ...
see närviline kaarel defineerigu täpselt mõiste "suur". enda arvates olen oi-oi kui suur!
28. oktoober 2013 0:10
Pigem hoopis olete Teie närvis. Mina pole närvis olnudki ning tõesti on väga s*tt lugeda Jüri kommentaare, kui vahepeal mingid jobskid vaidlevad Inglismaa üle.
sitt sitaks, kuid viisakas sõna on "halb".
sitt on seedimise jääkprodukt ning ei kõlba hinnanguna.
See, kes tahab tõelist tormimeeleolu tekitada, siis minge
http://www.youtube.com/watch?v=sUxaoVBDvqo
ja pange oma heliallikas (kõrvaklapid, muusikakeskus..jne) piisavalt valjuks. (soovitatavalt bassi juurde lisada)
Kõik eelpool toodu peaks tormiootuses ja ajal süngena mõjuma!
Kas puhangud 36m/s on reaalsed?
Kus on praegu tugevaimad tuuled?
hetkel hirlamis isegi lillat näha juba.. keskmine kiirus üle 24 m/s!!
sellele, kes siin kiili tuule kohta küsis:
http://www.ilmajaam.ee/2576982/teisipaev-tuleb-hoovihmadega-ja-tormine
üle 20 ms ei tule.
kas Põhja-Eestis täna öösel äikest ka tuleb
ei, homme õhtul võib tulla.
mina emhi asemel tsiteerin:
"päeval ja pärastlõunal torm kiiresti nõrgeneb".
Jüri ju just vastas et sisemaal kuni 25m/s voivad puhangud olla. Olgem tähelepanelikud.
Ja üleüldse, kui midagi siin blogis küsitakse, siis oodatakse professionaalide vastust, mitte et mingid anonüümsed teevad siin ennatlikke järeldusi a la "ei tule" vastustena. Ehk siis igasugune vastus olgu põhjendatud. Ning samuti ei ole tegu siin vaidlusklubiga, arutagem ikka blogiga seonduvate teemade üle, mitte aga ei tuleks siin üksteist sõimlema kukkuma..
Turvalist tormikogemust kõigile!
Ps. Uudistevoog saabuva tormi kohta on väga huvipakkuv ja ootuspärane olnud, tänud Jürile.
jüri vasta ka tolle hetke mudelite põhjal.
vastamine jüri eest on iga anonüümse otsustada - mingi varjunimega anonüümne ei tule siia reegleid kehtestama, vaid seda teeb siin jüri!
Las see torm tuleb ja laamendagu Euroopas mõnuga. Inimkond on loodusele niipalju halba teinud ja ongi hea, et loodus aeg-ajalt tagasi teeb.
Kas on siis 36m/s reaalne ??
kl 20 on saartel iile juba 20+ m/s.
jäi öise äikese kohta vastamata see, siis Põhja-Eesti jällegi lihtsalt tuletan meelde
siis 3 tunni pärast tormikese soome edelarannikul juba!
Vaatlusjaamade tuulemaksimume tunni jooksul saab siit vaadata: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,770,771
Hetkel on mudelites ikkagi sisemaal ka enam kui 20 m/s tuulte puhangud vägagi tõenäoliselt. Ei ole olulisi muutusi.
Kell 18 asus tormi kese Rootsi lõunaosas ja liigub umbes 140 km/h kirdesse. Seda suunab väga tugev jugavool.
Jah, öösel peaks Ahvenamaa kohale jõudma. Õhurõhulangus on saartel juba katastroofiline.
torm jääb 5..10 m/s ennustatust äpumaks.
Tartu füüsikahoone katusel õhurõhk hetkel 982,5hPa, Tõravere vaatlusjaamas aga 990,3hPa. Kas nii suure näitude erinevuse põhjuseks ongi see, et füüsikahoone ilmajaamas ei taandata näitu merepinna tasemele, Tõravere jaamas aga küll?
Jah, füüsikamaja katuse näit on taandamata.
Praegu pole andmeid võtta, mis toetaksid, et võiks nõrgemaks osutuda, kui prognoositi.
Öösel äikest pole oodata.
oleks huvitav teada, et miks ei tule
Äikese kohta vastus oli sellele: 28. oktoober 2013 17:04.
Aga sooja frondi äike tekkis merel küll, kl 23-24 liikus Hiiumaalt Soome lahe suudme poole.
Ivar Uutar - Hüpotees.
torm ägeneb jõudes eesti soojadesse kuni 10kraadistesse lääneranniku vetesse korjates sealt ligi 100% õhuniiskuse ja 12c õhusoojusega jõudu ning maksimaalsed tuulepuhangud ulatuvad 30-35 puhanguti 40m/s
Kas selline võimalus oleks olemas?
lightningmaps.org ja http://www.eldoradocountyweather.com/forecast/europe/lightning/europe-lightning-googlemaps.html on ka Eestis Kose ja Rapla vahel mõned välgud registreerinud.
Nüüd on tallinns kandis kahtlaselt vaiksem j2lle..merel oli sähvatus
Praegu oli kiilis vga tugev tuuleiil!
Jah, äikeseprognoos osutus valeks, sest äike tuli seoses sooja frondiga oluliselt varem.
40 m/s ei pea reaalseks, 35 m/s on võimalik.
suht nadi on see torm, vähemalt tallinnas.. ainult lehekesed liuglevad tuulekeses.. ei usu enam ka, et midagi erilist lähitundidel juhtuma hakkaks.
Tartus hakkab vist tormi haripunkt kätte jõudma. Hea, et puudel enam lehti pole, muidu oleks tormimurdu oluliselt rohkem.
millal järgmine torm näib tulevat?
kas täna õhtul ja öösel võib Tallinnas äikest tulla
Järgmine intensiivne tsüklon on arvutatud Eesti ilma mõjutama 4. novembril. Kas see põhjustab tormituuli või lihtsalt tuule tugevnemist, pole veel selge.
Teatav äikesevõimalus on olemas, sest läänest läheneb ebapüsivusjoon, millega on seotud rünksajupilved ja mõni ülinõrk äike. Vt ka postituses ülemine ilmakaart.
Ma küll sellest Magnuse kommentaarist midagi tabavat ei leidnud. Nagu säärastes kommentaariumides sageli öeldakse: Tüüpiline eestlase hala.
Mina omade kogemustega Saaremaalt ütlen, et Jõgeval oli tavaliselt tuuline sügisilm. Siin peaaegu igapäev vali tuul. Jõgeval max. 20 m/s Tänaöist Saaremaa maru ei maksa selle Jõgeva tuulega võrreldagi, sest siin oli [[keskmine]] tuulekiirus selline!
Üldsegi, kas keegi teine ei teegi häid videoid? 90% juhtudest promotakse 'Loodusvaatleja' videoid. (Tunnistan, et ise ei filmi - vaatan kogemuste eesmärgil)
tere, kas homme on lootust päikest üle pika aja näha? see labiilne õhumas annab minu arvates selleks 50% lootust (vaadates satpilti)
ja kas homse li -1-ga võib päeval äikest ka tulla
See kommentaar on teatavaks kontrastiks ja samal ajal millegi tüüpiliseks esindajaks. Kas see on eriline või mitte, jääb igaühe enda otsustada. Vaevalt saab seda pahaks panna, et on postituses esitatud.
Miks just see? Valisin tutvusringkonnast 20 inimest ja palusin kommentaariumidest otsida midagi, mis hakkaks silma ja oleks samal ajal kas kontrastiks või mingi suhtumise tüüpnäiteks. Selgelt kerkis just see esile.
See, millised videod on head või mitte, on ju suures osas maitse asi. Kui ei meeldi, siis miks mitte ise vaevuda otsida? Ega kurtmine või rahulolematus midagi paremaks muuda.
Kes on aktiivne, see ka promob ja seda ka promotakse. Valikuid on ju veelgi, vt näiteks: http://www.youtube.com/user/AikeseVideod või http://www.youtube.com/user/EestiLoodus
Jah, jahedamas ja rahutus õhumassis inversiooni pole ja selgimisi peaks jätkuma. Vaevalt siiski, et päris selge päev tuleb. Päikest oli Tartus pisut näha nii 28. kui 29. oktoobril.
Jah, õhumass on äikese tekkimiseks piisavalt labiilne. Võimalus, et kuskil Eesti tuleb äike, jääb 50% lähedale.
aitäh,
siin sakus sadas hommikul ja ennelõunal lausvihma ja päikest polnud üldse näha. korraks tekkisid pilvedesse heledamad vahed, kuid siis hakkasid hoovihmad ja hiljem jälle täitsa pilves.
ennustusest eile taimi ütles, et lõunas oligi väike sadu tulemas.
kas ma õigesti aru, et kui äikest peakski täna öösel Tallinnas tuleb kas see on, siis nõrk
Jah, isegi kui tuleb, siis väga nõrk. Hetkel on äikest märgatud Jõgevamaa, kuid detektor näitab nihkega: http://blitzortung.org/Webpages/index.php
Tõenäoliselt on äike kollastes kohtades: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
miks see õhumass labiilne on?
Troposfääri keskosas on väga külm õhk (500 hPa pinnal -25...-30°C), samal ajal kui aluspinna lähedal on õhumass üsna soe. Seetõttu on õhumassi kihistus labiilne.
ja miks seal nii külm õhk on?
Tundub, et piki Kesk-Eestit tekib varsti üleujutuste oht, kuna seal juba enamus ajast sajab üsna kõvasti.
Kas oskaksite öelda, kui madal oliõhurõhk 1969 aasta tormis?
kas õhtul ja täna öösel tuleb Tallinnas äikest
ei tule, kuna kõrgrõhuharja mõju hakkab tugevnema. heal juhul on lihtsalt rünksajupilved ja hoovihm.
Video tormikohinast Kiili vallas, kuidas torm kaske räsib:
http://www.youtube.com/watch?v=V6ka96ndbnE#t=25
(Lisamärkus nn. "kannatamatutele" vaatajatele: Esimene tugevnemine algab video 25. sekundist.
Kes tahab, võib muidugi algusest vaatama hakata)
Parasvöötmetsüklonid, mis ulatuvad läbi kogu troposfääri, ongi külmad (cold-core low). Need on barokliinset päritolu, st külma ja sooja õhumassi kokkupuutes tekkinud (polaarfrondi). Õhumass on neis 5-6 km kõrguselt väga külm. Kui mõni intensiivne tsüklon liigub üle, siis selle tagalasse pääseb kõrgustes külm õhumass, samal ajal võib aluspinna lähedal olla ikkagi võrdlemisi soe.
Kui on mõeldud 2. novembrit, siis 965 hPa, kese oli Soome lõunarannikul.
Äike ei paista enam tõenäoline, viimane oligi 30. oktoobri öösel Jõgevamaal.
pärnakatel jälle ei vea
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1748.png
ja kas te oskate seletada, mis arvud need valgetel siltidel on seal?
näiteks siin on ühe tormitsükloni keskmes see arv 88
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2882.png
Need on isohüpsid, mis näitavad antud ilmakaardil 850 hPa isobaarpinnakõrgust geopotentsiaalsetes dekameetrites. Geopotentsiaalne meeter on ligikaudu võrdne päris meetriga, kuid on teise dimensiooniga.
Oluline on seda kaarti vaadates ja analüüsides teada, et vabas atmosfääris toimub õhu liikumine ligikaudu isohüpse mööda, kusjuures liikumiskiirus on võrdeline isohüpside tihedusega antud kohas baarilise topograafia kaardil.
Kõrgema rõhuga ja soojema õhumassiga kohtades on vastav isobaarpind kõrgemal kui madalama rõhuga ja külma õhumassiga kohtades.
88 gpdm vastab 950 hPa tsüklonile.
kas praeguse NOAA prognoosi järgi ei ole lääne-eestis õiget talve enam oodatagi? Nov 2 kraadi, detsember kraad ja jaanuar koguni 3 kraadi üle keskmise. See peaks vist tähendama kokkuvõttes positiivseid kuu keskmisi temeperatuure?
Kuu keskmisi näeb siit: http://www.emhi.ee/?ide=6,299,302
Tegelikult on seda raske öelda, milline talv võib tulla. Võib-olla ka tavapärane või keskmisest külmem. Kättesaadavad prognoosid näitavad keskmisest soojemat talve. Kui sademeid on palju ja nt jaanuar kraadi võrra pikaajalisest keskmisest soojem (saartel on siis ka nullist veidi madalam), võib hoopiski lund palju olla.
Olekski juba aeg. Peame olema õnnelikud, et viimased talved isegi nii hästi on läinud. Ärgem unustagem, milline oli 2007/2008 talv! - Selliseid tuleb järjest sagedamini ette, mistõttu peame paratamatult leppima sellega, et taolist luksust nagu viimastel aastatel, jääb meil üha harvemaks. Viimased külmad talved pole mingi näitaja, eks neid ikka vahetevahel tuleb, seega ei tohiks nendest liigselt lootust hellitada.
Huvitav on see, et tänavu on enamus ühel meelel soojas talves.
loodetavasti tuleb siis palju torme ka, kui aktiivse tsüklonaalse tegevuse tõttu talv soe on
101!!!
kas täna öösel on veel Tallinnas äikeseoht või ei ole enam
Ma ei saa aru,mis idioot siin iga päev äikese kohta küsib.
Kavatsedki 365 päeva aastas küsida,et kas täna öösel Tallinnas äikest tuleb.
Tule taevas appi!!!
hoopis maa tulgu appi
Midagi nende väljendite kohta: http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1541
J. Jaagus on juba 2010. a 1. veebruaril peetud Metobsi sünnipäev ettekandes väljendanud nt arvamust, et alanud on külmade ja pikkade talvede periood, kuhu eksib ka mõni soojem talv sisse. Kas see arvamus võib õige olla, ei oska öelda.
jaanuari Eesti Loodusesse said kirja sellised read: "Tsüklonitest olenevad meie suve- ja talverõõmud. Oma plaane seades on inimestel tihtipeale ootused ka ilma suhtes. Suvepuhkuse ajaks oodatakse paari nädala pikkust sooja rannailma, põllumehed seevastu tunneksid heameelt hoopis küllaldase vihma üle. Talvel eelistab osa eestlasi vähese lumega olusid ja sulailma, teised jälle tahavad talverõõme, mis on võimalik vaid piisava lume korral.
Ent (kõigile) meelepärast ilma on võimatu tellida. Arvestagem seda ka õues valitseva talve puhul: nii kohev lumevaip kui ka selle kadumine on ennekõike tsüklonite töö või teene."
Rünksajupilvi küll on, aga äikeseks ei ole need piisavalt kõrged.
Eestilooduse videos on ikka päris vali mühin
Järgmine reede jälle vali torm tulemas? (Mudelid vähemalt nii ennustavad)
Liisa.
Jah, puhangud võivad üsna suure tõenäosusega üle 20 m/s ulatuda, aga kas tsüklon tuleb Läänemerele või mitte, pole veel teada.
millal uuesti võib äikest tulla
Kas teil on andmeid 12.08.2008 ilmaolude ja sünoptiliste olude kohta Eestist?
Liisa.
Eriti hilisõhtuse aja kohta, kuna mäletatavasti oli sellel ajal tugev äike Kesk-Eestis.
Liisa.
emhi.ee lehel on need andmed kõigile saadaval: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540&liigu=2008-08-12>und=21&liigu2=+1
Väga väike, aga siiski on äikesevõimalus olemas 4. novembril. Samal kuupäeval 2005. aastal liikus üle Harjumaa üpris intensiivne äike, mis oli tavaline suvine äike. See oli seotud Läänemerelt mandrini jõudnud külma frondiga. Temperatuur oli väga kõrge, +9 kraadi.
Veel üks võimalus äikeseks oleks 8. novembri (osa)tsükloni tagalas. Aga see on veel väga kauge ja ehk esmaspäevaks selgub täpsemalt.
12.8.2008 on pilte, kõik Viitnal tehtud. Kell 15:13 - http://www.upload.ee/files/3679669/P8120028.JPG.html; kell 20:37 (äike oli kuuldekauguses) - http://www.upload.ee/files/3679670/P8120038.JPG.html; kell 21.02 (äike kohal) - http://www.upload.ee/files/3679674/P8120057.JPG.html.
12.8. päeval liikus Baltimaades soe front lõunast põhja. Venemaal oli ulatuslik kõrgrõhuväli, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008081212_0.gif.
Õhtul saabus Eestisse sooja frondi äike. Sadas väga palju. 13. augustil liikus kiiresti edelast kirdesse külm front, mis tõi endaga samuti rohkeid sademeid, kuid äikest väga vähe, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008081306_0.gif
Aitäh :)!
Mäletan, et 12.08.08 hilisõhtusest äikesest ei jäänud Tallinngi puutumata. Olin just parasjagu köögis, kui nägin kaugeid sähvatusi, mis aina lähenesid..
Liisa.
nii 4. kui ka 8. nov tormiennustused on tühistatud.
4. november on olemas: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn482.png
8. november kehtib praegu veel samuti: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1442.html
Eriti 4. november on torm pigem definitsiooni, mitte aga tuule kiiruse mõttes. See oli ka varasemate prognooside järgi nii.
nüüd juba selline
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
ups, vale link
see
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1502.png
Torm tekib ja on tõenäoline hoopis 4.11 Eestist u 200..300 km idas ja idakagus
Kui võtta mudeleid arvesse, siis on üks väga intensiivne tormitsükloni kese (tuule järgi) 5. novembril Eestist loodes: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn662.png
8. novembri kohta on määramatust veel palju.
kui tugev tuul võib sakus olla 5.11?
Selle sama mudeli hetkeandmete kohaselt jõuab 18.11 Rootsi keskosa kohale +10 kraadi isoterm 1,5 km kõrgusel. Kas see on haruldane?
Samas Musta mereni samapalju miinustes. Kas ka see on haruldane?
Mõlema kommentaari küsimused siis antud kuupäeva kohta konkreetses kohas, mitte üldiselt.
Õhurõhugradient paistab olevat arvestatav, suurem on see saartel ja mandri lääne-loodeosas. Isohüpside tiheduse järgi pakuks puhanguid 15-20 m/s (kui on Saku kohta küsitud).
18. november on nii kauge aeg, et selle üle saab ainult spekuleerida. Praeguses mudeli väljundid küsitud suurusega anomaaliat enam pole, on +5 ja -5 kraadi.
Haruldane oleks see/18.11 Rootsi keskosa kohale +10 kraadi isoterm 1,5 km kõrgusel. Samas Musta mereni samapalju miinustes/ kindlasti, sest igal aastal novembris nii äärmuslikke näitajad nendes kohtades ei olegi.
tundub, et see 5.11 tormihakatis jääb viimaseks aastal 2013.
Vat seda ei tea, nt 2011 olid suurimad tormid detsembri lõpus. Novembri algul ei teadnud ju keegi, et midagi sellist võiks tulla.
samas see aasta oli juba oktoobris torm ära, mida 2011 okt.-is polnud.
19.-20.10.2011 oli küll torm, aga olnust nõrgem: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20111019.gif
Ehk tähendab selle aasta tugevam oktoobritorm hoopiski rohkem torme selle aasta lõppu kui oli 2011. aastal?
vb tuleb detsembris rahulik 0-i lähedane talveilm, nagu veebruari esimeses pooles oli..
Jah, nagu aru võite saada, siis praegune jutt on üksnes spekulatiivne ja põhineb meelevaldsetel arvamustel.
Postita kommentaar