Äikese jälgimise ja info abilehekülg: http://www.ilm.ee/?511344
Uudisvoog, kuid seda täiendatakse vastavalt võimalusele, kuid kommenteerimisest hetkeolukorra kohta on kindlasti abi: http://ilm.ee/?511367
Meelespea mõnede äikest puudutavate aspektide kohta:
Äikese teket ja arengut mõjutavad paljud asjaolud. Mõnikord tekib äike öösel või külma mere kohal, teinekord jällegi ainult päeval ja maismaa kohal. Absoluutset reeglit ei ole, iga kord on isemoodi. Kindlasti ei ole nii, et äike tekib vaid päeval või nt kevadel maismaa kohal.
Äike saab tekkida vaid siis, kui õhumassis on energiat. See on potentsiaalne energia, mis vallanduks, kui õhk hakkaks takistamatult otse üles liikuma. Vastav näitaja on CAPE ja mõõtühik J/kg. Kui see on üle 0, siis on äikesevõimalus olemas. Mida rohkem on soojust ja niiskust, seda suurem on CAPE.
Teine levinud näitaja on LI, mis näitab, kui suur vahe Celsiuse kraadides on tõusva ja seda ümbritseva õhumassi vahel. Kui LI on nullist madalam, siis järelikult on tõusev õhk soojem kui seda ümbritsev ja konvektsioon saab areneda. Kui LI on negatiivne, siis jääks õhk tõusmisel külmemaks kui seda ümbritsev keskkond ja konvektsioon ei saa areneda. Näiteks LI -2 tähendab, et tõusev õhk püsib 2 kraadi soojem kui seda ümbritsev, LI 5 aga, et 5 kraadi külmem.
Kuna niiskemast õhust kondenseerub õhu kerkimisel rohkem niiskust välja, siis langeb kondenseeruva õhu temperatuur aeglasemalt ja LI on madalam. Kondenseerumisel vabaneb soojust, see siis kompenseerib osaliselt õhu tõusmisel adiabaatilist jahtumist.
17. mail jõudis Eesti kohale kuum ja niiske õhumass. Sooja õhu advektsiooni tõttu tekkis inversioon, mistõttu kuni pärastlõunani ei tekkinud konvektsiooni (rünkpilvi). Kella 15-16 vahel inversioon nõrgenes päevase soojenemise tõttu, nii et arenema sai hakata konvektsioon. Kuna Ida-Eestis suurenes sooja õhu advektsioon (väliseks indikaatoriks olid kiud- ja kiudkihtpilved), siis seal tugevnes inversioon uuesti ja konvektsioon kadus. Lääne-Eestis konvektsioon stabiliseerus, kuna sinna jõudis inversiooni tugevnemine hiljem. Õhtul Matsalu ümbruses olev äikesekolle isegi tugevnes. Selle põhjuseks oli ilmselt briis, mis kujutab endas siis õhu liikumises konvergentsi ja soodustab konvektsiooni.
Soome lahel tekkis udu. Selle põhjuseks on kuuma ja niiske õhu kokkupuude külma veega. Õhumassi alumine osa jahtus niipalju, et tekkis udu. Udu saab merel sel teel tekkida siis, kui kastepunkt on kõrgem kui veetemperatuur, sest õhk peab jahtuma kastepunktini, et saaks alata kondenseerumine.
Mis saab 18. mail? Kuna homseks on õhumass juba rohkem kohale jõudnud kui täna, siis on oodata inversiooni nõrgenemist ja seetõttu on äikesevõimalus suurem. Samuti liigub äikese tekkimise ala lähemale või servaga Eestini. Seetõttu tuleb äikest laialdasemalt kui täna.
Pildid:
FLC kohta. See näitab asukohta tavaliselt väga valesti, vahel kuni sadu km nihkes, ehkki registreeritakse tavaliselt ikka tegelikult olemasolevaid välke. Seetõttu ei soovita FLC-d. Küllaga leiab sobilikke detektoreid üleval lingitud abileheküljelt!
Jätkuvalt on inimestel väärarvamusi või siis lihtsalt ei teata. Äikese teket ja arengut ei määra vaid üks tegur, nagu päike või õhuniiskus. Ka väga madala niiskuse korral võib äikest tulla (9. mail), samuti on äike üsna tavaline öisel ajal, mida on viimane nädal-kaks ka väga ilmekalt näidanud. Viimati oli äikest öisel ja varahommikusel ajal 17. mail. Kui ei ole kogenud sel aastal öist äikest, siis mõelge varasematele kogemustele!
Kell 18.00. Ehkki inversioon nõrgenes või lagunes korraks ka Ida-Eestis, mida näitas konvektsioon, siis tugevnes see peatselt uuesti ja rünkpilved kadusid. Asi oli selles, et soojem õhk alustas ida poolt pealetungi, mistõttu tekkis uuesti inversioon. Samas Lääne-Eestini soojema õhumassi pealetung ei jõudnud, mistõttu konvektsioon sai seal areneda ja nii tekkis Loode-Eestisse suurim äike terves Eestis:
Kl 17 paiku olid kauguses juba rünksajupilved näha:
Kell 15.20. Umbes kl 15ks lagunes Tartumaa kohal inversioon ja edaspidi peaks äike kiiresti, tunni või kahega, arenema:
Hommikul liikus äike üle Ida-Eesti ja saarte ning hiljem oli Soome lahel. EMHI äikesehoiatus:
Kl 0.25 anti Viljandimaalt Halliste vallast teada, et lõunas ja kagus on näha kaugeid välke.
Paistab, et soe front on aktiviseerunud - äikesed püsivad endiselt aktiivsed. Kas need hajuvad öösel või mitte, on raske öelda. Seega tuleb silma pidevalt peal hoida.
Tartuni jõudsid õhtul kihtrünkpilved, sh tornjas-sakmelised kihtrünkpilved (Stratocumulus castellanus) ja näha olid mõned võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). See viitab ilmselgelt labiilsele õhumassile ja äikesele lähema ööpäeva jooksul. Äike jõudis Eesti piirile, aga hajus päikese kadudes.
Märkus terminite kohta (tagasiside pärast). Derecho ei sobi eesti keelde, sest mõisted ja terminid peavad vastama keelereeglitele ja olema kasutamiseks sobilikud. Seetõttu võtsin kasutusele uue mõistena hiidpagi, mis on praeguseks ametlikuks terminiks saanud ja kasutatud juba ka paaris teadusartiklis. Meteoroloogide omavahelises vestluses vahel kasutatav minihiidpagi viitab sellele, et nähtusel on hiidpagi omadused, aga nõrgemal kujul.
16. mail jõudis Eestisse kuum õhumass. Kastepunkt tõusis üle 10 kraadi esmalt Kagu-Eestis, kuhu õhtul jõudsid esimesed konvektsioonipilved. 17. mail on juba tunduvalt soojem ja niiskem ilm. Tõenäoliselt on päeva esimene pool päikeseline, kuid päeva teine pool pilvisem ja äikesevõimalusega.
Antitsükloni lääne- või edelaservas jõuab Venemaal ainult kuni 1000 km kaugusel paiknev kuum õhumass Eestini. Seda, et kuum õhumass on siinsamas (on juba transformeerunud, aga energiasisaldus - soojus - on püsinud stabiilne) ja ei pea tulema seetõttu kauge maa tagant, näeb juba tänahommikuselt ilmakaardilt, et palavus ulatub vähemalt 60. laiuseni:
Nädala lõpuks jõuab kohale kuum õhumass, mis jääb pikemaks ajaks. Seda toetab Atlandil olevad läänetsüklonid, mis ei liigu itta, sest Venemaal on blokeeriv antitsüklon. Ookeanil peaksid tsüklonid mõne päeva jooksul täituma, kuid Kesk- või Lääne-Euroopa kohal tekib ulatuslik väheliikuv tsüklon, mistõttu jõuab kuum õhumass kohale. Paistab, et 7. mail alanud suvi jääb püsima.
Uudisvoog, kuid seda täiendatakse vastavalt võimalusele, kuid kommenteerimisest hetkeolukorra kohta on kindlasti abi: http://ilm.ee/?511367
GFS prognoos 18. maiks Tartumaale. Kollakaks värvitud ala näitab õhumassi positiivset energiat. See ulatub enam kui 10 km kõrgusele. Samas inversiooni praktiliselt pole, sest prognoosi kohaselt peaks õhumass lõplikult olema kohale jõudnud. Sinine katkendlik joon näitab niiskust. Näeme, et kõrguses on üsna kuiv õhk. See viitab pagivõimalusele!
Meelespea mõnede äikest puudutavate aspektide kohta:
Äikese teket ja arengut mõjutavad paljud asjaolud. Mõnikord tekib äike öösel või külma mere kohal, teinekord jällegi ainult päeval ja maismaa kohal. Absoluutset reeglit ei ole, iga kord on isemoodi. Kindlasti ei ole nii, et äike tekib vaid päeval või nt kevadel maismaa kohal.
Äike saab tekkida vaid siis, kui õhumassis on energiat. See on potentsiaalne energia, mis vallanduks, kui õhk hakkaks takistamatult otse üles liikuma. Vastav näitaja on CAPE ja mõõtühik J/kg. Kui see on üle 0, siis on äikesevõimalus olemas. Mida rohkem on soojust ja niiskust, seda suurem on CAPE.
Teine levinud näitaja on LI, mis näitab, kui suur vahe Celsiuse kraadides on tõusva ja seda ümbritseva õhumassi vahel. Kui LI on nullist madalam, siis järelikult on tõusev õhk soojem kui seda ümbritsev ja konvektsioon saab areneda. Kui LI on negatiivne, siis jääks õhk tõusmisel külmemaks kui seda ümbritsev keskkond ja konvektsioon ei saa areneda. Näiteks LI -2 tähendab, et tõusev õhk püsib 2 kraadi soojem kui seda ümbritsev, LI 5 aga, et 5 kraadi külmem.
Kuna niiskemast õhust kondenseerub õhu kerkimisel rohkem niiskust välja, siis langeb kondenseeruva õhu temperatuur aeglasemalt ja LI on madalam. Kondenseerumisel vabaneb soojust, see siis kompenseerib osaliselt õhu tõusmisel adiabaatilist jahtumist.
Õhumassi potentsiaalse energia prognoos. NB! See ongi potentsiaal, mis vabaneks siis, kui õhk saaks hakata kerkima. Seda prognoosi nimetatakse kõnekeeles ka äikese tõenäosuseks või lihtsalt äikeseprognoosiks.
Kõige rohkem on õhumassis energiat pruunides ja punakates kohtades. Nendes võib äike olla ohtlik ja tekkida hiidrahe. Helesinistes alades on tõenäoliselt oodata sademeid, aga mitte äikest. Tumesinistel aladel pole õhumassil energiat, et toetada konvektsiooni ja seal on ilm tõenäoliselt sademeteta.
NB! See prognoos ei arvesta konvektsiooni soodustavate või takistavate faktoritega, nagu inversioon!
Kõige rohkem on õhumassis energiat pruunides ja punakates kohtades. Nendes võib äike olla ohtlik ja tekkida hiidrahe. Helesinistes alades on tõenäoliselt oodata sademeid, aga mitte äikest. Tumesinistel aladel pole õhumassil energiat, et toetada konvektsiooni ja seal on ilm tõenäoliselt sademeteta.
NB! See prognoos ei arvesta konvektsiooni soodustavate või takistavate faktoritega, nagu inversioon!
Õhumassi energiat ja inversiooni saab ka diagrammidelt vaadata:
Diagramm Tõravere kohta 17. mai õhtul. Jäme punane nool näitab CIN, mis tekib inversiooni pärast ja on negatiivne CAPE, st kui palju on vaja energiat lisaks, et õhk saada kerkima. Kui õhk pääseb inversioonist läbi, siis satub positiivse energiaga õhukihti (ebakorrapärase ovaaliga) ja seal siis õhukogus kerkiks kiirenevalt. See diagramm näitab äärmiselt labiilset õhumassi (LI -4, CAPE üle 1000 J/kg).
NB! Pane tähele tuule suuna muutumist kõrgusega (lipukesed)! Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5
NB! Pane tähele tuule suuna muutumist kõrgusega (lipukesed)! Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5
See, kas õhumassi energia vallandub konvektsiooni teel või mitte, sõltub paljuski piirkihist ja sellega seotud inversioonist. Konvektsiooni takistavat inversiooni nimetatakse inglise k cap, capping inversion. Kui oletame, et energiat on õhumassis palju, siis on üldistatult võimalikud kolm varianti:
a) inversioon on nõrk või puudub. Sel juhul vabaneb õhumassi energia päeva jooksul järk-järgult - näeme juba hommikul või ennelõunasel ajal tekkivat konvektsiooni.
Inversiooni pole või on see nõrk. Seetõttu saab konvektsioon alata juba hommikul.
b) inversioon on keskmine. Kuni pärastlõunani ei teki konvektsiooni, mistõttu koguneb energiat. Hiljem siiski inversioon nõrgeneb tugeva soojenemise tõttu ja võib vallanduda konvektsioon. See on tüüpiline tugevate ja ohtlikke äikeste tekkimisel. Samas on tegu olukorraga, kus määramatus on suurim, sest me ei tea, kas, millal ja kus inversioon võib vallanduda. 17. mai kuulus samuti siia alla.
Keskmise inversiooni korral koguneb esmalt energiat, mis võib hiljem äkitselt vabaneda.
c) inversioon on tugev. Sel juhul on konvektsioon vähetõenäoline ja ilm püsib selge või madalate rünkpilvedega. Konvektsioon võiks tekkida vaid frondi korral või kui õhu liikumisel on suurem takistus, näiteks mäestik, ees.
Inversioon on tugev ja konvektsiooni ei teki või tekivad piirkihi-rünkpilved.
Äikesedetektoritest ei tasu usaldada FLCd. See näitab küll reaalselt toimunud välke, aga vales kohas. Usaldusväärsed olen kokku kogunud siia (kindlasti on veel linke, aga praegu siis niipalju): http://www.ilm.ee/?511344. StrikeStar pole ka kuigi hea, kuna paljud välgud, ilmselt pilvesisesed, jäävad märkimata.
Sat24.com puhul peab vaatama, eriti Baltikumi korral, et õige nupp oleks sees, sest muidu on välgud nihkes.
Nähtavas valguses pilt, kuid vale nupp (punases ovaalis) on sees. Peab olema visual!
Nüüd on õige nupp sees ja välgud õiges kohas.
Kui tahta teada lähitundide kohta, kas võib äikest tulla, siis selleks on mitmeid võimalusi. Mõnikord annavad sellest märku pilved, näiteks tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus) ja tipplooridega palistatud rünkpilved (Cumulus congestus pileus). Siiski alati neid ei ole. Kui vaadata jaamade andmeid, siis äike on kõige tõenäolisem seal, kus on kõrgeim kastepunkt ja samal ajal kiireim õhurõhulangus, seda saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820
NB! Äikese tõenäosust arvestatakse kastepunkti, mitte aga suhtelise niiskuse alusel! Mida kõrgem kastepunkt, seda tõenäolisem äike, kuid vale on seos, et mida kõrgem suht. niiskus, seda tõenäolisem on äike.
Tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus) on äikese indikaatoriks, kuid alati neid ei ole.
***
Kokkuvõte 17. maist.17. mail jõudis Eesti kohale kuum ja niiske õhumass. Sooja õhu advektsiooni tõttu tekkis inversioon, mistõttu kuni pärastlõunani ei tekkinud konvektsiooni (rünkpilvi). Kella 15-16 vahel inversioon nõrgenes päevase soojenemise tõttu, nii et arenema sai hakata konvektsioon. Kuna Ida-Eestis suurenes sooja õhu advektsioon (väliseks indikaatoriks olid kiud- ja kiudkihtpilved), siis seal tugevnes inversioon uuesti ja konvektsioon kadus. Lääne-Eestis konvektsioon stabiliseerus, kuna sinna jõudis inversiooni tugevnemine hiljem. Õhtul Matsalu ümbruses olev äikesekolle isegi tugevnes. Selle põhjuseks oli ilmselt briis, mis kujutab endas siis õhu liikumises konvergentsi ja soodustab konvektsiooni.
Soome lahel tekkis udu. Selle põhjuseks on kuuma ja niiske õhu kokkupuude külma veega. Õhumassi alumine osa jahtus niipalju, et tekkis udu. Udu saab merel sel teel tekkida siis, kui kastepunkt on kõrgem kui veetemperatuur, sest õhk peab jahtuma kastepunktini, et saaks alata kondenseerumine.
Mis saab 18. mail? Kuna homseks on õhumass juba rohkem kohale jõudnud kui täna, siis on oodata inversiooni nõrgenemist ja seetõttu on äikesevõimalus suurem. Samuti liigub äikese tekkimise ala lähemale või servaga Eestini. Seetõttu tuleb äikest laialdasemalt kui täna.
Pildid:
Matsalu kohal olev äike püsis õhtul stabiilsena või isegi tugevnes. Allikas: Sat24.com
Punases ovaalis on näha arvatavat konvergentsi (tuule suunad!), mistõttu äike püsis seal päris kaua. Allikas: EMHI
Vaateid Tallinna Teletornist. Eemal on näha loodenurgas asunud äike, all aga merelt saabunud kihtpilved (udu). Allikas: http://www.ilm.ee/teletorn/
Vaade Keri saarele: päev otsa püsis seal tihe udu. Allikas: http://ilm.ee/keri/
Õhumassi potentsiaalse energia prognoos 18. maiks. Allikas: wetterzentrale.de
***
FLC kohta. See näitab asukohta tavaliselt väga valesti, vahel kuni sadu km nihkes, ehkki registreeritakse tavaliselt ikka tegelikult olemasolevaid välke. Seetõttu ei soovita FLC-d. Küllaga leiab sobilikke detektoreid üleval lingitud abileheküljelt!
Jätkuvalt on inimestel väärarvamusi või siis lihtsalt ei teata. Äikese teket ja arengut ei määra vaid üks tegur, nagu päike või õhuniiskus. Ka väga madala niiskuse korral võib äikest tulla (9. mail), samuti on äike üsna tavaline öisel ajal, mida on viimane nädal-kaks ka väga ilmekalt näidanud. Viimati oli äikest öisel ja varahommikusel ajal 17. mail. Kui ei ole kogenud sel aastal öist äikest, siis mõelge varasematele kogemustele!
Kell 18.00. Ehkki inversioon nõrgenes või lagunes korraks ka Ida-Eestis, mida näitas konvektsioon, siis tugevnes see peatselt uuesti ja rünkpilved kadusid. Asi oli selles, et soojem õhk alustas ida poolt pealetungi, mistõttu tekkis uuesti inversioon. Samas Lääne-Eestini soojema õhumassi pealetung ei jõudnud, mistõttu konvektsioon sai seal areneda ja nii tekkis Loode-Eestisse suurim äike terves Eestis:
Satpilt kl 17, kui Eesti suurim äike oli loodenurgas.
Venemaal on/olid mõned pilvetipud kuni -60 kraadiste tippudega. NOAA 15 ülelend kell 14:29 UTC. Eestit skanniti umbes kell 14:36 UTC.
Kell 16.00. Pärnumaalt anti teada juba äikestest (Liivi lahe äärest). Kus on äike kõige tõenäolisem? Seal, kus kastepunkt on kõrgeim ja õhurõhu langus on kiireim, vt http://www.emhi.ee/?ide=21%2C540%2C820
Hommikul liikus äike üle Ida-Eesti ja saarte ning hiljem oli Soome lahel. EMHI äikesehoiatus:
| Eesti 17.05.2013 07:23 | |
| Täna 17.05 on mitmel pool äikest. Äikese ajal on tuul puhanguline ning sadu võib olla tugev. | |
Kl 0.25 anti Viljandimaalt Halliste vallast teada, et lõunas ja kagus on näha kaugeid välke.
Paistab, et soe front on aktiviseerunud - äikesed püsivad endiselt aktiivsed. Kas need hajuvad öösel või mitte, on raske öelda. Seega tuleb silma pidevalt peal hoida.
Tartuni jõudsid õhtul kihtrünkpilved, sh tornjas-sakmelised kihtrünkpilved (Stratocumulus castellanus) ja näha olid mõned võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). See viitab ilmselgelt labiilsele õhumassile ja äikesele lähema ööpäeva jooksul. Äike jõudis Eesti piirile, aga hajus päikese kadudes.
Tornjas-sakmelised kihtrünkpilved (Stratocumulus castellanus)
Äike jõudis lõunapiirile, kuid hajus.
Märkus terminite kohta (tagasiside pärast). Derecho ei sobi eesti keelde, sest mõisted ja terminid peavad vastama keelereeglitele ja olema kasutamiseks sobilikud. Seetõttu võtsin kasutusele uue mõistena hiidpagi, mis on praeguseks ametlikuks terminiks saanud ja kasutatud juba ka paaris teadusartiklis. Meteoroloogide omavahelises vestluses vahel kasutatav minihiidpagi viitab sellele, et nähtusel on hiidpagi omadused, aga nõrgemal kujul.
16. mail jõudis Eestisse kuum õhumass. Kastepunkt tõusis üle 10 kraadi esmalt Kagu-Eestis, kuhu õhtul jõudsid esimesed konvektsioonipilved. 17. mail on juba tunduvalt soojem ja niiskem ilm. Tõenäoliselt on päeva esimene pool päikeseline, kuid päeva teine pool pilvisem ja äikesevõimalusega.
Kiudpilved (Cirrus uncinus intortus) 16. mail Tartu kohal
16. mai õhtul jõudsid konvektsioonipilved Eesti piirini.
17. mai õhumassi potentsiaalse energia prognoos
***
Antitsükloni lääne- või edelaservas jõuab Venemaal ainult kuni 1000 km kaugusel paiknev kuum õhumass Eestini. Seda, et kuum õhumass on siinsamas (on juba transformeerunud, aga energiasisaldus - soojus - on püsinud stabiilne) ja ei pea tulema seetõttu kauge maa tagant, näeb juba tänahommikuselt ilmakaardilt, et palavus ulatub vähemalt 60. laiuseni:
Kölni ülikooli ilmakaart
Teine osa kuumast õhumassist paistab pärinevat Aafrikast, kust see jõuab kohale Kesk-Euroopa ulatusliku tsükloni idaserva toel. Prognoos kuuma nädala teise poole kohta pole muutunud, õhumass lubab ikka kuni 30 kraadi, kui on vähegi päikest. Samuti püsib suur äikesevõimalus:
***
See on üks oluline ilmamuster, et mais on oodata troopilist õhumassi eelkõige siis, kui Kesk-Euroopa kohal on ulatuslik väheliikuv tsüklon, veidi vähemtähtsam on Venemaa antitsüklon. Selline olukord oli nii 2007. a kui 2010. a mais ja nüüd nädala jooksul kujuneb ka ilmselt sama olukord. Suvel on tähtsam Venemaa blokeeriv antitsüklon.
Kuna Eesti jääb antitsükloni serva, siis peab arvestama äikesega.
Äikesevõimalus 17. mail (GFS mudel)
***
Minihiidpagi 13. mai hommikul
Satelliidipildil minihiidpagi liikumine
MCS liikumine üle Baltimaade
EMHI radaripildil on näha, et konvektsiivsajuala on süsteemi esiosas ja selle järel mittekonvektiivssajuala, mis on hiidpagidele, aga ka teistele MCSdele üpris iseloomulik.
See oli justkui hiidpagi ülinõrgal kujul. Kuna praegu on soojust ja niiskust vähem, siis see rünksajupilvede kobar ei omandanud hiidpagile vastavaid kriteeriumeid, kuid ikkagi kõik iseloomulik oli olemas ja seetõttu saab seda käsitleda kui minihiidpagi analoogselt madalatipulistele ülirünksajupilvedele.
Mis on hiidpagi?
Hiidpagi (derecho) on rünksajupilvede kogum, mis liigub kiiresti frondina edasi; selle esiosa võib olla sirge või kaarjas, radaripildil ilmneb kaarkajana. Pagiga kaasnevad väga tugevad tuuleiilid esiosa tagalas.
Derecho tähendab hispaania keeles sirgjoonelist; sellise nimetuse pani nähtusele 19. sajandil Iowa ülikooli professor Gustavus Hinrichs. Konvektiivtormi nimetatakse Johnsi ja Hirti [1] järgi hiidpagiks siis, kui:
a) konvektsiooniga seotud tuule tekitatud kahjustuste või pagituulte (puhanguti üle 26 m/s) ala pikkus on vähemalt 400 kilomeetrit;
a) konvektsiooniga seotud tuule tekitatud kahjustuste või pagituulte (puhanguti üle 26 m/s) ala pikkus on vähemalt 400 kilomeetrit;
b) jälgitav peab olema kahjustuste või pagituulte ajaline järgnevus, mitte aga juhuslik esinemine;
c) tormialal on vähemalt kolmes, üksteisest vähemalt 64 kilomeetri kaugusel asuvas kohas registreeritud konvektiivse tuule või selle puhangute kiirus 33 m/s ja rohkem,
d) või on alal EF1 tornaadole vastavad kahjustused; selliste kahjustuste teke või ägedate tuulte vahe ei ole alla kolme tunni.
Sellele kirjeldusele vastas ka 8. augustil 2010 üle Eesti liikunud konvektiivtorm. See kujunes varahommikul Valgevene kohal ja jõudis hilisõhtuks juba Soome: hiidpagi liikus polaarse ja troopilise õhumassi piiril ning põhjustas üle 1500 kilomeetri pikkusel teekonnal palju purustusi.
Hiidpagi tüüpe on kolm: jada-tüüpi, progressiivne ja hübriidne. Esimene ja viimane on seotud mõne väga sügava (alla 980 hPa) tsükloniga ja tõenäoline on ka tornaadode teke. Progressiivne hiidpagi tekib väheliikuval frondil ja on mõõtmetelt kõige väiksem ning selle tornaadode tekke tõenäosus on madal. 8. augustil 2010 liikus üle Eesti progressiivne pagi.
1. Johns, Robert; Hirt, William 1987. Derechos: Widespread Convectively Induced Windstorms. – Weather and Forecasting 2 (1): 32–49.
168 kommentaari:
Tänane hommik oli natuke seotud 08.08.10 õhtuga. Tänast äikesepilve sai kaugemalt jälgida umbes 1h nagu 08.08.10 pilvegi, algul tundus pilv üsna sarnane 8. augusti omaga. Oli näha riiulpilve nagu 8. augustil ja läks umbes sama pimedaks aga kui pilv kohale jõudis jäi päris palju 8. augustist alla. 08. augustil oli väga tugev pagi, mis täna praktiliselt puudus, vihm oli ka täna väga nõrk. 08. augustil lõi rohkem pilve-siseseid välke aga tna pilv-maa välke. Minu jaoks oli tänasest äikesest vähe.
Jüri, kui palju arvate teie max temp. nädalavahetusel? Kas on võimalik, et soe jääb kuu lõpuni püsima?
Kuu lõpuni ei ole kindel, aga üle nädala peaks küll olema. Maksimaalne on 30 kraadi juures, sest õhumass on soojem, kui oli 9. mail.
nädalaprognoosis on küll kirjas, et juba pühapäeval võib kuumus asenduda jahedamaga. seega heal juhul max 3 päevakest on seda sooja, kui tõesti nii läheb.
ja äikesehuvilistel tasub uue elukoha valikul kaalutleda eesti ida-ja kaguosa.
Oo, lahe.
Tuleb vaadata ikka seda, milline on õhumass, milline tsirkulatsioon, rõhkkonnad jne. Selle alusel saab öelda, mis on tõenäoline ja mis mitte.
Teine punkt on kindlasti see, et küsiti sooja, mitte 30 kraadi kohta. Kui toetume vaid EMHI prognoosile, siis on see väide vale, et maksimaalselt kolm päeva, sest 19-24 kraadi pole ju lausa väga soe.
mai kohta küll on ju.
Kirjutasin valesti, sest tegin mõned muudatused, õige oleks: /---/sest 19-24 kraadi on ju lausa väga soe.
jälle kindel kõneviis "kuum õhumass jõuab nädala lõpuks kohale".
äike võiks ka kõikjal sama ennustatav olla :)
Jah, sest ei näe varianti, et see ei jõua. See õhumass jõuab igal juhul kohale. Siin pole midagi müstilist - kui pisut tutvuda olukorraga atmosfääris, siis võib veenduda, et see on tõepoolest nii.
Õhumassi kohalejõudmist toetab nii hääbuv läänetsüklon Suurbritannia või Põhjamere kohal, Venemaa blokeeriv antitsüklon ja hiljem Kesk-Euroopa kohal tekkiv või sinna jõudev ulatuslik tsüklon.
Aga äike on midagi muud. Tegu on lokaalse ja ajalis-ruumiliselt väga varieeruva nähtusega ja ette saab öelda ainult ala, kus see on tõenäoline.
ja sel juhul kust läheb sooja õhumassi piir? (kõikide ilmakaarte kohta)
ning see on see sama õhumass, mis 09 mai soojarekordid tõi, eks?
ning see on see sama õhumass, mis 09 mai soojarekordid tõi, eks?
ups, topelt tuli.
Äikese kohta veel. Kuna äikese- ehk mesoskaala on märksa väiksem kui näiteks sünoptiline skaala, siis on vaja palju rohkem ja täpsemaid andmeid, et prognoosida konvektiivseid nähtusi. Lihtsalt ilmakaardile vaadates on väga raske öelda, kus täpselt konvektsioon alguse saab, rääkimata sellest, kuidas rünksajupilved ja äike edasi arenevad.
Sooja õhumassi piir jääb esialgu Põhja-Venemaa aladele, Skandinaavia põhjaosa ja Taani-Saksamaa-Prantsumaa kohale, kuid hiljem peaks laienema Suurbritannia poole ja Põhja-Jäämereni.
Jah, õhumassi kolle paistab olevat sama (Egiptus ja Liibüa), midagi tuleb ilmselt ka Araabia kõrbetest ja Volga aladelt.
emhi prognoosis jälle näite mõnusalt langetatud. heal-juhul +27 on mõnes kohas tõenäoline.
enamasti +23..+25 on max. niiet õhumass ikkagi transformeerub enne kui siia jõuab?
Siia jõudes ongi see juba transformeerunud, kuid 1,5 km kõrgusel on oodatav temperatuur üle 10 kraadi (seda pakub isegi ECMWF, mis on palju konservatiivsem).
See tähendab ka pilvisema ilma korral vähemalt sama sooja ilma, kui oli 9. mail, st ikka 30 kraadi lähedal. Tollest päevast mäletame, et oli nii päikest kui äikest. Kui on äikeseline/sajune päev läbi, siis on temperatuur muidugi madalam.
Nagu juba öeldud, lähtun ikkagi õhumassist, sest see ju määrab otseselt meie ilma. Kui on nii soe õhumass, siis on ligi 30 kraadi kindlasti võimalik. 9. mail alahindasin isegi temperatuuri.
Üks tähelepanek veel: kõikidel viimastel päevadel on meist idas 60nda laiuseni ja põhja poolgi temperatuur tõusnud 25-28 kraadini. Seega on kuum õhumass meil kogu aeg külje all ja ulatub suuremate laiustenigi. Seega ei pea see õhumass tulema tuhandete km tagant, vaid läbima ainult mõnisada km, et kohale jõuda. Aga õhumass on 9. maist soojem seetõttu, et Kesk-Euroopa tsükloni idaservas tuleb täiendavat soojust juurde.
mõni päev tagasi lubati 1,5 km kõrgusel isegi üle +15 kraadi.
Jah, et sinna lähedale võib minna küll. Praegu see veidi muutub - kord on 12 kraadi, siis jälle 15 kraadi, aga igal juhul üle 10 kraadi.
Soojal aastaajal tuleb keskmiste ilmaolude korral (mõõdukas tuul, vahelduv pilvisus kuni poolpilves jne) korral liita maismaal 10-15 kraadi, et teada saada, milline temperatuur võiks tulla. Kui on selge ja nõrga tuulega, on vähemalt 5 kraadi veel soojem.
19.mai on tulekul korralik möll. Lifted index -8 ja CAPE üle 2000. Mis tähendab suuri äikesega sajualasid ja tornaadosid ja rahe võimalusi. Hakkab looma 2001. juuli tormiga sarnaseid tingimusi. Aind et temperatuur on madalam ja aeg varasem.
Ülirünksajupilvede ja vähemalt EF3 tugevusega tornaadode (mesotsüklonaalset päritolu) tekkeks peab olema piisavalt suur tuulenihe. Muidu on äikest lihtsalt laialdasel alal.
Huvitav, kas ilm.ee on üldse teadlik, millist jama ta oma lehel näitab või lisatakse igasugust prahti selle nimel, et külastajaid oma lehel hoida? Yr.no oleks küll kõige viimane asi, millest ma ilma teemal räägiksin. Olen juba tükk aega selle ennustusi jälginud ja ausalt öeldes päris piinlik hakkab. Nüüd, kui laupäevaks ennustavad juba kõik üle 26 kraadi, siis too ennustab siia 15. Päris eepiline, kas pole? See on ju sõna otses mõttes inimestele näkku valetamine. Kõige kurvem on see, et paljud inimesed usuvad ka sellist jampsi. Selle asemel võiks siis juba võrrelda näiteks weatheronline.co.uk'ga, weather.com'i või accuweather.com'iga, kes ennustavad kordades täpsemini.
Kuid eks igaüks teab, mida ta oma lehel näitab ning seetõttu ei hakka ma ka kedagi süüdistama. Kuna teisi ennustusi peale weatheronline ja EMHI tõsiselt ei võta, siis ei vaevu sellest ka ilm.ee'le rääkima. Lihtsalt ütlen, mis asjast arvan.
jüri, 13.05 oli ka tuulenihe siin (põhja-eestis vähemalt), sest pilved liikusid lõunast põhja, kuid tuul oligi põhjast.
Kuule, Anonüümne, võrdluste tabel sai tehtud selleks, et lisaks EMHI prognoosidele (mis ka ju kõik ilm.ee lehel olemas) alternatiive pakkuda. Muidugi on EMHI konkurentsitult täpseim! Paljud inimesed kasutavad lisaks EMHI-le ka erinevaid mudeleid ja et inimesed ei peaks neid erinevatelet lehtedelt eraldi otsima, on ju mugav, kui kõik ühel lehel koos on ja lisaks näidata nende täppiminekut. NOAA oli juba varem olemas, andmevoogusid oli Yr.no-lt ja Weather Undergoundilt lihtne saada, teiste kanalitega on alles läbirääkimised andmevoogude saamiseks pooleli. Küll tulevad need ka:)
Jah, ilmselt oli 13. mail mängus ka briis, kuid oma osa oli selleski, et madalama rõhuga ala jäi lõunasse ja kagusse, mistõttu tuul oli idast, kirdest, põhjast.
Norra portaal on muidugi ebatäpne. Aga esialgu kiideti seda väga, kuna inimesed lasid atraktiivsest välimusest, tundhaaval prognoosivõimalusest jne eksitada. Õnneks on järjest rohkem inimesi aru saanud, et see pole täpne, kuna näib, et õhumasse jms asjaolusid ei arvestata ja seetõttu ei peeta enam usaldusväärseks. Siiski on see endiselt populaarne. Sel põhjusel on see ka ilm.ee-s, kuid lisaks populaarsusele saab ju võrrelda tegelike mõõdetutega ja siis tuleb erinevate portaalide täpsus ka välja.
Võrdlus on kahtlemata väga hea. Mõtlesin eelkõige just prognooside täpsuse peale, mida inimesed enim hindavad. Teisalt jah, kui see toob välja ka nende usaldusväärsuse, siis miks mitte.
küsimus selline, et miks need norrakad siis TAHTLIKULT valesti ennustavad?
Vaadates weatheronline, võib saabub ilm edela-, ja lääneeurooplased üsna kadedaks teha. Selliseid temperatuure võib meil juulis näha, kui hästi läheb. Viimane GFS-i uuendus ei näita enam olulist temperatuurilangust edaspidi.
Seda, kas Norra portaal meelega valesti prognoosib, ei tea. Jääb mulje, et mere mõju hinnatakse üle, mistõttu prognoositav temperatuur ei vasta õhumassile.
Jah, usaldusväärsuste väljatoomine on üks oluline põhjus, miks see on võrdluses.
jüri, millisel aastal on olnud pikim suvi (võttes kõik üle +13 kraadise ööpäeva keskmisega ööpäevad üheks pikaks perioodiks) ehk mitu päeva on olnud maksimaalselt aastas +13 kraadi või soojemad?
imelik, et moskva abs.mai rekord on +28,7 kraadi, kuigi tegu on mandrilises kliimas asuva kohaga. eesti rekord on kõrgem.
oskate põhjusi seletada?
14. mail oli Moskvas päevarekord. Mai rekord on 33,2°C.
Pikim suvi on meil kestnud 1897. aastal, kui see kestis 129 päeva.
nii ammu!
aga AK ütles, et moskvas oli uus maikuu rekord..
Mõeldi ikka päevarekordit, kuurekord see kindlasti polnud. Ilmselt oldi siis ebatäpsed.
selle järgi peaks palju päikest tulema:
http://ilm.ee/kola/grib-test/2013-05-19-15_temp.gif?1368603757
Päikesepaiste kestust see ei näita. Kuna õhumass on kuum, siis ei pea olema päev selge, et oleks kuni 30 kraadi. Aga mõned tunnid päikest on vast ikka.
aga kui oleks kogu aeg päikeseline, kas siis on ka uut maikuu rekordit või päevarekordit oodata?
kas homne ja ülehomne tugev idakaare tuul võib põhjustada süvavee kerke soome lahes ning veetemperatuuri langust?
Kui Eesti kohale jõuab 15°C isoterm, siis see tähendab selge ilmaga kindlasti üle 30 kraadi. Nii täpselt saabki öelda. Kas kõikide tingimuste korral on see 31,9°C või 33,6°C, seda keegi täpselt ju öelda ei saa. Standardiks on see, et võrdlemisi soodsate tingimuste korral liidetakse isotermile 10-15°C juurde, aga eriti soodsate olude korral võib kuni 20°C rohkem olla. See on hinnanguline.
9. mail oli ju Eesti kohal 10 kraadi isoterm. Päikest oli vast pool päevasest ajast, temperatuur aga kuni 29°C.
Süvavee kerget on mitut liiki. Enam on uuritud rannikuäärse süvavee kerget, kuna see mõjutab kõige otsesemalt inimtegevust, olgu siis puhkajate ujumisvõimalusi või näiteks kalamajandust. Süvaveekerget soodustab tuul, mis puhub kaldaga paralleelselt. Kui selline tuule suund püsib mõnda aega, mõnest tunnist kuni paari päevani, siis hakkab vesi liikuma. Selleks, et Soome lahe Eesti-poolsel kaldal tekiks süvavee kerge, peab püsima mõnda aega stabiilne idatuul. Samal ajal vajub Soome-poolsel kaldal pinnavesi tavaliselt põhja ja seal tekib n-ö pinnavee süvistumine. Kui soodne tuul püsib, võib paari päeva jooksul üles kerkinud külm vesi katta suure osa Soome lahe pindalast.
Praegu on vesi Soome lahes niikuinii külm ja seetõttu pole erilist vahet, kas tekib see süvaveekerge või mitte, vt http://www.boos.org/index.php?id=140 Tallinna või Tallinna madala veetemperatuuri.
aitäh!
kuid kas homme on äikese oht?
vaadates sat24, siis see elektriline õhumass liigub aeglaselt kuid kindlalt baltimaade poole!
16. mail ei ole veel midagi, aga ilm on soojem kindlasti.
meil hetkel vaid +11 kraadi ja vastik kõle põhjatuul.
Kuna päike paistab, siis pole hullu midagi. Võib-olla päris mere ääres on tuul tugev, aga paar km sisemaale on tuul väga nõrk ja seetõttu ei tundu ilm jahe. Kaugemal sisemaal, kuhu briis ei ulatu, on muidugi suviselt soe.
kirderannikul on emhi andmetel olnud isegi vaid +5..+7 kraadi ja seda isegi pärastlõunasel ajal.
Jah, sest seal on udu. Udu on merel olnud mitmel päeval viimase nädala jooksul. Udu on näha siit: http://sat24.com/en/scan
Ei kujutaks ettegi, kui peaksin elama rannikul või saartel. Tõelist sooja on ikka väga vähe seal. Kagu-Eestist ma enda maitsele küll paremat kohta Eestis ei leiaks - suved soojad ning talved lumised. Olen rohkem kui rahul, et siin elan.
vaatasin hirlam mudelist, et kuuma õhu piir taandub venemaa põhjaosast aina enam lõunapoole, kuid kuna eestisse lubatakse ida- ja kirdetuult nädala lõpuni, siis jääb suure sooja pikk kestus sel juhul kindlasti ära.
Päris kindlasti kestab suviselt soe aeg pikalt (nädal või kauemgi). Seda on ilmekalt näha ka siin: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Õhutemperatuur sõltub õhumassist ja õhumassist sõltub see, kas tuul on soe või külm (mere ääres teatud tuulesuuna korral ka veetemperatuurist), mitte aga ei sõltu õhumass tuulest. Õhumass liigub praegu kagust või idast läände ja jääb siis Läänemere regiooni kohal väheliikuvaks. Pole küll kuskilt näha, et võiks saabuda jahedam õhumass. Ilmselt on millestki valesti aru saadud.
Põhjarannikul on talved samuti lumised, eriti siis, kui on mereefekt, mida kaugemal sisemaal ju ei ole. Soojusest ei ole suvel samuti puudu, kuid ilm on ettearvamatum.
Saartel elavad need, kes tahav ettearvamatut ilma...
Jüril on õigus, tuleb osata vaadata ilmakaarte.
millest selline pagijoon täna õhtul saksamaa ja taani kohal?
Sinna on jõudnud soe labiilne õhumass, lisaks lõunast lähenemas lohk ja samal ajal on frondi lähedal tuulenihe märgatav.
Oskaksite öelda, kas kuskil kliimakaarte iga kuu kohta on? Juuli, jaanuari, aprilli ja oktoobri kohta olen näinud, kuid ka need on alates 1966-99. Väga hea ja kiire ülevaate annaks need Eesti kliimast.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3002.png
päris karm.
(andmed olid kl 21:41 sellised, et eesti kohale ennustati isotermi 0..-5 kraadi ja u 1000 km ida pool +15..+20 kraadi)
See pole jah usaldusväärne.
Kaardid on NSV kliimaatlastes (http://www.lugeja.ee/record/690444)
tänane öö tuleb niivõrd külm, et klimaatiline suvi katkeb korraks.
Kastepunkti järgi saab vaadata öist miinimumi. See ilmselt alla 2-4 kraadi ei lange. 15. mail oli ööpäevane keskmine temperatuur mõnel pool üle 13 kraadi ja on seda kindlasti ka 16. mail soojema päeva arvelt. Isegi kui peaks juhtuma, et igal pool jääb see madalamale, mis pole usutav, siis katkemisest rääkida ei saa. Ka talv ei katke ju seetõttu, et on paar sulapäeva. Selleks oleks vaja ikka 10 päeva või rohkem.
Hämmastav, kui kerge on harjuda sooja ilmaga ja kui raske on uuesti jahedust vastu vötta.
Seega saabuva sooja ilma uudised röömustavad hinge.
Ainult et: kas see varane soojus suvest meeldivat osa ära ei vöta? Aasta keskmine peaks ju ikka vähe muutuma?
Lauapealne07 (vabandan ka, et pole aega olnud lubatud UFO lugu löpetada)
Ei ole saartel või rannikul elul häda midagi, nagu siin arvatakse. Mõni omapära on , kohati see rikastab ja on isegi positiivne.Toon siinkohal ära pehmema sügise ja talve. Saaremaa lõunarannikul kasvavad viinamarjad väljas katmata hoopis kindlamalt kui kagu-Eestis.
Eks aastad on erinevad - mõned soojemad, teised külmemad. Õhumasside liikumist kontrollib tsirkulatsioon, mis on küll muutlik looduse komponent, aga vahel võib fikseeruda pikaks ajaks, mida tuntakse atmosfääri blokeeringuna: mäletame ju veel, et 2010. a mais oli kaks nädalat suur kuumus ja sellele järgnev suvi oli rekordiliselt kuum. 2007. a oli kuum episood mai lõpus, suurem osa suvest oli keskmisest veidi soojem, kuid august päris kuum.
Väär on arvata, et praegune ilm on tuleviku arvelt, selle peamiseks põhjuseks on ikka atmosfääri stohhastiline iseloom, vt ka: http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/05/ilmal-ei-ole-malu.html
Seetõttu pole põhjust midagi kindlalt arvata, milline ilmastik ootab näiteks kuu või kahe pärast.
Mina pole küll mingi jahedusega pidanud harjuma, sest iga päev on kui mitte suviselt, siis igati kevadiselt soe küll ja on võimaldanud särgiga õues viibida.
itaaliat polnud (minu kommentaari lisamise ajal) sat24-st nähagi.
tänane öö oligi väga külm. arbaveres langes kl 05:00 -0,3-ni ja kehras 0,0-ni.
Või hoopiski väga soe, arvestades, et oli selge ja vaikne: Kihnu miinimum 9,8°C, Vilsandil 7,9°C, mitmes sisemaa jaamas 5°C kõrgem.
isegi 9,8 kraadiga panen jaki selga.
emhi hirlam mudel küll olulist sadu ei näita järgnevatel päevadel.
heal juhul kohati sajab kui sedagi.
Jah, mõnele inimesele on ka 20 kraadi väga külm ja paneb lõdisema. Arvamused on subjektiivsed ja varieeruvad inimeseti.
Kui mõtleme sellele, et praegu on alles mai keskpaik, õhk oli öösel kuiv, ilm selge ja tuulevaikne, siis on ikkagi 5-8 kraadi väga palju.
Kui vaadata õhumassi omadusi, mis siia jõuab, siis on selles kastepunkt üle 10 kraadi, mis tähendab, et on küllaltki niiske, kuid mis veel olulisem, see on väga labiilne, mida näeb hästi siit: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3. Seetõttu on kindlasti oodata väga ebapüsivat ilma ja õhumassi potentsiaalse energia prognoose võib pidada usaldusväärseteks.
seal võib see jah labiilne olla, kuid eesti on tuntud kui 'inversioonimaa' soojalainete ajal.
Ei tea, kas Eestis mõni selline paik ka on, kus järgnevatel päevadel äikese tõenäosus väike? Tallinnas vist seda lootust pole? Minu puhul siis (paanilise) äikese kartjaga tegu hoopiski.
Paistab, et äikesevõimalus on kõrge igal pool. Pealegi liiguvad äikesed ju oma tekkekohast eemale, st kui ei teki mere kohal, võivad sinna mujalt liikuda. Äikesest pääseb kõige paremini juba olemasolevate äikeste eest aktiivselt eemale liikudes (nn äikese-antijaht).
Inversioon on täna olemas, 17. maiks laguneb, sest kuum õhumass on kohale jõudnud ja päevane soojenemine on tugev. Seda olukorda oli ilmekalt 9. mail näha.
tallinnas peaks jah olema väike tõenäosus. eelmine neljapäev ja see esmaspäev lubati ka palju äikest, kuid põhja-eestis polnud essugi. küllap ka sel korral, sest tuul puhub pigem kirdest kui et idast.
kuid jah, see vaid minu arvamus. jüri teab rohkem.
Aitäh kiire vastuse eest! Küsiks aga veel veidi teisiti - kas on teada ka juhtumit, kus mõnest paanilisest äikese kartjast on saanud hoopis huviline või vähemalt, kas keegi on hirmust üle saanud? Väga raske on niimoodi olla, ühelt poolt suvi meeldib, teisalt aga haamerdab kuklas pidev ärevus. Küsin veel ka enda jaoks kõhedust tekitava küsimuse, et kui suur tõenäosus on, et äike võib nt Tallinnas eramajja sisse lüüa ja mis siis juhtub? Tean, et maapiirkondades on küll selliseid juhtumeid vist päris igal aastal olnud. Püüan siin enda hirmu vähendada või toita, ei tea isegi praegu täpselt. :)
igal-juhul väldi kagu-eestis elamist. ja koli näiteks hiiumaale.
Wetteronline pakub nädal pärast kuumalainet loodevoolu pealetungi ja ka hiljem külma kõrgrõhula kujunemist siia. Kui suur on oht, et mai lõpunädal kujuneb hallade poolest hävitavaks, näiteks neile,kel kartul varakult maha tehtud ? Peaks ju oodatav soe kartuli juba välja meelitama. Öeldi, et tark ei torma!!
Saaremaalgi on talunikke, kel on hektareid maas juba pea kaks nädalat.
Olin ka nooremana väga suur äikesekartja, pole siiamaani näinud inimest, kes kardaks rohkem. Oleksin tahtnud ennast hirmust maa alla kaevata. Panin alati äikese ajaks silmad ja kõrvad kinni ning lasin teisel märku anda, kui see läbi saab. Kord oli nii, et suurest rõõmust kõrvu ja silmi avades, uskudes, mida mulle öeldi, käis selline raksatus, et pistikupesades lendas sädemeid. Suures ahastuses ei osanud siis enam midagi teha ning tõdesin, et enne arktikasse minekut ma sellest ei pääse. Hirm kadus ajaga, täpselt ei oskagi põhjendada kuidas. Võib-olla nähes seda, kui väike tõenäosus on sellega pihta saada, olles ohutus kohas. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on nüüdseks äikesest suur hobi saanud, mis on peamine põhjus, miks suve ootan. Eks natuke ebameeldiv ikka, kui "mõrvar" peakohal lammutab, kuid suurest hirmust on asi kaugel. Äikest tulebki karta, aga mõõdukalt. Sama hästi võib sulle iga kell meteoriit pähe lennata, mille eest sa pole kusagil kaitstud. Seepärast ei tohiks lasta ennast sellistest asjadest liialt häirida, pigem juba karta, et auto alla ei jää, või et keegi sind kuskilt AK-47'ga ei sihi.
Aitäh, oli lohutav ja julgustav lugeda, et keegi on suutnud hirmust üle saada. Mina pean end praegu ilmselt aga siiski Arktikasse kuidagi smuugeldama.
Loodan väga, et ka minu haiglane äikesehuvi (st hirmust ajendatud) asendub kunagi huviga äikese vastu mõnel meeldivamal eesmärgil. Vabandan ka teema risustamise eest - minu jutt ei ole üldse selle teema kohane, aga ei suutnud kuidagi vastu panna ja küsimata jätta.
P.S. Minu esimene hirmutav äikesekogemus jääbki lapsepõlveaega Eesti kagunurgas, sealt see ilmselt idanema hakkaski.
Igaüks võib kirjutada niipalju kui tahab. Las ta olla foorumi eest.
Kes teab Tarmo Tanilsood, siis tema on paanilisest äikesehirmust samuti saanud aja jooksul üle, kuid seda just seetõttu, et on õppinud seda nähust tundma. Vahel aitab teadmine hirmust jagu saada, aga mitte alati.
Ma arvan, et piisavalt põhjalikult on välgu ohtudest siin: http://tinyurl.com/bsp8qq3
Kõikide asjadega, mis seal kirjas, ei ole nõus, kuid ettevaatust pole kunagi liiast, nii et järgige ikkagi neid soovitusi.
Kuna paistab, et tegu on õhumassisiseste äikestega antitsüklonis, siis on tõenäoline, et need tekivad ainult või vähemalt palju tõenäoliselt maismaa kohal. Aga kord tekkinud, võivad liikuda ka rannikule mere kohale. Seetõttu ei maksa olla väga kindel, et näiteks Tallinnasse ei jõua midagi. Aga kõige kindlam on muidugi jooksvalt olukorral silm peal hoida.
See külmenemine võib-olla küll kuu lõpus, aga vara on siiski veel öelda, milline variant on tõenäoline. Ööpäevas muutub prognoos mai lõpu kohta vähemalt kaks korda täiesti vastupidises suunas - kord pakutakse kuuma püsimist, siis läänetsüklonite varianti keskmiselt sooja ilmaga, siis jälle suurt jahenemist. See näitab, et infot selle aja kohta ei ole (vähemalt mitte mudelites).
kas saabuval ööl on sooja frondi äikeste oht?
Kas on plaanis ka mingi uudisvoog luua lähipäevade ilmaolude kohta?
Õhumassis paistab olevat pilvedel selge päevane käik, kuid on võimalik ka mõnede säilimine öösel. Öö jooksul need äikesed ilmselt siiski nõrgenevad või kaovad (soe front on väheaktiivne). Seetõttu siiski enne homset pigem ei ootaks veel midagi. Kui mõni säilib, siis hommikuks võib jõuda kohale.
Ei ole uudisvoole aega olnud mõelda, aga kui lausa küsitakse, siis peab tegema.
emhi prognoosis ollakse väga kindlad, et äike tuleb igapäev. (...sajab hoovihma, on äikest...)
kuid jah, kui äike tulebki, näiteks võrus, aga mujal mitte, siis on ennustus ka ju õige, sest oligi äikest, ent ühes kohas, aga oli :D.
mida tähendab 'lifted index'?
mida eesti kohal oodata võib, kui cape on 1700 ja 'lifted index' -7?
Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel.
Võib oodata tugevat äikest ning sellega kaasnevaid ohtlikke nähtusi - tornaadod, rahe jne.
ning seega võib olla oht ka hiidpagiks?
Ei usu, et äikest vaid ühes kohas tuleb. Ilmselt on seda laialdaselt.
"Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel." - see ei ütle eriti midagi sellele inimesele, kes pole asjaga kursis. Vaja on ikka korralikult lahti kirjutada.
CAPE on õhumassi potentsiaalne energia. Selleks, et õhk saaks hakata liikuma, peab olema potentsiaalset energiat, mis näiteks konvektsiooni käigud muutub kineetiliseks ehk liikumise energiaks. Selle mõõtühik on J/kg. Tõusvate õhuvoolude kiirus on seotud CAPE'ga, sest mida enam energiat, seda tugevamad saavad olla ka siis võimalikud tõusvad õhuvoolud, sest energiat on rohkem võtta. Kui see on positiivne, siis on tõusvad õhuvoolud võimalikud. Väga jämedalt öeldes võiks tõuev õhuvool saavutada 30 m/s, kui CAPE on 1000 J/kg ja 60 m/s, kui CAPE on 2000 J/kg (väga harva).
LI näitab seda, milline on tõusva õhu ja seda ümbritseva keskkonna temperatuuri vahe. Temperatuuri vahe on Celsiuse kraadides. Kui LI on negatiivne, siis on tõusev õhk soojem kui ümbritsev keskkond ja vastupidi. Seega negatiivne LI näitab, et konvektsioon on võimalik. Kui LI on -1, siis on tõusev õhk 1°C soojem ja kui -7, siis koguni 7°C soojem kui ümbritsev õhk. Kui LI on näiteks 4, siis on tõusev õhk 4°C külmem kui ümbritsev õhk jne. LI võib ulatuda 20-30ni.
Tavaliselt on äikesed ulatuslikul alal siis, kui LI on vähemalt -2 ja CAPE 500-1000 J/kg, kui on tuulenihe (st tuule suund ja kiirus muutuvad atmosfääris püstsuunas), siis võib tulla ka ohtlikku äikest, st vähemalt 26 m/s pagi, hiidrahe (vähemalt 2,5 cm), kui väga suur tuulenihe, siis ka mesotsüklonaalseid tornaadosid.
kui maapinnal puhub kirde- ja idatuul, aga 850hpa näiteks kagutuul, siis on väike tuulenihe?
Praegu on tuulenihe ikkagi üsna suur, kuna meil on tegu frondiga. Frondi ümbruses on tavaliselt tuulenihe kõige suurem. Seda näeb ka siit tuule suundade järgi olenevalt kõrgusest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5. Seda võiks suuna poolest pidada üsna suureks, aga tugevuse osas ei ole märkimisväärne.
Kes äikest kangesti kardab, koligu Tartusse. Siin esineb korralikku äikest kahjuks küllaltki harva. Ma ise olen tõeline äikese-narkomaan, juba praegu jälgin taevast ja välgudetektoreid. Paraku juhtub tihti nii, et linna ümber on küll pilvi, välgudetektorid ristidest kirjud, kaugemal taevaserval sähvib ka, aga vaat' linna kohal ei miskit... Ilmselt siin Võrtsjärve ja Peipsi (võibolla ka Emajõe) mõju kuidagi mängus on.
ma arvan, et koligu islandi saarele. või fääri saartele.
Heltermaa sai täna kell 10:00 tunda 14 m/s pagi.
(Kas pagisid võib kutsuda ilmakaarte järgi? N: kagust puhuv pagituul on kagupagi. Juhul, kui niiviisi ei nimetata, siis teen praegu sellise ettepaneku edaspidiseks. Iseasi, kas selline nimetamine üldse meteoroloogiasse sobib. Kuid keeleliselt lihtne nagu ilmakaarte puhulgi tuuli nimetatakse. Juhul, kui selline nimetamise viis on olemas, pole sellest veel teadlik)
Täna hommikul oli selle nimetuse viisi järgi Heltermaal loodepagi.
jälle mingi vastik inversioonikiht eesti kohal. valgevenes ja teistes baltimaades pilved tekivad, kuid enamus eestist mitte, vaid lõunaosas.
Hüüdnimetuseks ikka sobib, ametlikuks kasutamiseks peab nõu pidama paljude asjatundjatega.
Tartu ei ole jah äikeseks soodne koht. Äikest on siin rohkem kui ehk mõnel pool rannikualal või merel, kuna ikkagi sisemaal, aga sisemaa kohta on tunduvalt vähem. Lisaks järvedele võib siinset mõjutada ka see, et Tartu jääb kõrgustike taha, kui õhk liigub lõunast, edelast, läänest ehk nö sademetevarju.
eks kõrgustike pärast ongi me rekordid madalsmad kui soomes. kõrguse kasvades temp.langeb ja need takistavad ka õhu tsirkulatsiooni.
kuid jah, päikese kõrgus väheneb ning kuiva õhu tõttu (u.40%) ei tule küll mingit vihma.
täna hommikused põhja-eesti rünksajupilved olid põhja-eesti viimased täna.
Siin on nüüd küll kas millestki valesti aru saadud või tõlgendatud minu öeldut meelevaldselt vms. Soomes on ikka palju võimsamad kõrgustikud (kuni 1 km absoluutne kõrgus), riik ise ju hulga suurem, siin aga väidetakse, et ainult Eesti (kui ikka mõeldi Eestit) kõrgustikud on kõiges süüdi!? Ja millised rekordid? Et külmarekord on Soomes madalam seetõttu, et Eesti kõrgustikud on kuidagi tsirkulatsiooni häirinud? Nii tuleb ju sellest arvamusest välja.
Seekord on niiskust palju rohkem, kui oli nt 9. mail - täna mõnel pool on kastepunkt koguni 16°C. Kuna inversioon on lagunenud ja niiskust enam kui küll, siis tuleb äikest lähitundidel kindlasti.
Lisaks on siin veel mingi valearusaam suhtelisest niiskusest, päikese kõrgusest ja äikese seostest. Kuidas sai äike areneda siis öösel ja hommikul, kui päikest polnud ja kastepunkt oli praegusest madalam? Kas olete üldse jälginud seda, mis eelmisel päeval on Venemaa aladel toimunud või lihtsalt kirjutasite midagi suvalist?
''Et külmarekord on Soomes madalam seetõttu, et Eesti kõrgustikud on kuidagi tsirkulatsiooni häirinud? Nii tuleb ju sellest arvamusest välja.''
hoopis ise said valesti aru. ma ei maininud rekordi liiki esiteks, teiseks mainisin eesti rekordeid.
need on madalamad kui soomes. kui eesti ala kõrgus oleks kõikjal 0..50 meetrit, siis oleks me rekord kindlasti +36..+37 kraadi.
Jah, sest kui öeldakse lihtsalt rekordid, siis sinna alla kuulub ka külmarekord, sademeterekord jne, sest pole ju täpsustatud. Kuidas ma sellest siis aru peaksin saama? Telepaatiliste võimete abil?
Kui jutt on ainult Eesti rekorditest, siis mis see Soome üldse asjasse puutub? Kui aga räägime mingist võrdlusest Soomega, siis me räägime ka Soome rekorditest.
Kui te seda selgitate, et Soome kuumarekord on mõõdetud suuremal absoluutkõrgusel kui Eesti madalam kuumarekord?
Kas kusagil on juba äike arenemas? Või kui tugevate äikestega on tegu kui need arenavad
et 2010.a suvel oli õhumassi südamik suunatud kagu-soome, mitte eestisse.
Ma norin ja küsin täpsustusi seetõttu, et tõesti on raske aru saada, mida silmas peeti, lisaks tekitab selline arvamus väga palju küsimusi.
Isegi kui meil on õhumassisisesed äikesed, siis mõnikord kuumas ja väga niiskes õhumassis, mis on meil praegu, arenevad äikesed ka õhtusel ja isegi öisel ajal, sest aluspind on tugevasti soojenenud ja troposfääri kihistus väga labiilne, lisaks võivad mõjutada veel mõned tegurid, nagu õhu liikumise kiirus eri õhukihtides, õhurõhu erinevused jpm. Näiteks 2007. a mai lõpus sarnases olukorras arenesid äikesed alles õhtul pimeda saabudes. Ka 2010. a oli mõni päev selline, kui äike hakkas alles õhtul arenema.
Just, 2010. a oli asi selles, et õhumassi kõige soojem osa oli suunatud üle Peterburi ja Karjala, mistõttu siis mõõdeti seal kõrgem temperatuur, kui meil Eestis. Eesti jäi siis õhumassi jahedamasse lääneserva.
Esimesed teated äikesest tulid Pärnumaalt Liivi lahe äärest (Pärnust lõuna pool). Ka Tartust läänes paistab olevat rünksajupilvi, äikese kohta pole kinnitust saanud.
millal ometi tallinnasse äike saabub??
http://www.flcenter.net/ukkostutka.html näitab, et kesk-Eestis juba midagi justkui toimuks. Samas ma selle radari usaldusväärsuses väheke kahtlen. Korduvalt olen tähele pannud, et näitab Tartu kohal või lähedal päris palju välgulööke, ometi visuaalsel vaatlusel pole midagi näha, vahel pole taevas pilvegi. Oskab keegi minu kahtlusi kinnitada või ümber lükata?
http://sat24.com/en/bc
märgi seadetes linnuke 'lightning' ette.
äikest tuleb siis, kui päike ei loojuks.
Äikest ei tule täna. Punkt.
Praegu on äikesed koondunud Eesti lääneossa, lisaks tekkis üks kolle ka Võrumaal. Venemaa äikesed liiguvad praegu Peipsi suunas ja võivad jõuda Eesti ida- või kirdeserva.
Ükskord võiks aru saada sellest, et päike pole äikese puhul ainus määraja. Ka viimase 7 päeva jooksul on suuremad äikesed just öisel ajal olnud. Kuidas seda selgitate?
eks seda teavad need, kes äikesega sel aastal palju kokku puutunud. ma pole kordagi ning seetõttu pole nende oludest teadlik olnud ja seega seletada ei oska, mis neil seal öösel toimus.
Väga veidrad 'pikad grillvorstid' need pilved seal läänes ja lõunas.
Liisa.
Näited tõin selleks, et näidata, et öist äikest on küll olnud juba sellelgi aastal. Aga laiemalt mõeldes, ilmselt on meil kõigil ikka öise või hommikuse äikesega kogemusi või on tõesti ka neid inimesi, kes pole äikest öösel kunagi näinud? Või millest tuli nii kindel arvamus, et täna näiteks kindlalt ei tule ja mis koha kohta seda üldse mõeldi? Samuti on äikest ka talvisel ajal jne, kui päike praktiliselt ilma üldse ei mõjuta. Küllaga pole talvisest äikesest ilmselt päris paljudel inimestel kogemusi.
Jah, on küll väga huvitava kujuga pilved. Asi on selles, et on tekkinud üsna kitsad konvektsioonitornid ehk siis suure vertikaalse ulatusega, aga väikese pindalaga pilved. Nende tipp ulatub tropopausi lähedale (10-12 km kõrgusele), kus valitseb palju tugevam õhuvool kui madalamates õhukihtides. Selle tõttu siis pilve ülemine osa puhutakse kaugele allatuult, mistõttu tekibki selline väljaveninud kuju.
Siis puhub tuul seal maapinnal olevale tuulele vastassuunas.
Liisa.
Jah, on tõesti päris suur tuulenihe. Kui tuul on aluspinna lähedal idast ja kirdest, siis õhk liigub tropopausi lähedal edelast kirdesse, vt ka http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5.
FLC kohta kommenteerin ka. See detektor näitab eelkõige asukohta väga valesti. See küll registreerib tavaliselt tegelikult olemasolevaid välke, aga asukohad on vahel kuni sadu km nihkes. Seetõttu ei soovita seda kasutada.
Tartu lõunaosas on ilm päikseline ja rünkpilved on kadunud tänu inversioonile. Kas on oodata vaikust enne tormi või see inversioon jääb püsima ?
Praegu näitavad viimased andmed, et inversioon püsib, seega lähitundidel Tartusse äikest pole oodata. Venemaa äikeste kohta on raske öelda, kas need jõuavad ööseks kohale või ei. Praegu siiski arvan pigem, et mitte.
Aga 18. maiks jõuab see osa õhumassist, kus tekkisid äikesed Venemaal, ikkagi servaga Eestini ja seetõttu on äikese tõenäosus oluliselt suurem. Seega, kui täna (17. mail) pääses suurem osa Eestist inversiooni tõttu, siis 18. mail jääb sooja õhu advektsioon nõrgemaks ja seega siis ka inversioon. Isegi kui see ikkagi takistab äikeste teket koha peal, siis on äikeste tekkimise ala palju lähemal ja äikesed jõuavad Eestisse triivida.
Paistab, et ka sat24.com välkude asukoha täpsusega just ei hiilga. Pildi põhjal pidanuks Tartus ja eriti Tallinnas korralik äike olema. Tallinna kohta ei oska kommenteerida, aga Tartus on küll päev läbi päike paistnud, vaid kaugemal kagu suunas oli mõni tund tagasi üsna kõrgele arenenud rünkpilvede heledaid tippe näha. Muidu taevas vaid hõredad kiudpilved.
äikese tõenäosus on oluliselt suurem, kuid selle õhumassi servaaladel ja õhumassis endas. tallinn jääb inversiooni alale ja siin ei tule äikest ega vihma. isegi kui eemalt läheneb, siis see hajub siia jõudes. seega tuleb põllumeestel jälle ilma kiruda.
Tallinn on üldiselt sama mis Loode-Eesti. Ometigi oli suurim äike täna Loode-Eestis. Seega pole põhjendatud arvamus, et Tallinnasse kindlasti midagi ei saa tulla.
Inversioon on ka selle õhumassi üks osa. Ei ole nii, et seal, kus inversioon, on mingi muu õhumass - ikka sama, mis Venemaal. Täna oli Eesti selle kuuma õhumassi servas.
Senimaani pole tähele pannud, et sat24.com näitas välkude asukohta oluliselt valesti. Täna, niipalju kui jälgisin, näitas õigesti. Teine kord, kui märgatakse, et on midagi valesti, paluks see salvestada.
Äikese vaatamisel jälgige, et kui on nähtavas valguses pilt, siis oleks nupp roheline visual ja kui on infrapunane pilt, siis infrared, seda eriti siis, kui jälgite Baltikumi. Kui vale nupp on roheline, siis on välkude asukoht kohe valed.
Kui suur on inversiooni püsimise töenäosus öösel ? Kas öösel võib Elva kanti ka midagi jõuda ? Paistab midagi Lätist tulevat!
täna hommikul oli äikest lääne-eestis ja ida-eestis. seega mingi faktor peab olema, et põhja-eestis ka hommikul äikest ega vihma polnud.
see hajub, mis lätis on.
inversioon püsib kõikjal peale lääne-, edela- ja lõuna-eesti.
Äikese vaatamisel jälgige, et kui on nähtavas valguses pilt, siis oleks nupp roheline visual ja kui on infrapunane pilt, siis infrared, seda eriti siis, kui jälgite Baltikumi. Kui vale nupp on roheline, siis on välkude asukoht kohe valed.
.....................................
Aitäh hea nõuande eest. Oligi vale nupp sisse lülitatud. Parandasin vea ja nüüd on tõesti äikesed pilvemassiivide suhtes loogilistes kohtades.
Siis on tore, et probleem lahenes. Jutust võis aimata, et viga võis olla nuppudes, aga kindel polnud. Seetõttu igaks juhuks ikkagi kirjutasin.
Jah, kui õhumass liigub edasi, siis mingil alal on advektsioon - antud juhul siis sooja õhu advektsioon, mistõttu tekkis inversioon. Sellel alal siis äikest ei tekkinud. Kuna inversioon ei jõudnud Lääne-Eestis enne konvektsiooni stabiliseerumist tugevneda, siis said seal ka äikesed areneda. 16. mai äikesed varahommikul olid seotud sooja frondiga. Need tekkisid üksikute kolletena, mitte lausaliselt. Äikest said need kohad, kust äikesega rünksajupilved juhtusid üle liikuma.
Ma olen nii pettunud selle sooja adevektsiooni tõttu. Sellist asja ei oskand aimatagi, et see võiks konvektsioonile saatuslikuks saada siin Lõuna-Eestis. Kas öösel inversioon püsib ??
keegi võiks leiutada konvektsioonipuhuri.
see oleks hiiglaslik seade, mis puhub õhku vertikaalselt üles.
ühel kuumal suvepaeval kutsuksin kõiki selle seadme omanikke seda tööle rakendama. loodus annab inversiooni ees alla, kuid masinad mitte.
vahel pritsin seadme kohale vett, et õhujuga selle niiskusena üles viib.
oleks ju tore mõte luua oma isiklik äikesepilv :D.
Hetkel on Pärnumaa äikesepilve veninud tipp täpselt otsapidi Kiili kohal. Hea suuna näitaja äikesekolde leidmisel :).
Tegin mõned pildid ka tänastest läänepoolsetest rünksajupilvedest.
Hommikul kella 11..12 ajal oli Kiili lähedal paar rünksajupilve, kuid äikest mitte. Need tekkisid vaid 15..30 minutiga, kuid sama aeg hiljem olid juba mere kohal hajumas. Üks neist põhjustas servapidi väga lühiajalise ja nõrga saju. (Kogukestus mõni minut.)
Isiklik äikesepilv oleks muidugi tore. Esiteks saaksid selle loomise eest Nobeli füüsikapreemia ja teiseks, kui selle tehnoloogiaga raha teenima hakkad, oleks ka Carlos Slim varsti kadedusest näost roheline. See-eest isiklik välk on meil vist kõigil olemas - nt. piesoelektrilise tulemasina sees toimub sama protsess mis äikesepilveski: sädelahendus.
Läti kaguosas tekkis uus äikesekolle, mis liigub Eesti poole.
Selle inversiooniga on nii, et võib püsida ja konvektsiooni ei teki, aga võib ka laguneda ja siis on plahvatuslik konvektsioon, sest kogunenud energia ju vallandub äkitselt. Seda on väga raske öelda, kas inversioon püsib või laguneb (päeval). Öisel ajal on inversioon stabiilsem. Lisaks sellele võib inversiooni tugevus juba mõne km järgi muutuda, aga seda ei saa kindlaks teha, kui just ei tee sondeeringut. Ükskõik, kas inversioon on või mitte, siis äikese tõenäosus on ikka suur, kui õhumassis on piisavalt energiat. EMHI ei arvesta prognooside tegemisel inversiooniga.
Praegustel andmetel püsib inversioon öösel, aga homme on nõrgem tänasest.
Kas inversiooni tugevust mõjutab ka tuul? Täna oli peale keskpäeva arvestatav tuul isegi sisemaal 8m/s. Ja öösel vastupidi, kui puhuks tuul oleks maapinna jahtumine väiksem ja tänu sellele inversioon nõrgem. Vaatan ka seda, et homme päeval tuul nõrgem, et kas sellest inversioon nõrgem?
aa, selleks need emhi ennustused nii 'metsa' lähevadki, et inversiooni ei arvestata.
isegi wetterzentrale on oma cape kaardil äikeseohtu vähendanud.
CAPE pole tegelikult äikeseoht, vaid ikkagi õhumassi potentsiaalse energia näitaja. Märkimisväärset muutust selles osas kahe viimase prognoosi vahel pole. Seal ei arvestata inversiooni, sest see ei kuulu potentsiaalse energia alla. Inversiooni kohta on nooltega näidatud siin: http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_icape_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72
EMHI prognoosid on olnud tegelikult üllatavalt täpsed. Püüate pookida juurde või rõhutada asjatult eksimusi, mis pole seda väärt. Vahel, kui tulebki mõni suurem eksimus, siis on tüüpiline reaktsioon ikka vihane. Ja kui arvate, et kogu aeg eksitakse, siis milleks üldse EMHIt jälgida?
Jah, tuul mõjutab ka inversiooni. Tugevama tuule korral on inversioon nõrgem ja võib seetõttu konvektsioon tekkida. Tänane konvektsioon võiski tekkida vaid tugevama tuule tõttu.
Tundub et Tallinna peale tuleb pilv.
Jah, praegu liigub Tallinna suunas päris karm äike.
näib, et miski ei suuda minu ennustust väärata. ilm teeb mis üritab, kuid äike lihtsalt ei jõua tallinnasse kuidagi :D
Mis te hädaldate, päev on veel noor ja praegu hea, et inversioon püsib. Ei teki rünkpilvi ja saab rannamõnusid nautida. Õhtul ühel hetkel toimub plahvatus ja äikesed möllavad. Seda see pärast, et inversioon hajub. Õhtu saab huvitav olema.
vaadates sat24.com, siis hommikune äike ja edasi ongi kööga ehk midagi.
rannamõnusid? veesoe +5 ja õhk +7 ja pilves ilm on tõesti rannamõnud :D.
Siin Lõuna-Eestis on küll õhusooja hekel +28 ja veesooja +21.
Tartus hetkel taevas pilvitu, kuid üsna vinene, nagu oleks ümberringi kulupõlengud. Baromeeter aknalaual näitab 1006hPa. EMHI näitab kastepunktiks 17,1 kraadi. CAPE+LI kaart näitab ka üsna muljetavaldavaid numbreid. Küllap ilmselt õhtupoolikul midagi suuremat oodata on.
seda tänu sellele, et oled sellest eestit ja soomet eraldavast 'külmikust' eemal.
arvan, et terves lätis on +28 kraadi.
Keda täpsemad Läti andmed huvitavad, vaadaku siit: http://www.meteo.lv/en/
Kuna õhumass on erakordselt kuum, siis peab inversiooni nõrgenemiseks või lagunemiseks temperatuur vähemalt 30 kraadini tõusma. Siis on oodata konvektsiooni teket. Niikaua koguneb energiat.
siis tallinn loomulikult pääseb äikesest.
Ei maksa olla nii kindel. Kui äikesed tekivad mandril, siis jõuavad ka põhjarannikule, sh Tallinnasse.
Tartust lõuna pool areneb hetkel päris võimas ja tihe rünkpilvemassiiv. Palja silmaga (vastu päikest) vaadates hästi ei näe, aga kui (p)äikeseprillid ette panna, on kenasti näha.
Tartust ida pool on endiselt tugev vine, kuid ka seal paistab midagi arenevat. Lõunas asuv pilvemassiiv on viimase 20 minutiga jõudsalt kosunud.
Nii palav on, aga mõnus :D
Tartus kadus just praegu päike pilve taha, pilvemassiiv areneb vägevalt, nüüd juba ka idas ja läänes, kagus oli hetk tagasi näha kenasid castellanuseid, aga juba selle kommentaari kirjutamise ajal sulasid need suure pilvemassiiviga ühte. Pilve keskosa näeb välja nagu tüüpiline äikesepilv. Radar näitab juba Tartust lõunas ka välke, müristamist veel ei kosta.
Tartus juba kaugemat müristamist kuulda, veel ei saja.
Nüüd oli Tartus esimene välk ka näha, müristab üsna lähedal.
Tartus taevas kõmiseb pidevalt, asfalt juba esimestest piiskadest täpiline.
Paistab, et suurem raju läheb Tartust sedapuhku lääne poolt mööda. Hõredat vihma tibab, päikegi tuleb pilvede vahelt hetkeks välja. Aga lõuna ja ida pool on uued pilved arenemas.
Tartust läks väike vihmarabin üle, hetkel ei saja. Suurt sadu ei olnudki, väikesed lombid tekitas teedele, suuremate puude all maapind kuiv. Taevas aga endiselt pilves, lõuna poolt läheneb uus äikestevöönd. Sugulane Rõuge lähedalt teatas, et neil juba Läti poolt müristamist kuulda.
See mis Saaremaa lääneosas hommikupoole toimus oli hullumaja.Sõrves mõõdetud 108 mm vihma. Kuressaares täna kuiv. Maksimum oli pool 6 +25,8`.
Tartu kohal jälle äike. Tundub, et ka seekord möödub linnast veidi lääne poolt.
No,tallinnlased, saitegi lõpuks kauaihaldatud äikeseraju kätte. Loodetavasti hajutab see udu ja toob sooja põhjarannikulegi.
Huvitaval kombel, kõik välgud mida ma täna oma vaatluskohast (Tartus Karlova linnaosas siis) näinud olen, tunduvad olevat pilv-maa välgud. Väga eredad, mittehargnevad joonvälgud otse ülevalt alla. Müristamine samuti küllalt tugev, kuigi välgu ja paugu vahet vahepeal oma 30 sek (st. välk ca. 10 km kaugusel).
Tartu kohal on tekkinud päris huvitav olukord: madalamad pilved liiguvad põhjast lõunasse, samas pilvestiku ülemine kiht liigub lõunast põhja. Kaugemal idas oli ka üksikut välku näha.
No nüüd on äike täpselt Tartu kohal. ka ümberringi on välke.
Tartus oli 18. mai päris kena äikesepäev. Päeval nägin lisaks pilv-aluspind välkudele päris palju ka pilvesiseseid, lisaks veel kl 20 läänes ja loodes nähtus välgud ja siis juba hilisõhtul.
Pilvede erisuunaline liikumine viitas tuulenihkele.
Tänane hommik on Tartus eilsest erinev. Kerge tuul jahutab mõnusalt, vinet praktiliselt pole, on hajusaid kiud-rünkpilvi, kagu suunal on selgelt näha arenev pilvemassiiv. Eks ootame ja vaatame...
Üsna samasugune, käisin õues ja on sama lämbe. Ka niiskusevine on sarnane. Ainus erinevus on kõrgrünkpilved, mida eile polnud.
Tartust kagu pool hakkab nüüd vist miskit toimuma. Ka kauget müristamist oleks nagu kuulda (linnatingimustes ei julge veel kindlalt väita, aga mingi kõmin nagu oleks, pilv ka näha). Radarit jälgides tundub, et seekord möödub äike Tartust ida poolt.
Lääne- ja eriti ida pool müristab juba päris korralikult. Veel ei saja.
Ja ongi vist praeguseks kõik. Pilv eemaldub ida-kirde suunas, vihma praktiliselt ei tulnudki.
Täna on niiskust palju rohkem, kuid pilved on väheliikuvad.
Niiskust tundub omajagu olevat tõesti. Istun hetkel rõdul, kaks ventilaatorit töötavad, aga riided ikka seljas kleebivad. Hommik oli pilvine, praegu päike paistab. Huvitav, mis EMHI suure tabeliga lahti on? Juba eilsest peale Tartu (Tõreavere) andmeid ei näe. Kastepunkt Jõgeval 17,2, Võrus 14. Küllap Tartu nende kahe vahele jääb.
Tundub, et Läti-Valgevene piirilt hakkab midagi siiapoole tulema. Üks arenev "torn" paistab aknast vaadateski kätte.
Tartust lõuna pool nägin just ilusat pilv-maa välku. Sellele järgnes peagi üks pilvesisene sähvatus. Välgu ja mürina vahe ca. 1 minut.
Äike olevat Tõravere andmeedastuse rikkunud, aga nüüd on sellega korras.
21. mai oli aga päris rahulik.
Postita kommentaar