esmaspäev, 30. jaanuar 2017

5. nädala ilm (30.01–5.02.2017)

5. veebruaril tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liikus aeglaselt Soome kohale. See muutis ilma kuivemaks ja külmemaks (päeva jooksul langes õhutemperatuur: kui hommikul oli kohati veel 0 ºC, siis õhtul juba kohati -8 ºC), kohati selgines, kirdetuul tugevnes. Sellele vaatamata liikus siin-seal lumesadusid, rohkem Soome lahe ja Pandivere kohal.

ERIKA  ·  Avaldas Ele Pedassaar ·
Lähipäevil läheb Eesti ilm märgatavalt külmemaks. Põhjuseks Arktiliste merede kohal arenenud kõrgrõhuala ERIKA, mis oma valdusi Valge mere äärest lõuna-edela suunas laiendab ning arktilist külma õhku lõunapoolsete laiuste suunas kannab. 
Külma eel on täna (5.02) madalrõhulohk kandnud üle Eesti põhjast lõunasse kergeid lumepilvi ning maa on mandriosas mitmel pool õhukese valge kihiga kaetud (Harju- ja Virumaal kuni 9 cm, Võrumaal kuni 11 cm). Saartele on lumehelbeid vähe jõudnud. 
Järgnevatel päevadel läheb ilm selgemaks ning lumelisa pole loota. 
Esmaspäeval (6.02) on kõrgrõhuala Karjala kohal, miinuskraade on selle lõuna- ja edelaservas Eestis 10 ringis, kuid kõledust lisab puhanguline ida- ja kirdetuul. Teisipäeval-kolmapäeval (7.-8.02) nihutab kõrgrõhuala oma keskpunkti Soome aladele: tuul annab järele ning ilm külmeneb: Ida-Eestis võib tulla öösel külma kuni 20 ºC, lääne pool 15 ºC, saartel jäävad miinused 10 ºC lähedale. Päeval peaks õhk soojenema umbes 5 ºC võrra. 
Nädala teises pooles peaks ilm taas pehmemaks minema.

6. veebruari prognoos http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif

4. veebruaril oli Läänemerel nõrgeneva kõrgrõhuala lääneserv. Öösel tugevnes Põhja-Venemaal kõrgrõhkkond ja liigub aeglaselt edelasse.
Ilm püsis jätkuvalt pilves ja vaikne, kuid olulise sajuta; õhutemperatuur langes päeva jooksul aeglaselt miinuspoolele: kell 14 oli -0,1...-1,1 kraadi, kõrgustikel kohati -2 kraadi, õhtul jätkus väga aeglane külmenemine, sest valdavalt püsis lauspilvisus. Tuul oli lõunakaartest ja väga nõrk, hiljem muutliku suunaga või tuulevaikne.
Õhtul hakkas alates Virumaast lund sadama ja sadu levis edela poole. Sajukogus pole siiski suur ja lisandub ehk paar cm värsket lund.
Edaspidi tuleb antitsüklon Eesti kohale ja muudab ilma külmemaks, uuesti rahulikumaks ja esialgu ehk ka päikeseliseks. Nädala jooksul õhumass soojeneb ja ilmselt on ilm siis pilves. Sadu pole oodata.
Veel meenutusi hiljutisest nn rekordudust:

Katrin Tarand. tehtud kl.18.38 28.01.2017 Sakus

Kalmer Saar. Saaremaa. 30.jaanuar 2017.a.

3. veebruaril kujundas Eesti ilma nõrga kõrgrõhuala lääneserv. See hoidis ilma pilves ja uduse, paiguti sadas vähest lund (öösel näiteks Pärnumaal, vt fotot), allajahtunud ehk jäätuvat uduvihma ja udulund (lumeteri), mis tekitas ohtralt jäidet ja kiilasjääd.
Tuul on nõrk ja enamasti lõunakaartest, õhutemperatuur püsib valdavalt alla 0 °C, vaid paiguti saarte rannikualadel on soojem (kuni +1 kraad). Mitmel pool oli jäidet ja kiilasjääd, sest vedel vesi kukkus allajahtunud pindadele, jäitest pikemalt: http://ilm.ee/?45659.
Rõhuväli püsib lame, st väheaktiivne ja ühegi rõhkkonna mõju pole kuigi tugev. Seetõttu jätkub rahulik sombune ilm ja tuul on muutliku suunaga.
5. veebruaril olukord muutub: Põhja-Venemaa kohal tugevneb  kõrgrõhkkond, mis toob siia vähest lumesadu ja ilma karmistumise. Alates 6. veebruarist on kohati õhutemperatuur -10 kraadist madalam.

Pärnus sadas juba öösel lund. Targo Taggo: "Talv vastu kevadet".

Kuna seekordne reedene ilmateade on huvitav ja informatiivne, toon selle siin täies mahus ära. 
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Ühe kõrgrõhuala serv eemaldub täna meist Venemaale ja nädala lõpus jääme nõrka madalrõhuvööndisse. Õhumass meie kohal on niiske, mis jätab päikese ja kuu pilvede taha peitu. Pühapäeva öösel võib põhja poolt läheneva kõrgrõhuala servas saabuda veelgi niiskem õhumass ning puhkepäeva hommik üllatab meid uue puhta valge vaibaga.
Uuel nädalal enam märkimisväärset lumelisa oodata ei maksa, sest Arktiliste merede kohalt jätkub kõrgrõhuala liikumine meie suunas. Õhuvool pöördub põhja ja seejärel kirdesse. Kaasa toob see kuiva ja külma õhumassi, kuigi samast kandist ulatub meieni ka kõrguste lohk, mis omakorda soodustab pilvede teket. Eestist lõuna pool tegutsevad madalrõhkkonnad, mis avaldavad kõrgrõhualale vastuseisu ja nii tugevneb pühapäeval kirdetuul.
Kõigi nende ilmaelementide koosmõjul, lisaks veel üle lahtise veega Soome lahe puhuv nõrgenev kirdetuul, tekkivad esmaspäeval soodustavad tingimused konvektiivsete pilvede arenguks, mis heal juhul võivad Põhja-Eestisse või vähemalt rannikule lume maha tuua.
Nädala keskpaigaks koondub kõrgrõhuala kese Lõuna-Soome kohale ja jääb seal väheliikuvaks, kui just mõni madalrõhkkond teda kaugemale ei suru. Meil tuul vaibub jäädes puhuma ida ja seejärel põhjakaarest ning külm ilm püsib. Mõnel ööl Ida-Eestis võib termomeetri näit langeda 20 pügala kanti, päevad on juba soojendava päikese toel kõrgema temperatuuriga.
Kui meile toob külma arktiline õhumass, siis Lääne-Euroopasse saabuvad üksteise järel külmalained, üle jahtuma hakkava Atlandi vete, arktilisest Kanadast. Nii jagub öiseid miinuskraade uue nädala keskpaigas nii Prantsusmaale kui ka Hispaaniasse. Ookeanite veetemperatuuri saab jälgida siit

Ülle Kopelik. 28.01.2017 L.-Virumaa Sae 

2. veebruaril kujundas Eesti ilma kõrgrõhuala lääneserv. See muutis ilma pilves ja sombuseks (uduvine, udulumi ja uduvihm), sest harja läbistas soe front, mis mõjutas Eesti ilma, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYU1XWU1JWnFZMTA/view?usp=sharing, kuid õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C: valdavalt -1...-4 kraadi. Lõunatuul asendus õhtuks kohati isegi kagutuulega, püsides siiski endiselt nõrk.
Nädala lõpuni on oodata ilma aeglast külmenemist; esialgu on pilves ja rahulik, hiljem võib tuul tugevneda ja sadama hakata, kuid suuri sajuhulki pole kuivas õhumassis loota.
6. veebruaril on oodata ilma karmistumist: idast võib saabuda ultrapolaarse teljega antitsükloni toel kontinentaalne polaarne õhumass, mis toob kuni -20 kraadi. Vt ka intervjuud allpool.

Rekordjäide (kuni 5 cm diameetriga) ja kihtpilved 1. veebruaril 2017 Harimäel Kääriku lähedal. See valge on kõik jääladestus, aga mitte härm. Tartu lähedal polnud jääd, lund ega härma.

Ajakirjanik küsis:  Tere õhtust, Jüri! Mul on paar küsimust ilma kohta. Kuidas Te arvate, kas talv tuli tagasi? Millal hakkab kevad? Kas see on tõesti, et tuleb kõige soojem veebruar? Ütlevad, et tuleb väga hea ilm, umbes +9 kraadi. Kas see on tõesti nii? Tänan Teid vastuse eest! Head õhtut!
Vastus: Alustuseks kokkuvõte senisest ilmastikust, mille koostas Einar Laretei: „Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu.“ 
Praeguseks on olukord hakanud muutuma: kõrgrõhkondade raskuskese nihkub Venemaa aladele. See tähendab meile ilma külmenemist. Õhutemperatuuri mõttes on see talve tagasitulek, aga lund suure tõenäosusega oodata ei ole või siis minimaalselt. Kahjuks ei oska öelda, kui kaua talvine külm kestab, kuid on arvamusi, et 16. veebruarini. 
NOAA mudel näitab, et veebruar peaks tulema ebatavaliselt soe: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja sel juhul ei saaks saabuv külm püsima jääda, nagu juhtus ka jaanuari alguses. Oleme viimastel aastatel näinud kevadet juba veebruaris, kuid on selge, et praegusel juhul veel lähema paari nädala jooksul kevadet tulemas ei ole. 
Kui NOAA mudel osutub õigeks, siis võib kevad veebruaris alata, aga mis juhtub pärast saabuvat külma – elame-näeme! Senimaani on veebruaris kõige soojemat ilma prognoosinud Gismeteo – kuni +14 kraadi, aga praeguseks on see asendatud -10 kraadise ja isegi madalama temperatuuriga, kuid juba alates 14.–15. veebruarist taas plusskraadid.
Kokkuvõtlikult: tuleb üks kuni kaks nädalat päris külma ilma, pole välistatud, et mõnes kohas näiteks -20 kraadi, aga praegu ei tundu kuigi tõenäoline, et see jääb väga pikaks ajaks. Üheks võimalikuks murdepunktiks on pakutud 16. veebruari, ent me oleme näinud igasuguseid variante, ka seda, et sooja, muutliku ilmaga talvele on veel märtsis olnud kuni 30 päeva külma ja lund – pole võimatu, et nii juhtub ka nüüd.

1. veebruaril kujundas Eesti ilma Musta mere kõrgrõhuala loodeserv ja mõjutas ka Venemaa tsüklon. See muutis ilma vaikseks, kuid pilves ilm püsis, mitmel pool sadas nõrka lund, udulund, uduvihma või isegi nõrka vihma.
Õhutemperatuuris suuri muutusi polnud: -0,2...+0,9 kraadi (idaservas külmem, rannikualadel soojem, vastu Läänemerd isegi üle +1 kraadi), õhtul külmenes tasapisi. Valdav edelatuul asendus õhtuks enamasti lõunatuulega, püsides nõrk või mõõdukas (puhangud kohati üle 10 m/s, õhtul kõikjal nõrgemad).
Kõrgrõhuharja mõju tugevneb ja ilm püsib rahulik ja pilves, kohati võib esineda väheseid sademeid ja udu. Tasapisi muutub ilm külmemaks.
3. veebruariks läheneb läänest madalrõhuvöönd, kuid rõhuväli jääb väheaktiivseks (juhul, kui rõhkkondade vastasseis osutub siiski tugevamaks, võib lõuna- ja kagutuul pisut tugevneda). 
5. veebruariks tugevneb Põhja-Venemaal antitsüklon, mis toob külma ja tuulise ilma Eestissegi. Tuul on idakaartest.

Ülle Kopelik. Männikvälja 27.01.2017 

31. jaanuaril sirutus üle Läänemere keskosa Lõuna-Skandinaaviasse kõrgrõhuhari (sünoptiline ülevaade võetakse http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606).
See muutis ilma rahulikuks, aga püsis enamasti pilves (niiskust veel jätkus pilvedeks), sest õhumass oli pigem soe. Mõnel pool sadas udulund ja lund, tugevamat sadu täheldati Raplas ja loodenurgas.
Edelatuul oli nõrk või mõõdukas, Soome lahel puhus läänetuul. Õhutemperatuur oli valdavalt üle 0 °C, kuid märkimisväärset sula polnud.
Nädala jooksul võib ilm "pöörduda" ehk asenduda külma ja ehk ka päikeselise ilmaga. Tähelepanuväärsem külmenemine algab ilmselt 5. veebruari paiku.

Katrin Tarand tehtud kl.12.48 27.01.2017 Tondil

30. jaanuaril kujundas Eesti ilma madalrõhkkonna edelaserv, lääne ja kagu pool olid antitsüklonid. Külma frondiga seotud lohk tõi suure lumesaju ja kohatise tuju: alates loodest levis sadu itta ja kagusse, kohati tekkis ööpäevaga kuni 10 cm lumekiht, kuid see hakkas päeval siiski sulama, sest vaid idaservas jäi õhutemperatuur alla 0 °C.
Päeva jooksul suuremad sajud eemaldasid, ent hilisõhtul ja öö hakul jõudis loodeserva uus märja lume sadu, mis osutus suhteliselt tihedaks. Kohati tekkis udu, mitmel pool oli uduvine, esines ka üksikuid selgimisi. Lõunatuul nõrgenes päeva jooksul ja asendus õhtuks edelatuulega, mille puhangud jäid kõikjal alla 15 m/s.
Eesti kohale ulatub kagu poolt kõrgrõhuhari või antitsüklon, mis hoiab suuremad sajud ja tuuled eemal, ent ilm võib jääda sombuseks ja uduseks. Edaspidi olukord võib pisut muutuda, sest läänest läheneb madalrõhuvöönd – see võib ilma tuulisemaks ja ehk ka klaarimaks muuta. Õhutemperatuur püsib eriliste muutusteta, jäädes 0 °C lähedale, aga kui selgineb, võib hommikuks kohati -5 °C-st madalamalegi langeda. 
Nädal võib lõppeda ilma külmenemisega, kuid seda täpsustame veel edaspidi, kas ja kui külmaks võib minna.

Raikki Luik. Tänase päeva lõppvaatus. 21.01.2017 Leedi

Ilm on varakevadiselt jahe ja nõrgalt ehk isegi sajune (lumest vihmani). 
Nädal algab lohu mõjul tuuliselt ja sajuselt (vihmast lumeni), kuid sajukogus ei pruugi olla suur (mudelid on pakkunud kuni 11 mm, aga arvatakse, et tuleb kaks korda vähem).
Ülejäänud osa nädalast määrab ilma Venemaa või Ukraina kohalt Läänemerele ulatuv antitsüklon või vähemalt selle hari. See võib ilma külmemaks ja vaiksemaks muuta (täpsustame edaspidi). 

esmaspäev, 23. jaanuar 2017

4. nädala ilm (23.–29.01.2017)

Kommentaariumi link
Kuula ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-01-29_10_puhas.mp3

29. jaanuaril ulatus kõrgrõhuala loodeserv Läänemere kohale. Läänemere kohale laienes madalrõhuala kaguserv.
Udune ilm muutus: öösel oli udu peamiselt läänes ja kohati sisemaal, päeval jäi alles vaid üksikutesse kohtadesse, kus oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal oli lihtsalt pilves (lõunapiirilt anti teada ajutistest selgimistest). Õhutemperatuuris erilisi muutusi ei olnud: enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi 2 kraad sooja (õhtul), kuid lõunatuul muutus tugevamaks.
Õhtul liikus märja lume sadu lõuna poole, paiguti tuiskas, edelatuul tugevnes puhanguti üle 15 m/, kuid õhutemperatuur langes natuke.

Ain Vindi. Jääladestus Põlvamaal. 

Veel fotomälestusi erilisest udust (ulatuse ja kestvuse poolest):


Udune Iisaku ja udune Tartu 27. jaanuaril. Vastavalt Aigar Tellingu ja Regina Alberi foto

28. jaanuaril oli kõrgrõhuala põhja-, seejärel loodeserv Läänemere kohal. Ilm püsis rahulik ja udune, kuigi kohati asendus udu madalate kihtpilvedega (tugev inversioon), oli jäidet, sh puudel-põõsastel, kiilasjääd, kohati tekkis vesine-jäine härmatis, sest õhutemperatuur langes tasapisi hommikuks -1 kraadini.
Päeval oli õhutemperatuur enamasti -0,5 kuni +0,5 kraadi, saartel vastu Läänemerd oli isegi üle 2 kraadi sooja. Valdav edelatuul oli nõrk, merel mõõdukas (puhangud kohati ligi 10 m/s). Õhtul peaks jahtumise süvenedes udu taas tugevnema.
Udu kohta selgitus: http://tehnika.postimees.ee/3994713/ilmateadlane-selgitab-mis-tekitas-keset-paeikeselist-paeeva-ootamatu-udu, millest võib osundada: Kokkuvõtlikult tekib selline udu siis, kui pilvede puudumise või vähesuse tõttu maha jahtunud aluspinna kohale saabub soe ja niiske õhumass. Vastu külma aluspinda, olgu see siis külm merevesi, lumine maapind või lihtsalt ööga jahtunud maapind, puutudes hakkab see intensiivselt jahtuma, mis viib veeauru kondenseerumise ja udu tekkeni.
Valik eilseid udupilte:

Jarmo Arusoo. Mustamäel oli jumala selge. Ülemistes oli paks udu. Poolel sõitsin nagu vastu paksu uduseina.

Einar Laretei. Udu Alatskivil. Siin päev otsa udune ilm. Eilsest peale udutab

Kalmer Saar. 27.01.2017.a. Orissaare

Kairo Kiitsak. Tihe udu Jõgeva linnas 27.01.2017 

27. jaanuaril oli kõrgrõhuhari Skandinaavia ja Läänemere kohal. See tõi uduse ilma, kus oli õhutemperatuur 0 °C lähedane, ainult lääneservas oli päev päikeseline ja väga soe (kuni +5 kraadi).
Sisemaal tekkis juba 26. jaanuari õhtul advektiiv-radiatsiooniline udu (vt selgitust allpool), mis levis öö jooksul jahtumise tõttu loode poole ja jõudis lõpuks Tallinnani, kus Lasnamäe piirkond oli pea kogu päeva tihedas udus (vt pilte allpool), mujal oli päikeseline. Päikese mõjul udu mõnes kohas küll taandus, aga pealelõunal jahtumise süvenedes levis uuesti edasi ja õhtuks kattis kogu Eesti. Õhutemperatuur langes aeglaselt alla 0 °C ja mitmel pool tekkis jäidet ja kiilasjääd.
Udune ja  rahulik ilm võib püsida veel ühe päeva, siis muutub ilm suure tõenäosusega klaarimaks, on võimalik vähene sadu vihma ja lörtsina. Tasapisi paistab ilm päev-päevalt külmenevat, aga märkimisväärset pööret talve poole veel ei paista.
* Ele selgitus: See advektiiv-radiatsiooniliseks uduks nimetatav ilmanähtus tekib, kui soe õhk valgub külmemale aluspinnale ja hakkab kiirelt jahtuma, mistõttu õhumassi sees tekib kondensatsioon. Kui järgnevad ööd on külmad, jahtub aluspind veelgi ning siis on oodata veelgi tugevamat udu. 
Einari kokkuvõte ilmastikust: Sellel aastal on üldse eriline situatsioon,õigem oleks öelda ,et sellel talvel: võimas kõrgrõhkkond on Kesk-Euroopas ja suunab sooja õhu siia meie aladele,tsüklonid ise on sunnitud liikuma üle Skandinaavia põhjatipu
See kestab huvitavalt kuust kuusse
Tarmo muljed: imelik ilm on, ebatavaline vist. Taevas oli õhtul ja öösel täiesti selge, oli ka tuulevaikus, temperatuur 0 ja isegi natuke üle! Jaanuaris! Tavaliselt ikka on talvel külmakraadid, kui pole tuult ja taevas on selge. Isegi aprillis on levinud see, et selge ööga on alla nulli. Jaanuaris olen märganud, et üle nulli on vaid niiske sombuse ilmaga ja reeglina edelatuulega. Selge taevaga ja ilma tuuleta ma ei mäletagi, et oleksin näinud plusskraade talvel!

Rapla keskpäeval (http://ilm.ee/rapla/).



Inga Sõelsepp. Hommikune pilt tehtud kell 8.46 (aparaadi kell on suveajal): see oli kõige selgem aeg tänasel kuupäeval. Õhtune  pilt on tehtud kell 15.58 ja ühe vahepealse pildi kellaaeg 15.26

26. jaanuaril liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt edasi itta. See tõi sooja ja uduse ilma, kohati sadas tähistas ilmamuutust isegi lumesadu ja tuisk, hiljem vähene vihm ja esines jäidet. Õhtuks tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt läänetuulega, püsides mõõdukas ja nõrgenedes veidi.
Merikese ilmateade: 25. jaanuari ilus päev saab tähtsaks rahvakalendri abil, see oli paavlipäev. Vanarahva tarkus  ütleb, et: Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikeseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi. Uskugem siis , et kõik talvise meelehärmi kustutab suurepärane suvi.
Ilmakaardilt talve ei leia, ka Avignonist mitte. Kuid kõige lähemad madalad temperatuurid on endiselt Kesk-Euroopas ja küllap on suurepärane suusailm eelkõige Tatrates. Põhja-Euroopa suusakuurordid on kõik järjestikused tavalised ja tormitsüklonid üle elanud, ei oska arvata, millised lumeolud seal valitsevad. Vt. lumeolusid siit: http://zoz.cbk.waw.pl/snieg/en/
Ka järgmisel seitsmel ööpäeval jätkub tsüklonite tee mööda sissetallatud rada, ikka kaugel põhjas ja siis vahel ka lähemal. Heal juhul on selles soojas edela- ja läänevoolus ajuti ka selgemaid taevalaike, parimal juhul satuvad need ka päevasele ajale. Suurem osa ajast on aga ikka sompus või lausa udune. Õnneks märatsevad tormituuled aeg-ajalt  kaugel põhjas ja siia neil asja pole. Pigem kujundab ilma kas Kesk- või Ida-Euroopas paikneva kõrgrõhuala serv. Järgmise nädala teisel poolel võib õhutemperatuur kõrgrõhuala servas kagusse pöörduva tuulega miinuspoolele langeda ja ehk on ka päikest rohkem.
Marko Kaasik: Pehme ja sajuvaene ilm jätkub. Suuremal osal Euroopast püsib kõrgrõhkkond. Madalrõhkkonnad liiguvad kaugel põhjas ning nende lohud ulatuvad meile tooma sooja õhku läänest, kuid niiskust ei jätku suuremaks sajuks. Õhutemperatuurid kõiguvad nullkraadi ümbruses. 

Neljapäeval liigub kaugel põhjas paikneva madalrõhkkonna lohk üle Soome itta, riivates Eestit oma lõunaservaga. Ilm on pilves ja sajab veidi vihma. Kuna vihm tuleb algul külmale maale, siis on hommikupoole oodata libedust. Puhub mõõdukas läänetuul. 


Janek Laanemäe. Selline küsimus, et nägin eile igas igas ilmakaares valgussambaid, kas mujal ka nähti või mis eile erilist oli? minu asukoht on Sämi-Tagaküla, Sõmeru vallas.
Jääkristallid olid alates ca 2500 m kõrgusest. Kui võtta aluseks, et vähemalt 2500 m, siis saaks välja arvutada, kui kaugele nad paista saavad. Aga kuna nad on üsna kõrgel horisondi kohal, siis pakuks ikka ~10 km ehk. Muidu võiksid nad vähemalt 15-20 km kaugusele paista kuni silmapiir tuleb ette.

25. jaanuaril liikus kõrgrõhuala Soomest kagusse. Madalrõhulohk liikus Norra kohalt Läänemerele. See tõi esialgu üpris külma, kuid peamiselt sajuta ilma, ent läks soojemaks: kui hommikul oli veel kõikjal alla 0 °C (Mustvees koguni kuni -10 kraadi), siis õhtul tõusis juba saartel üle 0 °C.
Hommikune idatuul asendus õhtuks üha tugevneva lõunatuulega (puhangud lõpuks üle 15 m/s). Pilvisus päeva jooksul tihenes: hommikul võis veel mitmes kohas näha värvikat päikesetõusu, aga õhtul oli juba kohati paksult pilves, peamiselt ida ja lõuna pool oli ka värvikat loojangut ja taevastki läbi pilvekihi kumamas.
Ilmamuutus on hästi jälgitav infrapunaselt satelliidipildilt: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, kuid olulist sadu sellega ei kaasne.
Läänemere kohale jõuab väga sooja õhumassi kandev antitsüklon või siis, kui antitsüklon jääb pigem Ukraina kohale – selle hari. Kui õhu läbisegunemine on tugev, võib sooja tulla üle 5 kraadi, aga kui mitte, st on tugev inversioon madalate pilvedega, ka udu, võib sooja olla üksnes 0–4 kaadi.

Inge Baikov. 25.jaan.2017, kl.17.24, Raplamaa, Kumma. Punane pidu pilvedel oli juba otsakorral, aga midagi jäi veel pildile ka :)

24. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kagusse. See tõi ilma külmenemise ja kohati lumehooge, ka teralist lund. Loodetuul asendus õhtuks kirdetuulega, kuid oluliselt ei tugevnenud: üle 10 m/s puhanguid oli vaid merel ja kohati rannikualadel. Õhtuks oli kõikjal õhutemperatuur alla 0 °C.

Ilmahuviliselt Priidult saabusid 2016. a kohta huvitavad sademeandmed: Läks siin 2016 sademete,põua aruteluks ,lisan siis andmed Viljandimaalt,Halliste vallast,Maru külast,Maru-Endriku talust.
Jaanuar 57,3 mm
Veebruar 109,1 mm
Märts 39,3 mm
Aprill 39,6 mm
Mai 28,1 mm
Juuni 142,8 mm
Juuli 74,6 mm
August 187,2 mm
September 51,9 mm
Oktoober 43,5 mm
November 42,4mm (lisaks veel lumi ,lumikate oli 2-16 nov ,max paksus 16 cm)
Detsember 69,9 mm
Aasta 885,1 mm
NB! Selles sissekandes ilmaprognoosi ei esitatud, kuid kommentaariumis on vihjatud, et pärast 30. jaanuari läheb külmemaks.

22. jaanuaril Iisakus. Aigar Telling

23. jaanuaril liikus madalrõhkkond üle Soome keskosa kagusse. See tõi sooja ja vesise ilma: mitmel pool sadas kerget vihma, aga esines ka tugevaid sajuhooge lörtsi ja märja lumena, hiljem jäid suuremad sajud lõuna poole. Õhtul alates saartest selgines ja tuul rahunes.
Sooja oli ühtlaselt 1–2 kraadi, mõne märja lume hoo ajal langes veidi madalamale, vastu Läänemerd oli koguni +4 kraadi. Edelatuul oli üsna tugev: puhangud paiguti üle 15 m/s.
Ilm läheb tasapisi külmemaks ja tuul püsib esialgu valdavalt tugev (eelolev öö võib vaiksem tulla), võib tulla väheseid sademeid peamiselt lumena. 
25. jaanuaril on ilmselt kõige rahulikum ja külmema ilmaga päev. Kuid juba õhtuks toimub muutus: tuul tugevneb, õhutemperatuur tõuseb ja pilvisus tiheneb, kuid sadu ei pruugi tulla.
Edaspidi on oodata troopilise ilmega õhumassi, mis toob ilmselt sombused ja pilves ilmad, aga õhurõhk on kõrge, sest antitsüklon tuleb Läänemere kohale.
Kui õhu läbisegunemine on nõrk ja inversioon tugev, siis võib õhutemperatuur jääda üsna 0 °C lähedale, ainult ajuti ja ka mere ääres võib tõusta isegi kõrgemale, aga suurt kuumalainet ei pruugi tulla.

Edgar Seemendi. Viru Raba vaatetornist 21.01.2017 kell ca 16:35.  

Tuleb kevadiselt soe nädal, ainult esimeses pooles on kargevõitu päevi (kevadine külmalaine?).

Nädal algab sooja õhumassi mõjul sombuselt, kohati sajab veidi vihma ja on udu, puhub tugev edelatuul.
Kuid juba õige pea muutub õhumass külmemaks, sest see jahtub ja samal ajal liigub Loode-Venemaa külma õhumassi kandva tsükloni servas lõunasse lohk, millega kaasneb ilmselt kohatine lumesadu ja õhutemperatuuri langus.
25. jaanuaril on antitsükloni ja ehk ka külma õhumassi mõju tugevaim: pole välistatud, et kohati on hommikuks õhutemperatuur -10 kraadist madalam. Aga pärast paari karget päeva läheb jälle soojemaks.
Seekord soojenemine paistab tulevat palju võimsam kui eelnevad: edelast läheneb antitsüklon, mille serva mööda jõuab ebatavaliselt soe õhumass Läänemere idakaldani. See soe näib olevat visa püsima: võib olla saab enne kuu lõppu veidi suurest soojast hinge tõmmata, kui juba uus soojapahvak paiskub Läänemerele.

Ain Vindi. Veenus on nii ere,et paneb isegi pilved helendama. Võrumaa. Holsta küla. 21.01.2017.

pühapäev, 15. jaanuar 2017

3. nädala ilm (16.–22.01.2017)

Kommentaariumi link. See postitus on 1000. ehk 10 aastaga on õnnestunud teha tuhat postitust.
Eesti pilved maailma taevakaardil: http://www.ilmateenistus.ee/2017/01/eesti-pilved-maailma-taevakaardil/ ja WMO kalender http://library.wmo.int/opac/doc_num.php?explnum_id=3339. NB! Selle kalendri saavad vaid priviligeeritud asutused ja isikud üle maailma; kalendris on viga, Kairo sõnade kohaselt: WMO ise pani muidu pilveliigiks "Kõrgrünkpilved". Pole nõus eriti sellega 🙂. Novembrikuud ilmestavad tegelikult 😛. Ilmateenistuse uudises on kõik õige. 
Veel: esialgse info kohaselt toimub meteoroloogiapäev 23. märtsil, millele registreerumine on juba alanud, lisaks kutsuti sinna Kairo esinema (tõenäoliselt WMO uudise tõttu).

22. jaanuaril liikus madalrõhkkond Norra merelt Soome kohale. See tõi mitmel pool küll päikeselise, kuid enamasti pilves ilma – taaskord võis näha hulgaliselt joonpilvi, mis kiudkihtpilvedesse ja loojangu ajal pakkusid müstilisi vaateid. Jääkristallid olid hästi näha ka siin http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni +5 kraadini, lõuna pool oli külmem, isegi vaid +1 kraadi. Mõnel pool, eriti Saaremaal ja lõunapiiri lähedal, oli siiski udune ja päikest vähem, sadas uduvihma. Edelatuul oli mõõduka tugevusega.
Päeva jooksul pilvisus tihenes: põhja pool lisandus kõrgustesse jääkristalle ja lõuna pool kihtpilvi, mis levisid põhja poole. Kella 18ks olid juba pea kõikjal läbipaistmatud kihtpilved, v.a kirdenurgas, ja mõnel pool oli udune.
Ilm läheb sajusemaks, kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5884651014f0360de02cdbe4.



Bogdan Parubok. 21.01.2017 Suurupi pankrannik. 4 fotot erinevatest kellaaegadest laadisin üles. Fotod ses suhtes 1 tunni jooksul tehtud, enam vähem sellises ajavahemikus, seeria teine foto https://drive.google.com/file/d/0B7bLywuBnh8xLUZmVEJvWVZPeWs/view
Kommentaar: on näha kuumalaine saabumine: eilne krõbedus asendus tänase kevadmahedusega.

Kalmer Saar. Muhu; Lõunaranna sadam. 21.jaanuar 2017.a. Ilm oli selge, päevaläbi säras päike nagu oleks kevad käes. Õhtu pakkus kauni loojangu

21. jaanuari päeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. Öösel liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast kagusse. See tõi päikeselise, aga pilvise ilma (kiudpilved, kiudkihtpilved, kuid halosid ei vaadeldud või siis väga vähe / nõrgalt), imetleti joonpilvi.
Tuul oli enamasti loodest ja nõrgenev, seejärel läänest ja kohati isegi edelast. Kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, siis päeval läks päikese toel oluliselt soojemaks: kuni +2 kraadi, vaid kohati idaservas ja lõunapiiril püsis pisut alla 0 °C, seevastu saartel oli mõnel pool koguni kuni +4 kraadi. Õhtul oli pea kõikjal 0...-4 kraadi ja teedel tekkis libedus (hall), kohati arenes udu.
Kui öö tuleb võrreldes üldise õhutemperatuurifooniga üpris külm (kuni -10 kraadi) ja udune, siis päev juba märksa soojem: saabumas on uus kogus sooja õhku. See toob ilmselt vihmase ja uduse ilma (sajuhulk on väga väike, võib ka sajuta jääda), aga ajapikku muutub sajusemaks ja õhumassi jahtudes võib 23. jaanuariks (udu)vihm isegi lumega asenduda.
24. jaanuaril tuleb külmenemine intensiivsem kui viimased paar korda, aga see ei jää püsima: antitsükloni lõunapoolne asend lubab üha uutel ja võimsamatel soojalainetel Läänemere regiooni jõuda.

Kalmer Saar. 16.01.2017.a. Väikese väina tamm

20. jaanuaril liikus madalrõhulohk merelt loodest kagu suunas, järgneval ööpäeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. See tõi tiheda lumesaju, mis liikus loodest kagusse, paiguti sadas lääne pool ka vihma ja lörtsi, kuid enne seda oli pea kõikjal selge päikesetõus.
Hommikuks langes õhutemperatuur ühtlaselt -2 kraadini, vaid saartel oli kuni +3 kraadi, kuid päikesetõusuks külmenes sealgi. Pilvisuse tihenes tõusis õhutemperatuur kuni +1 kraadini, rannikualadel kohati kõrgemalegi, saju ajal langes mitmel pool kuni -0,5 kraadini, seejärel tõusis taas ja kohati arenes udu. Hommikune nõrk või mõõduka läänetuul asendus päeval lõuna-, kohati edelatuulega, seevastu osatsükloni keskme lähedal oli nõrk ja muutliku suunaga.
Õhtul udu levik esialgu laines ja ilm soojenes, mis tähendas lume hoogsat sulamist. Saartel oli juba kell 15 kuni 4 kraadi sooja (vastu Läänemerd). Seejärel algas merelt ilma selginemine, kuid soojus esialgu veel püsis.
Hommikuks võib ilm selgineda ja külmeneda. Järgmine muutustelaine satub tõenäoliselt 22. jaanuarile, kuid soojus ja madalad pilved teevad nn puhta töö.

Ilmateenistuse sünoptik Merike MerilainÖöpäeva keskmine õhutemperatuur on jätkuvalt arvutatud keskmisest 3...5 pügalat kõrgemal ja lumikate kipub olematuks muutuma ka ida pool. Neljapäeval liikus üle põhjalaiuste kaks järjestikust nii kõrgete laiuste kohta ebatavaliselt sügavat tsüklonit, neist viimasel oli õhurõhk keskmes kuskil Karusaare juures vaid 958 hPa. Ainult mõned 2016. a Atlandi orkaanidest ja tormidest olid niisama madala õhurõhuga, vaata siit.
Selliste võimsate õhuhiiglaste servas on soe õhk jälle kaugele itta ja ka arktilistele laiustele liikunud. Kuid siiski sätib homme õhtul veidi kargemaks, kui Barentsi merel hetkeks  peatuvate tsüklonite tagalasse hakkab voolama õhk Teravmägede poolt. Aga see viiv kestab vaevu pühapäevani. Siis on juba uus tsüklon Norra merel ja haagib end vanade olijate hõlma. Kuid liigub eelkäijatest lõunapoolsemat teed ja võib pärast sooja sektori möödumist pakkuda päris korralikku tagalat, seda nii tugeva loodetuule kui külma õhu advektsiooni näol.  Lumelootus on väike.  Kui kolmapäeval jõuab lääne poolt kohale üsna külmas õhus tekkinud kõrgrõhuhari, võib õhutemperatuur paariks ööks idapiiri lähedal -10 lähedale langeda. Kui kõrgrõhuala kese paigutub Kesk-Euroopast Venemaale, võiks külmem ilm ka natuke püsida. Kuid tõenäoliselt jääb see vaid tühjaks lootuseks.


Selge ilm 19. jaanuari õhtul Laagris

19. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma soojaks ja sombuseks, peamiselt rannikualadel oli udu.
Samas õhumasside poolest oli ilm piiripealne – see tähendas järske muutusi, udu hajumist ja asendumist tormise ja kõleda ilmaga. Juhtuski nii, et õhtul tugevnes lühiajaliselt (paariks tunniks) edelatuul Soome lahel puhanguti üle 20 m/s (enne seda oli edelatuul mõõdukas, eelnenud ööl lühiajaliselt tugevnes), nõrgenedes ja asendudes seejärel läänetuulega, ja ilm alates saartest selgines. Sooja oli ühtlaselt 2–3 kraadi, kohati isegi pisut vähem. Lumi sulas hoogsalt.
Hommikuks on oodata ilma jahenemist, sest külm front toob / märgib õhumassivahetust. Üllataval kombel võib päeval üle Eesti liikuda mõõdukalt intensiivne sajuala, mis koosneb peamiselt lumest ja lörtsist, aga lõunaservas, Liivi lahel pole ka vihm välistatud.
22. jaanuaril on uus soe kohal. Selle toob ookeanilt kohale antitsüklon, mis nihkub üle Põhjamere Skandinaavia ja viimaks Läänemere (eriti selle lõunaosa) kohale.
24. jaanuar. Loode-Venemaal on pakaselist õhumassi kandev tsüklon, mille lohk toob ilma külmenemise ja ehk ka lund Eestissegi, aga suuri sajuhulki ilmselt ei ole oodata. See on praegusest jõulisem külmenemine.

Ott Tuulberg\18.01 Hommik @ Felixstowe. Those awesome mornings when you have to stop on your way home to take a photo...


Torm ja lörts 19.01.2008: uskumatult võimas märg lumi Laagris.

18. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse, isegi õrnalt sajuse ilma (hommikusest lumest õhtuse uduvihmani).
Hommikune +2...-3 kraadi asendus õhtuks 0...+2 kraadiga, vaid kaguserva jäi -1 kraadi püsima; mitmel pool arenes uduvine ja udu, kuid see jäi hõredaks. Edelatuul püsis mõõdukas, Soome ja Liivi lahel esines puhanguid üle 10 m/s.
Ain: [20:43]Tartus veel -0,8. Telefoniprognoosi järgi peaks paari tunni pärast plussi jõudma. [21:19]Tartus veel miinuses -0,7.
Inge: [21:06]Õhtust! Kummas nii tuuline, sajab vihma, +1,5 kraadi, maapinnal on veel veidi lumiseid kohti, aga need justkui ära jäätunud pealt. Sulamine on viimase kolme tunniga väga kiire olnud.
20. jaanuar. Suur soe saab läbi, tormise ilma saatel läheb külmemaks. Loode-Venemaa tsüklon hoiab karget ilma kuni kaks päeva, kuid sademeid ei ole või hooti pisut lund.
22. ja 23. jaanuar. Ookeanilt saabub järjekordne kogus sooja õhku. Sademeid võib tulla väga vähe, kuid Loode-Venemaa tsüklonis servas võib päev-kaks hiljem saabuda lohk, mis võib tuua lund ja lörtsi. See jahenemine võib osutuda eelmisest jõulisemaks.

Raikki Luik. Tormised päevad tulevad taas...

17. jaanuaril taandus kõrgrõhuhari Läänemere ja Eesti kohalt kagusse, õhtul lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Selle mõjul oli ilm pilves (selgimisi peamiselt saartel ja lääneservas), sadas udulund (lumeteri), kohati ka lund (peamiselt lõunaservas).
Õhutemperatuur oli valdavalt -2...-7 kraadi, vastu Läänemerd 0 °C lähedal, kesköö paiku Pärnus ja hommikul kohati Jõgevamaal kuni -12 °C, sest seal selgines ja arenes ka udu. Õhtul läks pilvekiht õhemaks, aga siiski püsis, mistõttu mõnel pool jälgiti teemanttolmu ja nähtavus halvenes.
Hommikune nõrk lõunatuul asendus õhtuks edelatuulega, mis pisut tugevnes (loodeservas puhangud kuni 11 m/s).
19. jaanuar. Antitsükloni servas muutub ilm üha rahutumaks: aktiviseeruv arktiline õhumass tõstab tuult ja toob Eestisse esialgu suure sooja. Võib juhtuda, et vähene lumi sulab.
21. jaanuar. Arktiline õhumass jõuab lõpuks Eestini: tuuline ilm püsib, kuid läheb tunduvalt külmemaks (5-kraadine soe võib asenduda isegi 0...-2 kraadiga).
Lumelisa ei paista tulevat, kuid sademeid võib ilma soojenemisega tulla isegi paar millimeetrit, on suur jäite- ja kiilasjääoht; külmenemine võib toimuda sajuta (õhumass on kuiv).
Edaspidi ootavad ees uued soojenemised; ilm võib püsida sajuta.
NB! Taavi Pae: Eesti kehtiv külmarekord mõõdeti täna 77 aastat tagasi Jõgeval –43,5 °C. Kindel on see, et Petserimaal paukus veel kõvem pakane, seal aga polnud lihtsalt korralikku mõõtepunkti. Petseri jaamas külmus viin ja raporteeriti, et kraadiklaas oli põhjas (-50). Siinkohal üks huvitav jutuke tollasest ajakirjandusest, kuidas setu joomise maha jättis: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1719929201366165&set=a.113412582017843.15995.100000473047502&type=3&theater või.

video
Jarmo Arusoo. Keegi seletaks? Nagu lund sajaks. Aga midagi naole / kaele ei lange. Ja täiega sätendab. Sadas, aga midagi nahal tunda polnud. Ilus sädelev oli. Isegi auto tuledest tekkisid väiksed sambad.
Priit: Ülipeened jääkristallid,neid ei tunnegi kui nahale langevad,pika aja peale jopile imepeen kirme koguneb.,kalal olles küllalt nähtud.
Päris ametlik: teemanttolm sisaldab jääkristalle, mis on moodustunud õhus oleva niiskuse tõttu; need tekivad tavaliselt väga külma ja selge ilma korral ning sellega on seotud mitmesugused halonähtused, vahel võivad tekkida ka keerukad multihalod http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm.

Kairo Kiitsak. Taas üks mõnus õhtu kihtpilvedega Jõgeva linnas 16.01.2017. Õhutemperatuur oli -6,5 kraadi.

16. jaanuar täitus kohal Läänemeremaade väheliikuv madalrõhulohk. Selle mõjul püsis enamasti pilves ilm ja õhutemperatuur -2...-4 kraadi, aga kus selgines, oli udu ja kuni -8 kraadi (peamiselt lääneservas ja saartel), kuid vastu Läänemerd oli rannikualadel koguni 0...-1 kraadi; sademeid polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Muutusi päeva jooksul ei tulnud: lääneservas oli kohati isegi päikeseline ja kõige külmem, mujal püsis pilves ja soojem, kuid ikka vaikne, õhtul oli Pärnumaal kuni -9 kraadi.
19. jaanuar. Rahulik ja karge ilm saab otsa. Saabuv suur soe võib viia kogu lume. Sademeid ei pruugi tulla või siis tuleb väga vähe (lumena < 2 cm).
21. jaanuar. Paistab, et läheb jahedamaks, aga sademeid tõenäoliselt ei tule. Edasise ilma kohta on vähe teada, kuid üks versioon on kirjeldatud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/

Martin Kivi. Kuna loojanguks olid pilved hajunud, siis tuli päikeseloojangut pildistada :). 11.01.2017 15:39 Kiili vallas.

Rahulikult ja kargelt algav nädal muutub edenedes tormisemaks ja soojemaks.

Nädala alguses eraldub Assoori maksimumist antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole veel täpselt teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. 
18. jaanuaril muutub ilm suure tõenäosusega oluliselt soojemaks ja tuulisemaks. Ilmamuutusega võib kaasneda ka lumesadu ja tuisk, kuid märkimisväärne sajuhulk või lumelisa ei tundu tõenäoline.
Nädala lõpuks muutub arktilistel laiustel väga külm õhumass aktiivsemaks, mis võib ilma tuulisena hoida ja jahedamaks muuta, aga püsivalt külma ilma ja lumelisa ei paista tulevat.

Kalmer Saar. 15.01.2017.a. Saaremaa Sääretuka

pühapäev, 8. jaanuar 2017

2. nädala ilm (9.–15.01.2017)

Kommentaariumi link

15. jaanuaril oli Läänemere kohal madalrõhkkonna lääne-edelaserv. See tõi pilves ilma ja mitmele poole kerge lumesaju, Hiiumaal oli päikeseline. Tugevnes loodetuul, kuid puhangud püsisid alla 10 m/s (Laagris tuult ei olnud). Õhutemperatuur oli pea kõikjal 0...-1 °C, õhtul külmenes (kus selgines, seal isegi -4 kraadini).
Läheb külmemaks ja rahulikumaks. Ilm võib alates loodenurgast selgineda, mujal jääb esialgu veel pilve.

Martin Kivi. Taevas oli loojangu eel suviselt sumeda ilmega. 11.01.2017 14:25 Kiili vallas.

14. jaanuaril täitus Läänemere kohal madalrõhulohk, öösel oli madalrõhkkonna lääneserv. See tõi mõnele poole lund (rohkem sadas idaservas), mõnele poole lihtsalt vaikse pilves ilma, kohati oli udune. Lumisemates kohtades oli õhutemperatuur alla 0 °C, mujal püsis veel soojem.
Kagutuul nõrgenes hommikuks ja asendus tuulevaikusega, paiguti jäi siiski püsima muutliku suunaga tuul. Mitmel pool täheldati madalaid kihtpilvi, isegi alla 60 m aluspinnast. Selgemaks läks õhtul ainult vastu Läänemerd.
Õhtul anti Kalatsova külast teada (kirjaviis muutmata): [A. K.] Puulpäävä õdagut!Siin maal huvitav ilm jäävihma tulõ alla, kõik jääga kaetu! midagi uduvihma taolist, Torni tulesid paarsada meetrit ei ole pea näha! siin kui poole neljase bussiga kodu sõitsõ, oli mägi udune, vast 160m kõrguselt. ei olõ häste pääle jäänü.
Idapiiri tagant möödub lõuna(osa)tsüklon, mis annab idaserva lund ja miinuskraade. Sajuhulk ei ole tõenäoliselt suur. Ilm on rahulik, kohati koguni udune.
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, edaspidi on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.

Kairo Kiitsak. Lumine maastik ja tihe pilvisus Simunas 14.01.2017

Eve Aigro. Priit: Rakveres oli päevalgi juba vägev udu,üks sõber elab seal ,pani oma seinale fotod ,linnus täiesti udusse mattunud.

13. jaanuaril liikus Läänemere lõunaosast Liivi lahele väheaktiivne madalrõhkkond ja täitus. See tõi sooja ja kohatise kerge sajuga ilma: kui hommikul oli õhutemperatuur veel ida pool alla 0 °C, siis õhtuks juba kõikjal sellest kõrgemal (sooja oli 0–2 kraadi), mõnel pool sadas nõrka vihma või märga lund. Hommikune edelatuul asendus õhtuks valdavalt lõunatuulega, püsides mõõdukas (puhangud jäid alla 15 m/s). 
Ilm muutub rahulikumaks ja külmemaks. 14. jaanuariks võib lõuna poolt saabuda laussadu (lumi või märg lumi), kuid pole kindel, kui palju ja kuhu sademeid täpselt satub. 
16. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole siiski teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. Võib juhtuda, et rahulik ja külm ilm kestab vaid kaks päeva, muul ajal on ilm tuulisem ja soojem, aga pole välistatud ka antitsükloni keskme püsimine siinmail isegi kuni 20. jaanuarini.

11. jaanuar 2017  MAALEHT Rein Raudvere: Talv veab seanahka. Mis saab edasi?
Kuigi kõvemad külmad on möödas, tuleb ilmatark Margus Arge sõnul jaanuaris-veebruaris veel üksikuid külma¬laineid. Sünoptikute arvates võib aga ilm märtsis talvist nägu näidata.
Novembri algupoolel tundus, et tuleb varajane ja lumine talv. Ent külmapoistel ja lumemöldritel jätkus jaksu vaid paariks nädalaks. Seanahavedamise asemel tööle hakata ei viitsinud nad jõulukuulgi ning nii möödusid pühadki meil musta maaga. Lausa maha magasid nad ka aasta viimase ja vastse aasta esimese päeva, mil sadas vihma ja enamikus ilmajaamades mõõdeti nende kuupäevade uued soojarekordid.
Aasta teisel päeval aga said külmapoisid kui herilaselt susata ja viskusid meeleheitlikult toimetama. /---/ Pingutused kandsid vilja ja Võrus mõõdeti õhus 25 külmakraadi, Narvas arvutati tuulekülmaks 30 kraadi. Sellist võhma ja väge jätkus külmal kõigest või ka õnneks vaid mõneks päevaks. Selle nädala alguses jõudis sulalähedane ilm taas Eesti idaossagi tagasi, ent lumememmede meisterdamiseks napib materjali sealgi. 
Maaleht uuris, mida võib meile tuua talve teine pool.
Suusavõistlused küsimärgi all: “Talve kõvemad külmad on möödas ja ega suurt külma enam tulegi,” usub Maalehe ilmatark Margus Arge, kes juba sügisel ennustas pehmepoolset talve. Tõsi, üksikud külmalained jaanuaris ja veebruaris veel tulevad, kuid need on pikitud suladega. Siis on lühematel aegadel nii 10–15 külmakraadi, äärmisel juhul 20, kuid mitte enam. Saartel on neil puhkudel temperatuurid jällegi nullile lähemal.
“Samas on ootused lumele olemas, seda hakkab nüüd tulema nii saartele kui mandrile,” ennustab Arge. Paraku on ilmatarga arvates endiselt kahtlane, kas Tartu maratoni ajal veebruaris lund jätkub – seda võivad sulad ohustada.
Tartu suusamaraton toimub tänavu tavapärase veebruari kolmanda nädalavahetuse asemel nädala jagu hiljem./---/Viimasel kümnel talvel on maraton lumepuudusel ära jäänud kolmel korral, sealhulgas ka mullu.
Ilmaportaalid on eri meelt
USA ilmaportaal Accuweather ennustab talve teist poolt tulevat pehmet ja üsna vähese lumega. Tartus ei ole jaanuari lõpuni öösiti oodata 12 külmakraadist enamat ja päeviti jääb valdavalt 4–6 miinuskraadi juurde. Veebruari külmimal ööl on 13 kraadi, enamasti aga 5–10 vahel ning päeviti veelgi vähem. Märtsi keskpaigast tõusevad päevased temperatuurid püsivalt plussi.
Ent Vene ilmaportaali Gismeteo eilse [10. jaanuari] ennustuse järgi püsib Tartus pehme talveilm 20. jaanuarini, misjärel on kuu lõpuni öösiti 15–22 külmakraadi ning päevalgi ei tõuse termomeetrinäit kümnest kõrgemale. Veebruar algab sulailma järel väheste külmakraadidega.
Taimi Paljak, Ilmateenistuse sünoptik. Heitlus jätkub 
Atlandi soe ja arktiline külm jätkavad omavahelist jõukatsumist, lähiaja ilm on ikka muutlik. Uue nädala keskpaigas võib läänekaarest taas pehmem õhumass Atlandilt meieni jõuda ja nädala lõpuni hoida temperatuuri 0°st pisut kõrgemal, seda eriti Eesti läänetiivas. Ülekaalu võib jääda kõrgrõhkkonna serv ja sadu on siis õige nõrk.
24.–25. jaanuari paiku hakkab talv end taas kehtestama, aga külm võib püsida vaid paar päeva ja seejärel jälle koha pehmusele loovutada. Heitlikult võivad ilmaprotsessid jätkuda ka veebruaris, ning pole märke, mis annaks lootust stabiilse külma talveilma pikaajalisele püsimisele.
Viimase aastakümne trendi järgides võib aga ilm märtsikuus talvist nägu näidata. Nõnda ei saa nõustuda juhtivate Euroopa ja Ameerika ilmamudelite pikaajalise prognoosiga, mille järgi on ilm jaanuari lõpust kuni kevadeni keskmisest 1–3 kraadi soojem.

Kihtpilved 13. jaanuaril 2017 Laagris.

Kairo Kiitsak 13. jaanuar 2016. a [kehtib ka praegu, vist!?] · 13. jaanuari hommikul jätkus Baltimaades tavapärane talveilm. Minu ülevaade puudutab eelkõige Eestit. Õhutemperatuur püsis nii saartel kui ka mandril miinuspoolel. Sisemaal puhus õnneks võrdlemisi nõrk tuul. Kuid rannikul ja merel ulatusid tugevamad tuuleiilid kohati kuni 21 m/s. Kõige intensiivsemaks osutus lumesadu taas põhjarannikul, kus piirkonniti oli ööga juurde sadanud üle 20 cm värsket lund. Isegi teised maakonnad olid saanud endale rohkelt lumelisa. Näiteks mõnes ida- ja lõunapoolses maakonnas, kus varem oli lund vähem, ulatus nüüd lumepaksus 10 cm-st kõrgemale. Ilmateenistuse kinnitusel mõõdeti hommikul Harjumaal Vanaküla idaservas lumepaksuseks 40 cm. Millest on nii suur erinevus üldse tingitud? Kõige selle taga on ikka mereefekt, mis intensiivistus juba paar päeva tagasi. See kestab tõenäoliselt veel ka järgnevatel päevadel ja toob lund Lääne-Eestisse ja Põhja-Eestisse.
Päeva jooksul oli olukord liikluses halvenenud, esines hulgaliselt sõidukite omavahelisi kokkupõrkeid ja rohkelt saabus teateid selle kohta, kuidas üks või teine inimene oli enda sõiduautoga tugevas lumesajus ja tuisus teelt välja sõitnud. Liiklusõnnetusi juhtus ka jalakäijatega. Samuti on inimestega juhtunud erinevaid õnnetusi merel ja siseveekogudel. Autodega jääle minek ei ole praegusel ajal aktsepteeritav. Viimaste päevade jooksul on saabunud palju teateid selle kohta, kuidas inimesed on autodega läbi jää vajunud. Sellisest tegevusest tuleks kohe kindlasti hoiduda.
Uurisin huvi pärast ka ilmamudeleid ning talvesõpradele on mulle häid uudiseid. Talvine ilm veel püsib. Külmema õhu sissetung jätkub ning saabuvatel öödel võib õhutemperatuur sisemaal taas -20 kraadist madalamale langeda. Lumetõenäosus saab olema kõige suurem põhjarannikul ja osaliselt ka Lääne-Eestis. Mujal sisemaal tuleks piirduda pigem nõrga sajuintensiivsusega. Ainukesena on küsimärgi all järgmise nädala lõpp, sest siis võib meieni jõuda tsüklonitega Atlandi ookeanilt rohkelt sooja õhku. Tuletan meelde, et tegu on pikaajalise prognoosiga. Samas on ka neid ilmamudeleid, mis ei prognoosi üldse selle saabumist, vaid näitavad ikka külmema ilma jätkumist. Kui aga juhtub nii, et soojalaine jõuab meieni, siis see tähendab seda, et õhutemperatuur võib tõusta mõnel pool 0 kraadi lähedusse. Ajutine soojalaine ei tohiks siis tänase seisuga kaua kesta ja pärast seda peaks taas algama külmema õhumassi sissetung. Ütlen teile uuesti, et raske on hetkel midagi täielikult kinnitada. Ootame ja vaatame, sest ilmamudelite ennustused alles muutuvad!

12. jaanuaril täitus tsüklon Rootsi kohal. Selle mõjul püsis lõunatuul tormine (loodenurgas puhangud kuni 28 m/s), õhtul veidi nõrgenes ja asendus osaliselt kagutuulega. Alates saartest hakkas ajutiselt lund sadama, paigutine sadu levis itta ja kirdesse, esines kohatist tuisku [E.P.: juhtus see, et läänerannikule jõudnuna läks hommikul sadu pooleks ja Põhja-Eesti jäi suuremast lumest ilma]; õhtul tuli saartel ka nõrka vihma, tekkis jäidet ja kiilasjääd. 
Kui hommikul oli õhutemperatuur veel kõikjal -2...-7 kraadi, siis õhtul enamasti -3...-5 kraadi, läänerannikul kuni -1 kraadi ja saartel vastu Läänemerd koguni kuni +3 kraadi.
Ilma soojenemine jätkub, kuid tuul tasapisi nõrgeneb. Ajuti sajab lund, kohati võib ka lörtsi ja vihma tulla, kuid sajuhulk on väga ebaühtlane ja enamasti väike, kuid kohati saab lumikate siiski täiendust, kohati aga sulab vähemaks. Kommentaaridest: HIRLAMist on näha et homme varahommikul kella 5 ümbruses peaks üle Eesti liikuma pikk ja kitsas, ent tugev laussajuvöönd. Aga ennustan jälle puht kogemustest, et juhtub üks järgnevast: (edasi vt kommentaare).
14. jaanuar. Üle Eesti võib liikuda osatsüklon, millel on võime tuua märkimisväärne sadu (enamasti märja lume ja lörtsina). Seejärel muutub ilm uuesti külmemaks ja sadu kuivemaks, aga kohatisemaks / hootisemaks. 
17. jaanuar. Assoori maksimumist eraldub antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale ja hiljem nihkub üle Eesti Venemaale. See muudab ilma rahulikuks ja külmaks, pole välistatud udu ja härmatise teke.

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva linnas 11.01.2017

11. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast Läänemerele. Nii saabus Venemaa antitsükloni servas lõunast külma õhku ja õhutemperatuur langes lõunapiiril -10 kraadini, mujal jäi soojemaks, aga siiski alla 0 °C. Ilm alates lõunast selgines. Edelatuul asendus lõunatuulega ja tugevnes, eriti lääne pool (kuni 20 m/s). 
Õhtuks muutus ilm tormiseks, kuid mitmel pool jäi selgeks ja sadu polnud.
Sadu ja tuisk jõuavad alles hommikuks kohale. Läheb tasapisi soojemaks, kuid ilmselt kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C siiski ei tõuse, püsib lumesajuvõimalus. Nädala lõpuks ilm rahuneb ja külmeneb.

Ohtlikud ilmanähtused Eestis · Avaldas Kairo Kiitsak
Tähelepanu! 11. jaanuaril liigub aktiivne madalrõhkkond Norra edelarannikult Stockholmi suunas ja laieneb Läänemere poole. Eesti rannikuvetes tugevneb lõuna- ja kagutuul puhanguti 15, rannikul 20 m/s, õhtu poole jätkub tugevnemine ning sisemaal võib olla puhanguid 18, saartel ja rannikul kuni 25 m/s, Läänemerel avaosas pole välistatud tuuleiilid kuni 30 m/s või kohati isegi enam.
Rootsi Ilmateenistuse andmete kohaselt ulatusid tugevamad tuulepuhangud pärastlõunasel ajal Kattegati väina lähistel juba 29 m/s ja Gotlandi piirkonnas kuni 24 m/s! Lisaks tuletame meelde, et nii täna õhtul kui ka saabuval ööl esineb veel mitmel pool Eestis miinuskraade. Teedel püsib jätkuvalt libeduse oht. Ööl vastu 12. jaanuarit pole välistatud Lõuna-Eestis kuni 10 kraadi külma.

Tormine Stockholm 11. jaanuaril. Sadu ja tuisk jõudsid alles pimedas kohale.

10. jaanuaril vähenes kõrgrõhkkonna mõju, öösel laienes aktiivse madalrõhkkonna serv Läänemerele. See tõi pilves ja edelatuulise, kuid olulise sajuta ilma. Õhutemperatuur langes alates lõunapiirist -4 kraadini (pärast keskööd -8 kraadini) ja ilm selgines, sademeid polnud.

Ele Pedassaar· Tormine kesknädal.
Homme (11.01) saab Eesti ilma kujundajaks ühelt poolt Venemaale koonduv kõrgrõhuala (nimeks ANGELIKA), mille lääneserva mööda saabub meile Lõuna-Euroopast külma õhku. Samal ajal laieneb Norra merelt üle Põhja-Euroopa väga aktiivne madalrõhkkond (nimeks DIETER), mis muudab ilma Läänemere ümbruses tormiseks. Kulminatsioon peaks saabuma homme õhtu poole: avamerel on oodata siis lõunatuule iile kuni 30 m/s ning laineid, mis võivad kerkida üle 6 m. Veetaseme ohtlikuks tõusuks pole lõunatuul soodne, kuid tõstab meie läänerannal merevee 50 kuni 70 cm keskmisest kõrgemale. Valdav Eesti ilm on homme kahe võimsa rõhu piiril veel sajuta, kuid mõõdukate miinuskraadidega ja väga tuuline: sisealadel ulatuvad puhangud 15-17, rannikul 22-25 m/s, saarte läänerannal pole välistatud ka 30 m/s. 
Neljapäeval (12.01) levib ühes merelt saabuva madalrõhulohuga lumesadu üle terve maa ning tugeva tuule tõttu on ilm tuisune. Eesti lääneservas läheb päeval sadu mitmel pool üle lörtsiks ja vihmaks ning teedele tekib jäide. Tuul hakkab hommikul vähehaaval nõrgenema.

11. jaanuari prognoos (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/emtbkna.gif).

9. jaanuaril oli madalrõhkkonna kaguserv Läänemere kohal. See tõi alates Põhja-Eestist kerge lumesaju ja tuisu, päeva jooksul läks saartest sadu vesisemaks. Õhutemperatuur tõusis tasapisi ja lume sulamine levis kagu poole, kuid jäi õhtul veel Võrtsjärvest kagu ja ida pool alla 0 °C. Edelatuul nõrgenes, kuid jäi siiski õhtuni mõõdukaks.
Soe, enamasti üle 0 °C ilm püsib veel päev või isegi paar päeva, seejärel hakkab lõuna poolt külmenema, lõunatuul ühtlasi tugevneb (11. jaanuaril). Tormine ilm jääb nädal teise poole, võib kaasneda lumesadu ja tuisk. Nädala lõpuks tuul rahuneb ja vahepeal uuesti soojemaks muutunud ilm külmeneb.

Raikki Luik. Tänane loojang. 05.01.2017 Leedi.

Tuleb valdavalt talvine nädal, kuid ilm on muutlik nagu ikka.

Nädal algab ilma soojenemisega: paljudes kohtades hakkab lumi sulama. Alates Põhja-Eestist hakkab nõrka lund sadama, kuid sajuhulk on väike.
10. jaanuaril tugevneb Ukraina kohal antitsüklon, mille serva mööda hakkab külm õhumass põhja poole liikuma. Alates lõunapiirist õhutemperatuur langeb. Kohati võib veidi sadada.
Ilma külmenemine jätkub, kuid juba 11. jaanuaril on oodata tuule tugevnemist ja 12. jaanuaril lumesadu ja tuisku, sest Läänemerele jõuab Norra merelt sügava tsükloni serv. 
Tormine ilm rahuneb aegamööda 14. jaanuariks. Kas ja kui palju õhutemperatuur muutub, pole veel selge, kuid võimalik, et tuisuga läheb soojemaks ja hiljem jälle külmemaks, sest õhumass tsükloni piires jahtub. Nii tuleb nädala lõpp rahulikuma ja talvisema ilmaga.

Ain Vindi. Pakaseöö. 6.01.2017 kell 21:09 Holsta küla

pühapäev, 1. jaanuar 2017

1. nädala ilm (2.–8.01.2017)

8. jaanuaril liikus madalrõhkond Põhja-Skandinaavia poole ja selle lõunaserv ulatus Läänemerele. See tõi rahuliku, pilvise, kuid peamiselt sajuta, ja soojema ilma: saarte rannikualadel tõusis õhutemperatuur üle 0 °C, lääneservas jäi veel alla 0 °C, idaservas jäi veel kuni -8 kraadi juurde ja kohati oli udu ja härmatist. Edelatuul püsis nõrk või mõõdukas. Loodenurgast alates ilm selgines aeglaselt, kuid siis tihenes pilvisus uuesti.
Prognoosis olulisi muutusi ei ole: võib lähtuda eelmisest sissekandest.

Külm hilisõhtu selge taeva all Simunas 06.01.2017. Pildistamise ajal oli külma ligi 19 kraadi.

7. jaanuaril liikus madalrõhulohk aeglaselt Läänemere kohalt itta. See tõi alates saartest ja loodenurgast lumetuisu ja soojenemise, mis levis aeglaselt kagu poole. Sadu oli loodenurgas mõõdukas ja ajutiselt isegi tugev, mujal nõrgem. Õhtuks jõudis lumesadu nõrgemal kujul ka kagunurka. 
Kui hommikul oli Võrus veel -25 kraadi, siis saarte läänerannikul oli vaid -1 kraadi. Keskpäeval oli õhutemperatuur sarnane, ainult -20 kraadi ja madalamat õhutemperatuuri ei olnud enam kuskil, kuid soojenemine jätkus: õhtul oli ida pool siiski veel veidi madalam kui -10 kraadi, lääne pool -2...-5 kraadi ja vastu Läänemerd juba kuni +2 kraadi.
Lõunatuul tugevnes juba öösel Soome lahel puhanguti 18 m/s, hommikuks levis tuule tugevnemine mujalegi, ainult kaguservas püsis veel väga nõrk; enne keskpäeva olid tugevaimad puhangud kuni 22 m/s, kuid õhtul nõrgenes ja asendus edelatuulega.
Ele Pedassaar · Talvine ja keeruline ilm.
Täna on Eesti ilma määrajaks üle Barentsi mere itta liikuv aktiivne madalrõhuala. Pöörise lõunaservas levivad ühes madalrõhulohuga tihedad lumepilved Loode-Eestist kagu suunas. Hommikupoolikul haarab sadu enda alla saared ning mandri lääne- ja põhjaosa. Pärastlõunal laieneb veidi nõrgenev lumesadu Kagu-Eesti kohale. Lõuna- ja edelatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23 m/s ning sadu saadab nähtavust piirav tuisk. Õhtu poole annab edelasse ja läände pöörduv tuul järele. Koos sajuga levib Eesti kohale veidi soojem õhumass ning saarte piirkonnas tuleb lume sekka lörtsi. Ühtlasi suureneb jäiteoht! Õhutemperatuur tõuseb Ida-Eestis -12...-6, kagunurgas -15 °C-ni, Lääne-Eestis -5...-0, saarte rannikul +2 °C-ni.

Õhutemperatuur tõuseb tasapisi. Seetõttu võib hommikuks kohati tekkida advektsiooniudu, mida soodustab ka nõrgenenud tuul. Lumi hakkab õhtuks ilmselt juba mitmel pool saartel ja lääne pool rannikualadel sulama, kuid see pole siiski kindel.
9. jaanuar. Õhutemperatuur tõuseb ilmselt paljudes kohtades 0...+2 kraadini, mis tähendab, et lumi hakkab sulama. Ainult mõnes üksikus kohas, ilmselt kõrgustikel ja päris kagunurgas, võib õhutemperatuur alla 0 °C jääda.
10. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass, mistõttu õhutemperatuur hakkab lõunapiirist langema ja ilma külmenemine levib põhja suunas. Mõlema päeva jooksul võib esineda nõrka sadu lumest uduvihmani.
11. jaanuar. Läheb tormiseks ja sajule, võib tuisata. Järgmine päev on sajune ja tuisune, sadu võib tugev olla. Ilm hakkab uuesti soojemaks muutuma.

Martin Kivi. Siin ehk Kiili kandis oli pärast [6. jaanuari] loojangut ka udulaamu näha. Loojangul  algas tormiline selginemine.

6. jaanuaril liikus kõrgrõhuhari üle Baltimaade, sellele järgnes aktiivne madalrõhulohk. Kõrgrõhuvööndis jäi tuul vaikseks, olles nõrk ja muutliku suunaga. Kohati oli ilm päris selge, kuid mitmel pool oli siiski vähene või vahelduv pilvisus, mõnes kohas mereefekti mõjul ka pilves selgimistega, sadas kerget lund. Mitmel pool vaadeldi optilisi nähtusi (halod).
Kui öösel oli üksikutes kohtades kuni -20 kraadi, eriti kagunurgas, siis hommikuks õhutemperatuur tõusis, jäädes -13...-18 kraadi vahele, kohati oli ka vaid -10 kraadi ja isegi soojem (tuulepealsetel rannikualadel, eriti saartel). Päevane õhutemperatuur väga ei muutunud, püsides alla -10 kraadi (kohati rannikualadel ikka soojem), õhtul külmenes tasapisi.
Öö tuleb väga külm: pole välistatud kohatine õhutemperatuuri langus -25 kraadini, enamikes kohtades on siiski -10...-20 kraadi, rannikualadel võib soojem olla.
7. jaanuari jooksul ilm muutub: pilvisus tiheneb ja tuul tugevneb; hommikul võib alates saartest ja loodenurgast hakata tuiskama. Seekord näib tihedam sadu jäävat saartele, loodenurka ja ehk ka lääneserva, samal ajal sisemaale jõuab sadu hiljem ja võimalik, et ka nõrgemalt, kagunurka ei pruugi üldse midagi jõuda.
9. jaanuar. Ilm on muutunud soojaks, vähemalt kohati on oodata lume sulamist. Samal ajal tugevneb antitsüklon Lõuna-Venemaal ja selle serva mööda hakkab eriti külm õhumass Musta mere äärest liikuma põhja poole.
11. jaanuar. Lõuna poolt läheneb külm õhumass. Ilmselt muudab see ilma (oluliselt) külmemaks ja võib sisse juhatada uue talvise perioodi.

Ott Tuulberg tunneb end õnnelikuna kohas Ipswich, Suffolk. 02/01/17 kell 8:40 hommikul, Ipswich Suurbritannias. Imeline päikesetõus! :)

5. jaanuaril määras Eesti ilma aktiivse madalrõhkkonna loodeserv, kuid öösel tugevneb Läänemerel kõrgrõhuhari. Selline sünoptiline olukord hoidis ilma tormise ja külma.
Rannikualadel tuiskas hooti, sest meri oli aktiivne (mereefekt), seevastu sisemaal oli ilm päikeseline, võis näha optilisi nähtusi (halod). Kirdetuule puhangud ulatusid veel kogu päeva üle 20 m/s, sisemaal oli nõrgem. Õhutemperatuur oli enamasti -10 kraadist madalam.
NB! Prognoos on muutunud: 9. jaanuarist on oodata lume sulamist ja soojade ilmade jätkumist. Enne seda jõuab kõrgrõhuvöönd Eesti kohale ja peaks ilma vaikseks muutma. Kui on selge, võib kohati vähemalt -25 kraadi tulla, kuid pilves ja tuulise ilmaga on palju soojem.
8. jaanuar. Ilm muutub oluliselt soojemaks, võib kaasneda lumesadu.
10. jaanuar. Soe ilm, lumi võib sulada. Pole siiski välistatud, et mõõdukas külm jääb püsima, sisemaal näiteks -2...-7 kraadi. 

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Tuisk käis hooti. Üks tuisuhoog oli selline: läks hämaraks ja ei suutnud hingatagi vahepeal.

4. jaanuaril liikus aktiivne madalrõhkkond üle Valgevene kagusse ja Skandinaavia kohal tugevneb külma õhumassiga kõrgrõhkkond. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent mitmel pool paistis ka päike. Kihtsaju- ja kõrgkihtpilvedest sadas lund peamiselt saartel ja lõunapiiril, kuid Soome lahel arenes mereefekt, mis tõi tugevaid tuisupuhanguid rannikualadele, hiljem ka sisemaa poole. Idatuul tugevnes hommikuks puhanguti 15 m/s, seejärel jätkus kirdetuule tugevnemine (puhangud loodenurgas üle 27 m/s). 
Õhutemperatuur langes hommikuks Virumaal -10 kraadist madalamale ja päeval jätkus külmenemine (kell 14 oli juba Pärnus -10 kraadi), läks ka selgemaks. Õhtul oli soojem -10 kraadist üksnes kohati rannikualadel ja saartel. 
5. jaanuar. Tsüklon on juba Valgevene kohal ja selle servas jõuab erakordselt külm õhumass Eesti kohale. See peaks tooma intensiivse mereefekti rannikualadele. Kus selgem ja vaiksem, on õhutemperatuur ilmselt -20 kraadist madalam ja ka päeval ei pruugi sellest piirist kõrgemale tõusta.
7. jaanuar. Pakaseline õhumass püsib veel Eesti kohal. Selgetes ja vaiksetes kohtades võib õhutemperatuur langeda -27 kraadini, pole välistatud ka -30 kraadi, kuid pilves ja tuulistes kohtades võib jääda -10 kraadi juurde või olla soojemgi.
9. jaanuar. Pakaseline õhumass on kadunud, kuid endiselt on külm (-2...-7 kraadi). Mõned allikad näitavad, et ilm on oluliselt soojem ja lumi võib sulama hakata. 

Mereefekt tõi rannikualadele lumetormi. Ilm.ee akna taga möllab ja paugutab, mis hirmus (4. jaanuar kell 15.50).

3. jaanuaril tekkis Skandinaavia kohal uus madalrõhkkond ja see liikus üle Läänemere lõunaosa kagusse. See tõi rahuliku, kuid muutliku pilvisusega ja kohatiste tugevate lumehoogudega ilma, paiguti sadas lumekruupe (talvine konvektsioon merel). 
Õhutemperatuur langes hommikuks kohati -12 kraadini ja oli udune (Simunas), kuid enamasti oli siiski -3...-6 kraadi. Päeval oluliselt soojemaks ei läinud, v.a kohati rannikualadel (0...-2 kraadi), kuid õhtul oli Virumaal kohati taas -10 kraadi. Tuul oli nõrk ja enamasti muutliku suunaga.
4. jaanuar. Tsüklon jõuab Läänemerele ja tuul tugevneb. Kohati võib tuisata, suurim on üldtuisu võimalus Saaremaal, põhjarannikule võib ka mereefekt jõuda.
5. jaanuar. Kohale jõuab ebatavaliselt külm õhumass, rannikualadel võib mereefekt tugev olla, võib tuisata. 
7. jaanuar. Hakkab minema soojemaks, kuid enne seda võib selge ja vaikse ilmaga kohati -25 kraadi olla (senimaani on ilma selleks liiga tuuliseks ja pilviseks peetud).
Ohtlikud ilmanähtused Eestis: 3. jaanuari õhtul jätkas aktiivne osatsüklon enda teekonda Rootsi kohalt Leedu ja Poola suunas, põhjustades samal ajal rohkelt sademeid ja tuule tugevnemist. Välgudetektorite kohaselt esines Rootsi lõunaosas isegi mitmeid pilv-maa välke. Osatsükloni kese jõuab prognooside kohaselt Poola ja Leedu aladele hiljemalt homseks ehk 4. jaanuariks. Sealt liigub see edasi kagusse.
Ööl vastu 4. jaanuarit hakkab tuul järk-järgult ka Eesti vetes tugevamaks muutuma. Päevasel ajal võivad tuulepuhangud ulatuda Läänemerel ja saartel 23-25 meetrini sekundis. Sisemaal pole välistatud tuulepuhangud kuni 15 meetrit sekundis, üksikud tugevamad tuuleiilid võivad pürgida isegi 17 meetrini sekundis. Kuna paljudes Eesti piirkondades katab maapinda juba kohev lumevaip, siis on suur võimalus laialdase pinnatuisu esinemiseks. Eesti kohal on arktiline õhumass ja seetõttu tuleb ilm üsna külm. Päevased õhutemperatuuri näidud jäävad -3...-13 kraadi vahele. Lisaks tasub teada, et pärast osatsükloni kaugenemist meist algab ka väga kiire külmema õhu pealetung kirde poolt. Tulemas on väga külmad ööd. Juba 5. jaanuari ööl ja varahommikul võib mõnel pool Eestis kohata selliseid termomeetri näite, mis on madalamald kui -15 kraadi. Tuginendes värskematele mudelite ennustustele, siis Ida-Eestis ja Kagu-Eestis pole kohati välistatud ligi 21 kraadi külma.

Nn rekordkülm õhumass 6. jaanuaril Eesti kohal (http://old.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Õhtune selge ilm.

2. jaanuaril määras Eesti ilma ulatusliku madalrõhuala lääneserv. Selle mõjul muutus ilm rahulikumaks ja külmemaks, esines selgimisi ja kohatist nõrka lumesadu.
Päeval arenes mereefekt, mis tõi lund peamiselt rannikualadele, aga midagi sisemaalegi, eriti Peipsi äärde. Õhutemperatuur püsis igal pool pärast kl 11 alla 0 °C. Tuul oli nõrk ja enamasti loodest või muutliku suunaga.
Ilmahuviline Martin kirjutab: Olevikust rääkides, siis nii 2. novembril kui ka 2. jaanuaril praegusel hooajal algas talveilm. Kas pole mitte huvitav kokkusattumus kuupäevaliselt? (Täpselt 2 kuud vahet)
5. ja 6. jaanuari 850 hPa isoterm tõotab põnevust - vist 2013. aasta 22. märtsil oli taoline viimati.
Alatskivil päris lumine juba. Ida-, Kagu-, ja Lõuna-Eestil ongi ju sademetega kõvasti vedanud. Sademetekaart ka ootuspärane.
Vello lisab: Eelmise aasta analoogne ilm ja jaanuar, aga 5 päevase nihkega ja soojaks läheb 10 veebruaril
Kommentaarides kirjutatakse: HIRLAMist on näha et 04.01 tsüklon ei too Eestisse helvestki lund. Samas pole mere kohal, sh ka Soome lahel, näha ühtki mereefekti sajupilve. Ega see mingi ime pole ka, sest mida külmem õhumass, seda väiksem niiskusesisaldus.
Mudelid ei suuda tõenäoliselt ilmutatult näidata mereefekti. Lahutusvõime peaks olema praegu kasutuselolevatest märksa suurem, kuid võib proovida http://www.meteo.pl/index_en.php. Õhumassi niiskushulk ei mõjuta (meri ise ongi peamine niiskuseallikas) või siis, mida kuivem, seda soodsam, sest õhumassi kihistus on siis vee kohal labiilsem: niiske õhu termikud kerkivad kiiremini. 
4. jaanuariks saabub Läänemerele tsüklon. See toob tuulise ilma, kohati võib tuisata. Pole teada, kas tugev sadu ja tuisk jõuavad Eesti piiresse. Kairo: Praeguste ennustuste kohaselt võib Saaremaal väike lumetorm tulla 4. jaanuaril. Pole välistatud puhangud üle 20 m/s ja mõõdukas/tugev lumesadu.
5. jaanuaril tugevneb mereefekt, sest õhumass on erakordselt külm, rannikualadel võib tuisata. Vaatamata õhumassile ei prognoosita eriti külma ilma. Miks? Laseme Martinil selgitada: Neljapäeva öö on väga tuuline. See takistabki jahtumist. Reede öö on vaiksem, aga mitte tuuletu. Samuti on oma osa ka pilvisusel. Isiklikult loodan rajule mereefektile.

Einar Laretei. Ilm oli ilus ,äkki vaatan välja ja näen ,et selline padulumesadu. Lumesadu Alatskivil 2.01.2017.

Tuleb talvine, kuid muutliku ilmaga nädal, on lumesadude võimalus.

Nädal algab pilves ilma ja ilma külmenemisega, mõnes kohas sajab pisut lund või lörts, lumikate tekib ilmselt vaid Virumaal. Siiski on võimalus, et õhumassi külmenedes sajuvõimalus suureneb ja õhuke lumikate tekib mitmel pool, rannikualasid võib mõjutama hakata mereefekt. Tuul on muutliku tugevusega ja võib pärast ajutist tugevnemist uuesti peaaegu kaduda.
4. jaanuaril tuleb Läänemere kohale tsüklon. Kuigi tuul ilmselt tugevneb, ei pruugi sadu ja tuisk Eestini ulatuda või ulatub näiteks ainult Saaremaa ja Pärnumaani, samuti Liivi lahele. Tsükloni jõudmisel Leedu ja Valgevene kohale on suur tõenäosus mereefekti tekkeks Soome lahel, sest õhuvool on kirdest ja õhumass ebatavaliselt külm.
6. jaanuaril hakkab uuesti minema soojemaks. Enne seda võib juhtuda, et ilm selgineb ja tuul nõrgeneb või kaob ja siis võib õhutemperatuur kohati langeda vähemalt -25 °C-ni.
8. jaanuariks on ilm muutunud märksa soojemaks. Võib tulla uuesti soe ja niiske ilmastik, aga pole välistatud, et pehme või koguni mõõdukas talveilm jääb püsima.

Kommentaaridest: Võite päris kindlad olla, et see talveilm on jaanuari keskpaigast alates taas minevik. Hiljemalt 16. jaanuaril on sula kohal, pigem isegi varem.
Miks?
Sest kõrgrõhkonda ei teki, mis blokiks tsüklonite siiatuleku. November ju näitas, millega see lõppes.
Novembritalvest lund siiski rohkem ei tule - Näiteks Narvas jääb lumi 85%-lise tõenäosusega tulemata. Aga külma tuleb kõikjal rohkelt vastukaaluks vähesele lumele - loodus ju tühjust ei salli.
Veelkord - see külmalaine jääb max 10-ks päevaks, sest kõrgrõhuala/-alasid ei teki Venemaale.


Rekordudu 1.01.2017 Laagris.