13. nädala ilm (27.03–2.04.2017)

Kommentaariumi link

Lumekaart on alates 24. märtsist kättesaadav ainult siit: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png.
Tuleohukaart on kättesaadav: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/?lang=en.
Muid uudiseid: ilm.ee ei asu alates 1. aprillist aadressil Ristiku 10, Tallinn, sest kontor likvideeriti; tööd teeme esialgu kodus või üksteise pool, hiljem, ehk sügisel, ka kontoris, kuid uues kohas.
Austraaliat tabas hiljaaegu 3.–4. kategooria orkaan Debbie,  millest oli palju meedias ja sotsiaalmeedias juttu, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Debbie.

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Sellel nädalavahetusel astub ilm pika sammu kevade suunas. Esimene samm pühapäeval on hästi hoogne, edasi ilmataat nagu ehmataks, et liiga kiiresti sai astud ja võtab tempo taas maha, aga ikkagi on ilmal aprillis juba teine hingamine. Loe edasi: https://ilm.ee/?516091

2. aprillil liikus väheaktiivne madalrõhkkond Norra merelt Lõuna-Soome kohale, seejärel oli Läänemere kohal nõrk madalrõhuväli.
See tõi sooja ja niiske ilma. Nii oli öö kohati udune, aga olulise sajuta. Päeval ilm selgines ja õhutemperatuur tõuseb enamasti 10–16 kraadini, üksnes tuulepealsetel rannikualadel on oluliselt jahedam ja kohati udune. Õhtul oli üksikutes kohtades vihmahooge.
Õhtul läheb udusemaks ja ilm jaheneb, kohati sajab veidi vihma. Soe ja tõenäoliselt päikeseline (olulise sajuta) ilm püsib 5. aprillini. Sooja võib tulla üle 10 kraadi, vt uuest postitusest.

Ain Vindi. Iriidiumisähvatused 15. veebruaril ja 23. märtsil Tartus. 

1. aprillil laienes Läänemere kohale madalrõhkkonna idaserv. Madalrõhulohk liikus Rootsi kohalt üle Läänemere itta. See tõi pilves ja sajuse ilma: kohati sadas esialgu  ka lund, kuid hiljem vihma, saartel tekkis udu.
Kui öösel oli õhutemperatuur veel mitmel pool alla 0 °C, siis päeval tõusis üle 5 kraadi, v.a kohati Virumaal, paiguti tekkis udu (vt http://laguja.meteo.net.ee/obs.html → nähtavus). Lätis tekkis intensiivne rünksajupilv, mille liikumist võis jälgida radarpildil: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/), õhtul oli äikest Virumaal (Jõhvi ümbruses).
Soe ja esialgu udune ilm püsib, pole välistatud, et kohati tuleb üle 10 kraadi sooja (2. ja 4. aprillil).

Kristin Pedak. Selline pilvemüür :) 

Sama pilv nähtuna ilm.ee katuselt (29. märtsil).

31. märtsi öösel tekkis madalrõhkkond Lõuna-Skandinaavia kohal ja see liikus üle Läänemere kagusse, tuues ööseks tugeva lumesaju (<8 cm lund), kohati tuiskas veidi. Saaremaal ja Liivi lahel arenes hommikuks rõhkkonna keskme mõjul udu, mis hiljem kadus.

Päevaks eemaldusid sajud itta ja ilm püsis rahulik ja pilves, kuid alates Virumaast selgines. Kagutuul asendus päeva jooksul nõrga idakaarte- või muutliku suunaga tuulega. Õhutemperatuur oli öösel kuni –5 ja päeval 0–5 kraadi (külmem Pandiverel, soojem Sõrves ja päikeselises kirdenurgas).

31. märtsi hommikuks tekkis mitmel pool märkimisväärne lumikate, kuid see ei jäänud püsima (http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/sademetekaart/snowmap.png).

Janno Randmaa. "Alone" Pildil veel näha ka Eesti tööstuslinna Kohtla-Järvet. Kuigi olen juba palju kordi virmalisi näinud on igakord erinev. Tunne on kirjeldamatu. 09.12.2016 23:02 ISO 1600 f/3.5 5sek – Võrnu, Ida-Virumaa.
Janno Randmaa: Minu fotoleht https://www.facebook.com/JannoRandmaafotograafia

Nagu võib näha, on tuleoht päris arvestatav (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/?lang=en). 

Tuleohtu on suurendanud päikeselised ja tuulised ilmad, samuti on õhk väga kuiv olnud, nt oli 30. märtsi päeval suhteline niiskus mitmel pool alla 30%. Kuigi võis arvata, et (suur) lumesadu peaks tuleohu kõrvaldama, jäi see näiteks Tartumaal järgmisel päeval ikka 400 ühikust kõrgemaks.

30. märtsil liikus kõrgrõhuhari Läänemerelt itta. Öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere Baltimaadele. See (kõrgrõhuhari) tõi rahuliku ja päikeselise ilma. Kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, siis päeval tõusis kuni 5 kraadini ehk et valitses külm õhumass.
31. märtsiks on oodata lumesadu ja tuisku, vt pilvemassi satpildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/. See lumi ilmselt kauaks maha ei jää, sest 2. aprilliks võib kohati sooja üle 10 kraadi tulla ja kui mitte varem, siis selleks ajaks sulab viimanegi lumi.

Kalmer Saar. 28.03.2017 kell 23:20 Saaremaa, Orissaare

29. märtsi päeval oli Läänemere kohal on madalrõhuala lääneserv, öösel tugevnes kõrgrõhuhari. Eelmine kõrgrõhuhari hoidis öö küll enamasti selge, mistõttu õhutemperatuur langes enamasti alla 0 °C. Samas madalrõhuala serva mõjul alates saartest pilvisus tihenes.
Päeval oli pilvine ilm (päikeseline oli Soome lahel ja rannikualadel), kohati oli sajuhooge (hooglumi, lumekruubid). Loodetuul nõrgenes. Sooja oli 2–6 kraadi.
Soojemaks võib ilm minna 2. aprilliks. Enne seda on veel lumesajud võimalikud, eriti 31. märtsi paiku.

Selliselt need virmalised silmaga vaadates umbes olid. 28. märtsil kella 1 paiku öösel Laagris.

Ott Tuulberg. Udune ööpäev 27-28/03 . Udutas ikka poole päevani täna, kuid peale seda selge ja päikeseline +16 C. Ipswich Suurbritannias

28. märtsil oli siin madalrõhkkonna edelaserv, pärastlõunal tugevnes kõrgrõhkkond. See tõi tormise loodetuule ja ilma külmenemise, kuid mitte sadu, vaid päikesepaiste, üksnes idaservas oli pilvisem, eriti Virumaal. Sooja oli ühtlaselt 6–9 kraadi. Õhtul selgines ilm ajutiselt ja tuul nõrgenes.

Külm ilm kestab aprilli alguseni, seejuures on suurem lumesaju võimalus 29. märtsil ja 1. aprilli paiku. 2. aprilliks peaks kohale jõudma ja ajutiselt püsima väga soe õhumass. 

Karl-Johannes Kõva. vaatasin aknast välja ja selline vaade. Järvamaa 20:00

27. märtsil liikus aktiivne osatsüklon kiiresti üle Soome kagu suunas. See tõi tugeva edelatuule, 10-kraadise sooja ja kohati vähest sadu; Soome keskosas oli pikset (osatsükloni ja külma frondi mõjul). 

Alates Soome lahest ilm selgines uuesti ja nii oli öö mitmel pool selge taevaga ja võis näha virmalisi.

Kairo Kiitsak. Pilvepildid Simunast 26.03.2017 

Tuleb heitliku ilmaga nädal, kuid paistab, et talviselt külm õhumass saavutab pikkamööda ülekaalu. Oluline pööre kevade poole võib tulla alles aprilli kättejõudes.

Nädala alguses tõrjutakse soe õhumass korraks lõuna poole (ilm on tormine), kuid juba päeval saabub uus kogus soojust osatsükloni lõunaservas – nii võib päev tuua päikese toel taas kuni 10-kraadise sooja. 

Kuid 28. märtsiks saab külm õhumass siiski juba kindlamalt ülekaalu ja ilm muutub märksa kõledamaks. 29. märtsil on lumesadude võimalus üsna suur. 

30. märtsiks tekib Skandinaavia kohal külm antitsüklon, mis levib kiiresti Läänemere ja seejärel Baltikumi kohale. See toob ilmselt küll päikeseküllase, aga jaheda päeva. 

31. märtsil võib Läänemere jõuda sooja õhumassi piir. Kas ja kui suure sooja see kaasa võib tuua, on veel lahtine.

Janek Pärn kohas  Simuna, Lääne-Virumaa, Estonia. Hull lumekruubisadu kella viieaeg.24.03.2017. Video: https://www.youtube.com/watch?v=p1Xtwk-r--E&feature=youtu.be

WMO uus pilveatlas

Kommentaariumi link

Alates 2013. a lõpust pole kombeks teha eraldi postitusi, aga vahel harva siiski tuleb ette, kui teema on mingil põhjusel piisavalt prioriteetne. Seekordseks põhjuseks on WMO uus pilveatlas, millest tegi uudise ka Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/ ja lisaks http://tartu.postimees.ee/4057563/jogeva-noormehe-pilvefotod-vallutavad-taas-maailma, ehk kuskil avaldati midagi veel.

Märkus kuupäevade kohta. Kuupäevade esitamisel tekib enim probleeme, kui kuupäev kirjutatakse kujul „05.06.2005“ – sellisel puhul pole võimalik aru saada, kas on mõeldud 5. juunit või hoopis 6. maid. Eestis ja enamikes teistes riikides kirjutatakse kuupäev reeglina formaadis DD.MM.YYYY, kuid Ameerika Ühendriikides on levinum järjekord MM.DD.YYYY. (Huvi korral vt https://en.wikipedia.org/wiki/Date_format_by_country.) Segaduse vältimiseks tuleks kuu nimi välja kirjutada. Siin ja edaspidi väljendan kuupäeva siiski numbriliselt ehk 15. märts 2013 asemel kirjutan 15.03.2013. 

PS! Aga kas null jätta, nt 05.06.2005? Keeleinimesed on arvanud nii: Pole tarvis, aga käsiraamatu järgi võib ka nulli alles jätta. Kindlasti ei käi null kuupäeva ees siis, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud. Ja: Meile õpetati koolis, et tavatekstis pole esimest nulli vaja, ainult raamatupidamises ja finantsdokumentides võib see olla oluline (võltsimise vältimiseks). Otseselt reeglit pole (v.a see, kui kuu on sõnaga välja kirjutatud).  

***

Ain Vindi pildi leiab https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html → menüüst Only Meteor Type → Photometeors → menüü lõpust vajutada Search → sirvida pildid läbi, kuni silmab:

Ain Vindi. Pildistatud 3. aprillil 2013 Vagulas. 

See pilt valiti WMOsse ilmselt seetõttu, et kontrastina kuumale ilmale on siin see miraaž tekkinud külma ilmaga (teeääred lumised, lisaks lõppes tol aastal talv alles 10. aprilli paiku). Tegu on alumise miraažiga, vt http://www.atoptics.co.uk/fz81.htm. 

Nüüd minu piltidest. Suurem osa valitud piltidest on kihtsajupilvedest, üks kihtpilvedest, üks rünksajupilvedest ja üks üpris üllatava WMO määramisega, sellest vt allpool.
Minu pildid on leitavad: https://www.wmocloudatlas.org/search-image-gallery.html → menüüst Clouds → valida Nimbostratus → menüü lõpust vajutada Search → sirvida pildid läbi, kuni silmab (analoogselt siis ka kihtpilvedega ehk 3. sammul on Nimbostratus asemel vastavalt Stratus, Cumulonimbus ja Cirrus); autori nimi on pildil vesimärgina näha:

Kihtsajupilved. Pildistatud 25.12.2012 Laagris suunaga itta. 

Külma kliimaga piirkondades tehtud piltidest oli WMO väga huvitatud, sest sellised piirkonnad on väheasustatud ja pilte on sealt üsna raske saada (Eesti on maailma mastaabis ekstreemne koht, kus elada, eriti laiuskraadi mõttes), seepärast on Soomes tehtud pilte valitud sinna ebaproportsionaalselt palju. Muuhulgas oli WMOl kõrgendatud huvi saada pilte lauslumest ehk kihtsajupilvedest, millest sajab lund.

Konkreetne päev oli eriline, sest sel päeval langes pilvede tõttu valgustatus keskpäeval alla 3000 luksi, mis on madalaim, mida kihtsajupilvede puhul keskpäeval täheldatud; kihtsajupilvede paksus oli sel päeval üle 10 km, mida õnnestus osaliselt tõestada sondeerimisandmetega. Foto saju tipphetkest: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/IMG_2156.JPG (ülalolev foto on tehtud saju alguses).

Kihtsajupilved. Pildistatud 15.07.2012 Laagris suunaga itta. 

See pilt valiti, sest a) siin on erakordselt hästi välja kujunenud hatakpilved (Stratus fractus, vahel nimetatud ka Fractonimbus); b) need kihtsajupilved arenesid rünksajupilvedest, mistõttu võib nimetada Nimbostratus cumulonimbogenitus.

Konkreetne päev oli eriline, sest Loode-Eestis sadas erakordselt palju: selline veerohkus enne seda päeva meenub 2004. a juuli lõpust, mis oli veelgi erakordsem, kui maksimaalne sajuhulk ööpäevas ulatus 78,3 mm-ni.

Kihtsajupilved. Pildistatud 7.04.2013 Tallinnas. 

See pilt valiti sarnastel põhjustel nagu üleeelminegi (WMO kõrgendatud huvi külmas kliimas tehtud piltide vastu, eriti kui näha on lauslumi). 

See talv oli eriline, sest lõppes alles 10. aprilli paiku, kui algas lume sulamise periood, mis märgib kevadtalve algust [Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.]

Kihtpilved. Pildistatud 6.12.2014 Laagris suunaga lõunasse.  

See pilt valiti ilmselt seetõttu, et tegu on paksude, st läbipaistmatute kihtpilvedega, mis annab sademeid (valged täpid), ent tegu pole kihtsajupilvedega, mida õnnestus tõestada radar- ja satelliitpiltidega (WMO: Stratus nebulosus with precipitation). 

Vahest kõige silmapaistvam asjaolu selle pildi puhul on WMO arvamus, et valged täpid on lumesadu, WMO: The cloud is sufficiently dense to obscure the sun, so we may define it as variety opacus. It is also dense enough to produce the supplementary feature praecipitatio, as can be seen by the white spots which are snowflakes. Tegelikult tegin foto välguga, et vaevumärgatavad veetilgad (uduvihm) jääks vastuvaidlematult fotole. Sellise eksimuse põhjusest vt allpool, pärast pilte. Tõestada on seda võimalik vaatlusandmetega, vt https://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2014/12/6/DailyHistory.html? ja foto EXIF infot http://exif.regex.info/exif.cgi, algfail https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYTVEVEV2eDdiemM/view?usp=sharing, võrrelda faili tegemise kellaaega ja vaatlusandmeid.

Ümaratipulised rünksajupilved (Cumulonimbus calvus) koos võimsate rünkpilvedega. Pildistatud 1.08.2012 Laagris, suunaga kagusse. 

See pilt valiti seetõttu, et siin on silmapaistvalt hästi näha seda, et rünksajupilvede ülemine osa on kuplitaoline, ei ole näha narmaid, kiude, alasit vms. Asi selles, et selliseid pilte on väga vähe, kus on vastuvaidlematult ja ainult ümaratipulised rünksajupilved, mitte aga nt alasiga või juustega ehk kiudpilvedega rünksajupilved. Pildil on näha küll kiudpilvi, aga need pole seotud rünksajupilvede arenguetappidega. 

Kiudrünkpilved (WMO: kiudpilved). Pildistatud 28.08.2013 Tallinnas (Ristiku ja Telliskivi tänava nurgal) suunaga lõunasse. 

See pilt valmistas suurima üllatuse, sest WMO määras kiudpilvedeks, aga olin alati arvanud, et need on kiudrünkpilved. Kuigi fotol on ka kiudpilvi, need siiski ei domineeri. Ometigi ütleb WMO: Cirrus floccus over Tallinn, Estonia. During the warm late summer day, there formed spectacular Ci floc clouds. Kuigi ma mõistan siin määramise loogikat, sest topjad kiudpilved võivad tõepoolest olla rünkpilvelaadsed, sobiks ikkagi kiudrünkpilved nimetusena paremini.

Kokkuvõte: kokku esitasin WMOle kõigest 15 pilti, millest 6 ehk 40% osutus valituks. Tegelikult oleks võinud palju rohkem pilte saata, kuid väga ranged (soovituslikud) reeglid seadsid piirid(,  kui palju energiat võis panustada), pikemalt vt http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2015/10/wmo-uuendab-rahvusvahelist-pilveatlast.html. Kõige raskem oli leida lisamaterjale, sest väga soovituslik oli pildile lisada ka ilmakaart, radar- ja satelliidipilt, sondeering jne. 

Ain Vindi pilte saatsin enda omadest vist rohkem, kuid piiri seadis keelebarjäär, mistõttu pidin tema nimel tegema kasutaja ja siis ta pildid saatma ja kirjeldama ise. Eestis oli suurim potentsiaal vast pilvefotograafil Janek Pärnal, kes elab Simunas, kuid energiat temaga tegelemiseks ei jätkunud (samuti keelebarjäär ja muudki mured). 

Minult valiti kõige rohkem pilte tõenäoliselt järgmistel asjaoludel: a) olin kursis, millest WMO huvitus, mistõttu eelvalik sai vastav; b) olen keskendunud kihtsajupilvede, aga ka kiht- ja kõrgkihtpilvede pildistamisele, mistõttu see ühtis WMO huviga ja eelvalik oli niisiis üpris lihtne; c) pildid on tehtud (väga) külmas kliimas, mis samuti sobis WMOle väga hästi ja andis olulise eelise, ainult Soomes jt põhjamaades tehtud fotodel oli suurem eelis.
Esile tooks Helle Vahteri arvamuse: [25.3.2017. kell 12:22-18:10 Mähe] Minul polnud täna muud kui meie ,,rahvuspilved ... Tervitused neile, kelle lemmikud on kihtsajupilved! Ehk et kihtsajupilvi peavad mõned inimesed Eesti rahvuspilvedeks!

Lisaks sellele, et pilte saatsin vähe, jäi üle kahetseda seda, et ei saatnud fotosid helkivatest ööpilvedest, mitmetest foto- ja hüdrometeoridest (pilved välja arvatud, mõeldud sademeid) jne. Aga mis tehtud, see tehtud.

Kõige rohkem häiris WMO vähene suhtlus fotode autoritega: jäi mulje, et fotode saatjatega ei arvestatud piisavalt, mistõttu tekkis põnevaid, kuid kahjuks väga eksitavaid vigu, kasvõi seesama kihtpilvede puhul sademete pidamine lumehelvesteks, kuigi need olid uduvihma piisad. Samuti oli WMO pilvekalendri (ühena vähestest maailmas õnnestus see paberkandjal siiski hankida) fotovalik minu arvates üsna kole, millest ilusaimate hulka paigutub siiski ka Kairo pilt, mida on siiski ületöötluse tõttu palju kritiseeritud, aga: kalendris pandi see oktoobri asemel novembrikuu pildiks, lisaks määrati valesti kõrgrünkpilvedeks, kuigi pildil on vist vastuvaidlematult tegu kihtrünkpilvedega (vt allpool), leidub teisigi ebatäpsusi ja arusaamatuid vigu.

WMO uuendas pilvesüstemaatikat uute taksonitega, mis tunduvad võõrad ja vajavad harjumist, kuid on vajalikud, vt ülevaadet https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBQ2ZnM2x0Q1NXNEk/view?usp=sharing. 

Mis võinuks olla WMO pilveatlases:

Mitmekihilised kõrgkihtpilved (As duplicatus). Pildistatud 13.06.2013 Laagris, suunaga idakagusse. Pilt saadeti, aga ei valitud.

Pildil on silmapaistvalt hästi eristatavad vähemalt 3 pilvekihti, kusjuures sademeid ei esinenud ja isegi madalaim pilvekiht oli enam kui 2 km kõrgusel (saab tõestada nt Ilmateenistuse vaatlusandmetega, osaliselt ka sondeerimisandmetega). 

Läbipaistvad ühtlased kõrgkihtpilved (As translucidus nebulosus). Pildistatud 11.04.2013 Tallinnas, suunaga kagusse. Jäi saatmata. 

Siin pildil on silmapaistvalt klassikalised kõrgkihtpilved matjalt läbipaistva päikesekettaga. Sellele järgnes tugev lumesadu ja tuisk.

Kairo piltidest on palju räägitud, aga olgu siingi mõni neist esitatud ülevaate terviklikkuse huvides:

Kairo Kiitsak. Papsaare, Pärnumaa. Cumulonimbus capillatus
WMO: The photograph shows developing Cumulonimbus, with an estimated cloud top height of 7 km. The upper portion of the cloud is cirriform with a fibrous structure, identifying the species as capillatus. The top is spreading out in the early stages of anvil development (at 1 and 2) which is the supplementary feature incus. Just visible in the distance another supplementary feature praecipitatio can be seen falling as showers at 3 and 4. Cumulus mediocris and Cumulus fractus are also visible in this image.

Kairo Kiitsak. Lainelised kihtrünkpilved (Asperitas) koos kõrgkihtpilvedega. Pildistatud 21.10.2015 Simunas, suunaga edelasse. 

WMO: Stratocumulus stratiformis opacus asperitas. This image shows a grey, extended layer of Statocumulus with some darker parts of the species stratiformis. It is sufficiently opaque that the sun would be completely masked and thus is variety opacus. Of special interest is the well-defined wave-like structure on the underside of the cloud, seen at 2 and 3. The undulations are more exaggerated and less organised than in variety undulatus and are designated supplementary feature asperitas. The waves may be smooth, or dappled with smaller features and sometimes descend into sharp points as if viewing the sea surface from below. Variations in the thickness and illumination of the cloud can lead to some dramatic visual effects.  At the time of this image the measured cloud base of 1820m (about 6000ft) is at the top limit of the low cloud étage and could possibly be mistaken for Altocumulus. 

Kairo Kiitsak. Imeilusad kihtrünkpilved Simuna kohal (3.10.2014).

WMO kalendrisse valitud pilt, mis sai rahvahääletusel kõige rohkem hääli (ligi 30 000).

Lõpetuseks, ainus tagasiside, mis saadeti vist enamikele piltide autoritele, kelle pildid osutusid atlases valituks:

Your photographs for the International Cloud Atlas 

Dear photographer,

You have offered some of your photographs for their inclusion in the new edition of the WMO International Cloud Atlas. We would like to express our deepest appreciation for this contribution.

We are pleased to inform you, that your image(s) has been included into the new, web-based edition of the WMO International Cloud Atlas (Manual on Observation of Clouds and Other Meteors, WMO-No. 407) and would like to congratulate you on this achievement. Please note that the Task Team which prepared the atlas may have amended some of the information you provided, like the caption, description and coding. The Task Team will be able to provide clarifications on these changes to the contributors, if desired.

Please find more about the Atlas at: https://www.wmocloudatlas.org/home.html (publicly accessible from 23 March, 00 UTC), where you should be able to view your photographs.

The WMO International Cloud Atlas provides the globally-standardized classification system for clouds and other meteorological meteors: hydrometeors, lithometeors, photometeors, and electrometeors. The Atlas is used not only for regular weather reporting by meteorologists, but can also serve as a training tool, or just as a beautiful image collection for weather enthusiasts. 

We would also like to announce the website official launching ceremony happening on 23 March at 13:30 UTC, which will be webcasted live at: https://public.wmo.int/en and at WMO Facebook channel.

We sincerely appreciate your contribution and thank you very much for it. We hope the Atlas will be helpful and interesting to you.

Kind regards,

Isabelle Rüedi

Observing and Information Systems Department

WMO Secretariat

Geneva, Switzerland

12. nädala ilm (20.–26.03.2017)

Kommentaariumi link

23. märtsi ettekanded: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBM09qejRCYlpFREk/view?usp=sharing, https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYUJadkdSS0xXUTQ/view?usp=sharing ja https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBaEZsMzA2R0tLOXM/view?usp=sharing. 

26. märtsil liikus aktiivne madalrõhulohk kiiresti üle Soome kagu suunas. Kui öö oli veel mitmel pool selge, kohati udune, siis juba hommikul tõi see pilvisuse tihenemise ja saju (kohati lörtsina, eriti idaservas; sajukogus jäi siiski väikeseks), samuti tugevnes edelatuul.
Päeval alates saartest ilm selgines ja õhutemperatuur tõusis üle 6 kraadi. Kõige hiljem lakkas sadu ja selgines ilm lõunapiiril. Seevastu Soome idaosas oli mitmel pool äikest, nähti mammasid jne, vt ka välgudetektorite andmeid: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170326.

Janno Randmaa kohas  Kiikla, Ida-Virumaa. "Sattusin ulmefilmi" 19.03.2017 Mõtlesin, et teeks suure tiiru jalgrattaga looduses ja näed. Selline vaatepilt. Ise pole varem midagi sellist näinud  :) :o.

Minu fotoleht, seal leiate rohkem pilte: https://www.facebook.com/JannoRandmaafotonurk

25. märtsil liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast üle Baltimaade kagusse. Kui enne seda madalrõhulohu mõjul alates saartest pilvisus tihenes. Mitmel pool hakkas sadama lund, saartel enamasti vihma, kuid sajukogus jäi väikeseks, kohati tekkis siiski lumekirme. 
Päeval tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja lõunakaartetuul asendus loodetuulega, mis siiski ei tugevnenud. Alates saartest ilm selgines ja laussadu kaos sisemaaltki.

Eesti kohale tuleb korraks soe õhumass. Seda saadab sadu, mis võib algul tulla märja lumena, kuid hiljem on vihm. Kuid juba 26. märtsi õhtuks on soe õhumass tõrjutud lõuna poole ja asemel on külm ja niiske õhumass, ühes sellega tugevneb tuul. 

Nädal algab samuti õhumassiheitlustega, kuid ülekaalus on siiski külm ja lund toov õhumass. Suurt lumesadu ei paista, märkimisväärseim võib see olla 29. märtsi paiku. Seejärel võib tulla eriti külm ja ka lumine periood.

Einar Laretei. Lumesadu Alatskivil 25.03.2017.

Kiudpilvedel oli vaadeldav haruldane halovorm – 120kraadine parheelia (http://www.atoptics.co.uk/halo/120pars.htm). 20. märtsil 2017 Laagris.

Viimastel päevadel on ööd olnud üsna sageli selged. 22. märtsi hilisõhtul Laagris. Pildistatud Martin Niglase kaameraga.

24. märtsil oli Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Loodest saabunud külmas õhumassis selgines ilm ja nii langes hommikuks õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, kuid päeval tekkisid sisemaal rünkpilved, mis andsid kohati, peamiselt Ida-Eestis, sajuhooge lumekruupidena, hooglörtsi ja -lumena, mõnes kohas oli sajuhoog tugev ja kaasnes puhanguline tuul (pagi). 

Külmas õhumassis oli sooja vähem: 2–6 kraadi, rannikualadel kohati vähemgi. Edelatuul asendus hommikuks loodetuulega, mis püsis mõõdukas, puhanguti üsna tugev (üle 10 m/s).

Loodest saabub süvenev madalrõhulohk, mis toob hommikuks laussaju peamiselt (märja) lumena. 25. märtsi õhtuks peaks suurem laussadu eemalduma idapiiri taha. Seejärel saab uuesti mõjusamaks kõrgrõhuhari, sest antitsüklon püsib Põhjamere ja Suurbritannia kohal.

Konvektsioon 23. märtsil nähtuna Tallinnast sisemaa (kagu) suunas. Pildistatud Einar Laretei fotokaameraga.

Sajuhood Emajõe luhtade kohal.

23. märtsil liikus kõrgrõhuhari Skandinaavia lõunaosast Läänemerele. Öösel ilm alates loodeservast selgines (enne seda esines lõunaservas sajuhooge), nii et öö kujunes enamasti selgeks.
Hommikul tekkisid merel rünksajupilved, mis liikusid ühes piksega Soome lahele, loodeservas esines hoogsademeid nii jääkruupide kui rahe. Seejärel ilm selgines kiiresti ja esialgu oli päikeseline. Päeva jooksul arenes päikese toel konvektsioon, millest tekkinud hoogsajupilved puistas siia-sinna jääkruupe ja rahet. Edelatuul (kirde pool läänetuul) püsis mõõdukas. Sooja oli 4–9 kraadi.
Loodest jõuab Eesti kohale külm õhumass, mistõttu öösel on selge taeva all mitmel pool alla 0 °C ja päevasooja jääb napimaks. Võib areneda konvektsioon, nii et mõned sajuhood hooglumena, hooglörtsina, lume- ja jääkruupidena on võimalikud.
Antitsüklon Põhjamerest ida poole levida ilmselt ei suuda. Seetõttu on ilm üsna jahe, kuid mitte külm. Sajuvõimalus on suurim 25. märtsil (võib tekkida ajutine lumikate).

Janek Pärn. 22.03.2017..kell 02.15.

22. märtsil oli siin madalrõhuala lõunaserv, hiljem kõrgrõhuala põhjaserv. Selle mõjul tugevnes öösel lõunatuul uuesti ja asendus hommikuks edelatuulega. Samuti tihenes pilvisus õhtuks selginenud taevas, aga suuremat sadu ei tulnud.
Päeval püsis pilves, üksikute selgimistega ilm, mitmel pool esines ajuhooge (vihm ja lörts). Õhutemperatuur oli  3–8 kraadi (kõige soojem idaservas, kus oli rohkem päikest).

Janek Pärn. Simuna, Lääne-Virumaa. Pilved, sadu ja valgus. 19.03.2017

21. märtsil oli siin madalrõhuala lõunaserv. Selle lohk tõi mõõduka kuni tugeva (laussaju mõttes) vihma, mis liikus päeva jooksul kiiresti edelast kirdesse. Saju eel puhus tugev kagu-, saju järel edelatuul. Õhutemperatuur tõusis pärast laussadu 2–3 kraadilt kuni 6 kraadini (eriti Väinamere ümbruses) ja ilm alates saartest selgines.

Madalrõhuala lõunaservas püsib ilm veel paar päeva tuuline, kuid suuremad sajud on läbi, seega tõenäoliselt hoogsajud päevasel ajal kui üldse. Kuna õhumass on külmavõitu, siis suurt kevadsooja oodata veel pole, kuid päikese toel peaks õhutemperatuur vähemalt kohati üle 5 kraadi tõusma, hommikul on ilmselt 0 °C lähedal või alla sellegi.

Assoori maksimumist areneb nädala lõpuks antitsüklon, mis paigutub Briti saarte kohale. Selle kauge idatiib mõjutab ka Eesti ilma ja võib kohale tuua pisikese soojalaine. Siiski pikemalt kevadsooja püsimine on ebatõenäoline, sest antitsükloni läänepoolne asend soodustab külma õhu sissetunge (advektsioone), eriti kui Loode-Venemaale jääb pidama tsüklon. Mudelites domineerib arvutus, et 30. märtsiks võib intensiivne külma õhu advektsioon ulatuda Baltimaadeni, muutes ilma kõledaks ja soodustades lumehooge.

Martin Kivi. Nädalateemasse. 13.03.2017 18:26 Kiili vallas.

20. märtsil liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Nii oli öö mitmel pool selge (eriti Soome lahe ääres) ja arenes udu. Kuid päeva jooksul pilvisus tihenes ja hakkas sadama vihma või märga lund, kohati oli sadu tugev, mõnel pool püsis veel udu, eriti Peipsi ääres, seevastu Soome lahe ääres paistis päike päeva teise pooleni.
Nõrk ja muutliku suunaga tuul asendus lõunatuulega. Õhutemperatuur tõusis päikese toel 6 kraadini, kuid tiheda lumesaju all jäi või langes 0 °C lähedale.
Õhtul jäi suurem sadu järgi ja alates Väinamerest ja Läänemaast tekkis udu. Mitmel pool tekkis saju tagajärjel 0–3 cm lumikate, kuid see sulab peagi.  Uue madalrõhulohu mõjul hakkab tuul tugevnema.
See lohk toob päeval uued sajud (enamasti vihm, aga pole välistatud ka märg lumi). Tuul on tugev, olles esmalt kagust, hiljem edelast.
Madalrõhkkonna mõjul püsib ilm veel paar päeva tuuline, aga ilm siiski tasapisi rahuneb; suuremad sajud saavad mõneks ajaks nähtavasti läbi. Kõrgrõhuharja mõju hakkab suurenema, aga kui palju jõuab siia sooja ja jagub päikeselist ilma, on veel lahtine.

Einar Laretei. Kevad Peipsi ääres 18.03.2017.Nina küla.

Tuleb varakevadine nädal: ei erilist sooja ega ka suurt külma / lund.

Nädala alguses kõrgrõhuhari eemaldub ja mõjule pääseb tsüklonaalne tegevus. Üks lohkudest muudab ilma tuuliseks, suureneb ka sajuvõimalus. 

Nädala lõpuks võib Assooridelt lähtuv kõrgrõhuhari või sealt arenenud antitsüklon muuta ilma selgemaks ja kuivemaks, kuid see on veel lahtine, kui kauaks ja kui soojaks. 

Martin Kivi. Loojang pilvedega. 06.03.2017 17:57 Kiili vallas.

11. nädala ilm (13.–19.03.2017)

Kommentaariumi link

19. märtsil liikus kõrgrõhuala Skandinaaviast üle Läänemere itta. See tõi pilves, selgimistega ja muutliku pilvisusega ilma. Mõnel pool oli päikeselisem ja seal tekkis märgatav konvektsioon ja esines hoogsadusid (lume- ja jääkruubid, hooglörts ja märg hooglumi, lumeterad).
Soome lahelt jõudis rannikualadele udu, kuid see ei püsinud kuigi kaua, jäädes õhtul vaid Virumaale püsima, kuid õhtul arenes tugeva jahtumise tõttu (ilm selgines) kohati udu.
Sooja oli 1–7 kraadi, tuul nõrk ja muutliku suunaga.

Kairo Kiitsak. Konvektiivne pilvestik ja hoogsademed Simunas 18.03.2017 

18. märtsil oli siin madalrõhkkonna lõunaserv, seejärel liikus osatsüklon üle Läänemere lõunaosa kagu suunas. Esimene neist tõi öö hakuks vaikse ja enamasti selge ilma, ainult Eesti ida- ja lõunaservas oli kõrge pilveloor, kuid siiski sajuta, hommikuks pilvisus tihenes, aga püsis veel olulise sajuta. Õhutemperatuur langes –0 kraadini, kuid tõusis tiheneva pilvisuse all taas.
Päev ei toonud pilvisuses olulisi muutusi (valdavalt oli pilves, mõnel pool siiski märgatavate selgimistega), kuid mitmel pool hakkas hooti sadama vihma, jää-  ja lumekruupe, lörtsi ja märga lund, kohati olid sajuhood tugevad, kuid õhtul jäi sadu konvektsiooni nõrgenemisel vähemaks ja harvemaks. Õhutemperatuur tõusis 2–4 kraadini ja lõunakaarte tuul nõrgenes. 

Ilm on osatsükloni põhjaservas rahulik, kuid pilvine, siiski esineb selgimisi, kohati võib tekkida udu ja sadada veidi (hooti vihma või märga lund), kuid sajud üldiselt vähenevad. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Päeval võib konvektsiooni tagajärjel esineda tugevaid sajuhooge.

Järgmine lohk ühes tugeva tuule ja sadudega jõuab kohale 20. märtsiks. Sajab nii vihma kui märga lund.

Tiina Kattel. Hiiumaa Tubala 14.03.2017 sellised põnevad pilved  kell 14.50

17. märtsil liikus madalrõhkkond üle Skandinaavia põhjaosa Barentsi merele. See tõi kestva saju ja lisaks vihmale ka jäävihma (teade hr Jaanus Leuskalt Lasnamäelt, öösel kella 5 ja 6 vahel), vaatlustes märgiti ka jääkruupe, lörtsi ja märga lund. 

Ilm püsis keskpäeval veel pilves ja sajune, kohati oli sadu tugev, kuid alates saartest hakkas siiski kiiresti selginema ja päike tuli välja. Õhk soojenes päeval 2–5 kraadini, saju all, eriti tahkema faasi esinemisel, oli ajutiselt ka madalam.
Lõunatuul tugevnes öösel kiiresti (puhanguti kuni 21 m/s), kuid õhtuks asendus edelatuulega, mis nõrgenes (puhangud alla 15 m/s).

Jarmo Arusoo  15.03.2017 Tallinn, Merivälja Muul. Vikerkaare esiletoomiseks töötles Hert Niks

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Olgu ilmaga, kuidas on, aga kevadetärmin kalendris on 20.märts kell 12.29. Enne seda jõuab olla nii miinuseid kui plusse, nii lund, lörtsi kui ka vihma. Reedene päev möödub Christoph–nimelise tsükloni lõunaservas. Suurem sadu läheb hommikupoolikul üle, kuid tugev edelatuul püsib õhtuni. Seesama Christoph jääb veel ka laupäevaks Läänemere õhuruumi. Õhk jahtub ja ajuti sajab nii vihma kui lörtsi. Tuul nõrgeneb.

Pühapäev pakub itta kadunud tsükloni järel nõrka kõrgrõhuharja. Kui märtsipäike suudab end kehtestada, on päev igati meeldiv, kuid ilmamudelid lubavad pigem pilvi ja kohati ka lund ning lörtsi. Sellele vastavalt pole päevasooja rohkem kui kohati viis kraadi.

Kevade alguspäev võib aga värske lume ja lörtsiga kostitada, sest arvatavasti Skagerraki kohal kujunev tsüklon toob Läänemerele jaheda ja niiske õhu. Kas ka edelatuul tugevneb, pole veel selge. 

Hoopiski ebamäärane on edasine ilma käitumine. Kui tekkinud tsüklon saab tagalasse külma õhu Skandinaavia põhjaosa kohalt, süveneb see Soome lahe või Soome lõunaosa kohal edasi. Lume- ja lörtsihooge jagub õhtuni. Jahe, kuid olulise sajuta on ka kolmapäev. Alles neljapäeval pääseb soojem õhk lõuna poolt liikvele, seda juhul kui Venemaa lääneosa kohal tekib kõrgrõhuala ja see takistab uute tsüklonite kiiret rännet Põhja-Euroopa  poole.

Terve talv on õhutemperatuuri keskmine valdavalt väheke plusspoolel olnud,  samamoodi ühtlasel ,,seisval soojalainel" jätkab ka märts. Kui nüüd juhtub mõni soojem päev sekka, ongi varajased õitsejad kõik korraga platsis. Parem oodaku aprilli, et rõõmu jätkuks kauemaks.

Kalju Kotkas. Laagri 13:45 . 13.03.2017

16. märtsil liikus kõrgrõhuhari Läänemerelt kagusse. Öösel jõudis Läänemerele madalrõhulohk. See [kõrgrõhuhari] tõi päikeselise ja rahuliku, valdavalt läänekaarte tuulega ilma. Kui hommikul oli mitmel pool 0...–1 kraadi, siis päeval tõusis päikese toel 4...9 kraadini, kuid õhtul langes taas kohati alla 0 °C.

Ilm muutub kiiresti. Alates saartest läheb ilm pilve ja sajule (öö jooksul), vihma sekka võib ka lörtsi ja märga lund tulla. Õhumass muutub külmemaks ja ilm seepärast talvisemaks, eriti 20. märtsi paiku. Pärast seda on oodata uuesti sooja.

Jarmo Arusoo koos kasutajatega Jaanus Jann ja Jüri Kamenik.. 15.03.2017 Tallinn, Merivälja Muul. 1/1600sek, ISO 100

Peab vabandust paluma, et 15. märtsil ei uuendanud postitust – päev oli hullumeelne!

15. märts tõi tsükloni lõunaservas tuulise, kuid alates saartest päikeselise ilma, sisemaal püsis siiski õhtuni pilvine, aga päikeseloojang oli tohutult värviküllane. Õhtul tihenes loode poolt uuesti  pilvisus ja kohati esines sajuhooge, ent lauspilvisust siiski (pikaks ajaks) ei tekkinud. Sooja oli 4–8 kraadi ja edelatuul püsis tormine. 

16. märtsi öösel on siin madalrõhkkonna edelaserv, homme päeval kõrgrõhuhari. See toob kuivema ja rahulikuma ilma: edelatuul asendub loodetuulega ja nõrgeneb. Päev võib üsna päikeseline olla ja kohati üle 5 kraadi sooja tulla.

Seejärel on uus madalrõhulohk ootamas. See toob 17. märtsiks uued sajud ja tugeva tuule. Vihma sekka võib tulla märga lund ja seetõttu pole kohatine tuisk välistatud. Ilm muutub tasapisi siiski külmemaks ja seepärast suureneb ka lume tõenäosus.

Martin Kivi. Nädalateemasse. 13.03.2017 18:26 Kiili vallas.

14. märtsil liikus Baltimaadel olev kõrgrõhuala aeglaselt itta. Aktiivne madalrõhulohk liikus Skandinaavia kohale. See tõi tuulise, kuid esialgu veel sajuta ilma.
Öö hakul oli Eesti idaservas (Peipsi-äärsetes maakondades) taevas selge, mujal oli valdavalt pilves, kohati tekkis udu. Õhutemperatuur oli enamasti alla 0 °C, ainult rannikualadel oli soojem.  Päeval tõusis kõikjal üle 0 °C ja alates lõunapiirist selgines, kuid põhjamaakonnad jäid pilvisteks (selgimisi oli sealgi). Tuul oli valdavalt edelast ja tugevneb tunduvalt.
Õhtul hakkas alates loodeservast vihma sadama, mis läks kohati üle märjaks lumeks, tuiskas ja ilm muutus tormiseks.
15. märtsiks toob madalrõhulohk tormise ja sajuse (peamiselt vihmana) ilma. Seejärel muudab kõrgrõhuhari ilma kuivemaks, kuid kauaks see nii ei jää, sest uued lohud jõuavad Läänemere idakaldale, muutes ilma taas tuuliseks ja sajuseks, vihma sekka võib ka lörtsi ja märga lund tulla.

Tugev märja lume sadu (punased ja roosad / lillakad toonid) jõudmas 14. märtsi õhtul Soome lahele (http://testbed.fmi.fi/).

Kalmer Saar. 13.03.2017 Muhu

13. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. See tõi hommikuks uduse ja härmas ilma, ainult mõnel pool idaservas algas hommik päikeseliselt ja seal tõusis õhutemperatuur ka kiiresti üle 0 °C, mujal jäi udu ja kihtpilvede all madalamaks.
Päeva jooksul kõrgrõhuvöönd nõrgenes, mistõttu tuli nii mõnelgi pool päike välja ja õhk soojenes 2...7 kraadini, kuid pilves kohtades jäi püsima 0...-2 kraadi. Tuul oli nõrk ja valdavalt edelast.

Kevadtalvine / varakevadine ilm püsib, sekka satub ka mõni lörtsi- või märja lume sadu, vt ülalpool uuenduses pikemalt!

Kristjan Kalda. Tartumaa, Laeva 12.03.2017 

Tuleb üsna tuuline ja mõõdukalt sajune, ent võrdlemisi soe nädal.

Nädala alguses kõrgrõhuvöönd laguneb. Seetõttu on esialgu veel sajuta ja üsna rahulik, kohati on udu, kuid tuul hakkab tugevnema, sest Norra merele jõuab tsüklon. Selle tsükloni lohk võib kesknädalaks tuua üsna olulise saju peamiselt vihmana.

Seejärel võib kõrgrõhuhari tuua üürikeseks vaiksema ja kuivema ilma, aga üpris kiiresti asendub see järgmise madalrõhulohuga ja tuul tugevneb, tulevad uued sajud, mis võivad kohati ka lörtsi ja märja lumena tulla. 

Õhutemperatuurifoon on üpris kõrge: päeviti võib sooja tulla üle 5 kraadi (mõnel ööl langeb õhutemperatuur siiski ka alla 0 °C), nädala lõpp võib kargem tulla.

Kalmer Saar. 12.03.2017 Muhu

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Simunas 12.03.2017

10. nädala ilm (6.–12.03.2017)

Kommentaariumi link

23. märtsil tähistab Keskkonnaagentuur rahvusvahelist meteoroloogiapäeva konverentsiga „Avastades pilvi“. Konverents saab alguse Keskkonnaagentuuri I korruse saalis kell 10.00.

Päeva esimeses pooles toimuvad erinevad ettekanded, pärastlõunal praktilised töötoad. Töötubade täituvust planeerides palume end kindlasti nendesse eelregistreerida. Konverentsi esinejate, teemade ja ajakavaga saate lähemalt tutvuda aadressil http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2017-avastades-pilvi

Meteoroloogiapäeva konverentsile on oodatud kõik meteoroloogiahuvilised, sealhulgas tudengid, õppejõud ja meteoroloogiavaldkonnas tegutsejad.

Palume registreeruda 20. märtsiks siin: http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/node/2696/

Selget ilma soovides ning peatselt kohtuda lootes Keskkonnaagentuur

12. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. See muutis ilma pea kõikjal uduseks ja tekkis härmatis. Päeval ilm selgines alates ida poolt, kuid merel ja kohati rannikualadel jäi udu püsima, mitmel pool lääneservas püsisid madalad pilved, hiljem selgines sealgi.
Hommikune 0...-5 kraadi asendus päeval -2...+6 kraadiga (külmem oli udus, soojem päikeseliseslVirumaal). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või edelast. Õhtul levis udu taas sisemaale, sest maismaa jahtus selge ilmaga.

Jüri Voit. Udu vallutas hetkega Kuusalu.11.03.2017.20:40

Eero Hermann. 12märts17 - mõnus udu ja härmatis - Laagri

11. märtsil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuala (vt ilmakaarti). Selle servas tõi külm front hommikul tugevaid, kuid märgi lumehooge, kohati oli udu, hiljem muutus ilm klaarimaks, ent lauspilvisus jäi enamasti püsima, ainult merel ja kohati rannikualal selgines täiesti. Nõrk ja valdavalt lõunakaartetuul asendus pärast fronti põhjakaartetuulega, kuid hiljem oli tuul taas nõrk ja muutliku suunaga, Soome lahe ääres õhtul edelatuul. Sooja oli 2...4 kraadi, uduses Väinameres ja selle ümbruses kohati -1 kraadi.
Õhtu püsis sisemaal enam pilves, mere läheduses selgines, kuid kiiresti tekkis udu, ka kaugemal sisemaal, kus pilvisus tihenes, arenes udu. Õhutemperatuur langes valdavalt alla 0 °C.
Udu haarab hommikuks tõenäoliselt suurema osa Eestist ja kuna külma on 0...5 kraadi, siis tekib härmatis, pilves kohtades on õhutemperatuur üle 0 °C. Päeval võib udune ilm kohati püsima jääda, on rahulik ja sajuta.
Paari päeva möödudes kõrgrõhuvöönd eemaldub ja asendub madalrõhulohuga, mis lähtub Norra mere tsüklonist. See toob tuulise ja sajuse ilma, läheb soojemaks.

Ilmakaardil on näha tugevnev antitsüklon (DWD).

M. Kaasik 8. märtsil: Nüüd on mõne päeva jooksul ka kaunist kevadist päikesepaistet loota. Märtsikuu alguses oodatust kasinamaks jäänud sajule ei ole kuigi palju lisa oodata, kuid hoogsajud võivad tuua eri paigusse väga erineval hulgal lörtsi. Nullkraadi ümber kõikuva temperatuuriga püsib paljudes kohtades maa valge. 

10. märtsil liikus madalrõhulohk Läänemerelt kirdesse, selle järel tugevnes kõrgrõhuhari. 
Kuid lõunatsüklon (või selle mõjutusega) tõi öösel alatest lõunapiirist vihmasaju, mis muutus märjaks lumeks, kuid sadu ei olnud kuigi suur, ainult kaguservas sadas kuni 5 mm (sadu hõlmas vaid lõuna- ja eriti idaserva. Õhutemperatuur langes Virumaal juba öö hakuks -3 kraadini, kuid siis tõusis taas, mujal püsis valdavalt 0 °C lähedal, pärast sadu langes taas ja mitmel pool tekkis udu.

Päeval oli ilm pilves ja rahulik, saartel püsis udu, idaservas küll oli üpris päikeseline, kuid mitte selge (kõrge õhuke pilveloor); kohati sadas veidi (vihmast märja lumeni). Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga. Sooja oli 0...5 kraadi (külmem oli uduses lääneservas ja soojem päikeselises idaservas).
Õhtul tihe pilvisus püsis ja madalrõhulohu mõjul jõudis saartele nõrk vihm (mõni sajuhoog oli siiski mõõdukas), seevastu kaguservas ilm selgines. Kohati tekkis udu, kuid õhutemperatuur püsis esialgu kõikjal üle 0 °C, hiljem langes kohati sellest madalamale. Muutliku suunaga tuul asendus saartest lõuna- ja edelatuulega.
Lohk kaob aegamisi ilmakaardilt ja asendub kõrgrõhuvööndiga. See toob rahuliku ja väheneva sajuvõimalusega ilma, võib esineda udu.

Martin Vällik. Kuu ümber täna praegu 22-kraadine halo. 9. märts 2017 Plaasi talu Tallinna servas.

9. märtsi öösel oli siinmail väike kõrgrõhuhari, kuid päeval madalrõhkkonna idaserv: madalrõhulohk liikus üle Läänemere kirdesse. 
Kõrgrõhuhari muutis öösel ilma pisut krõbedaks ja lumesulaveed jäätusid (õhutemperatuur langes 0 °C lähedale), kuid päeval soojenes õhk 2...6 kraadini, eriti ida pool, kus oli päikeseline. Seevastu lääne pool madalrõhulohu mõjul pilvisus tihenes ja kohati hakkas vihma sadama, ent sadu oli vähene. Lõunakaartetuul nõrgenes ja asendus muutliku suunaga tuulega, sest lähenes lõunatsüklon.
Madalrõhulohk nõrgeneb ja asendub aegamööda kõrgrõhuharjaga, mis võib areneda antitsükloniks. Seega esialgu sajuvõimalus küll on suur, aga see väheneb ja ilm püsib rahulik. Õhumass on mõõdukas, mis tähendab, et päeval on õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C, kuid öösel sellest madalam.

Bogdan Parubok. 6.03.2017 Merivälja muulilt vaade ja ainus kõrgkihtpilv sel hetkel.

8. märtsil liikus madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt põhja poole. Nii oli ilm pilvine, kuid sadude sagedus ja tugevus väheneb (öösel sadas tugevasti lund veel Harjumaal, päeval peamiselt Lääne-Eestis märga lund).
Idakaartetuul jäi ajutiselt nõrgemaks ja asendus alatest lõunapiirist lõunatuulega, mis uuesti tugevnes. Õhutemperatuur tõusis alates lõunapiirist koos tuule suuna muutumisega üle 0 °C ja lumi hakkas sulama. Päeval oli sooja 0...3 kraadi (külmem oli sajusemas lääneservas ja soojem päikeselisemas idaservas).
Kuna edelast saabus külma õhu kogum (õhumass), siis läks õhtul aeglaselt külmemaks. Päeval soojenes õhumass ja ühes sellega ilm uuesti, kuid sadusid oli vähe (saartel ja loodeservas)
Konkreetsete rõhkkondade mõju väheneb ja lõpuks võib ülekaalu saavutada mõni kõrgrõhkkond, mistõttu ilm muutub kuivemaks, aga erilist kevadsooja või talvist ilma pole ette näha. 

Jarmo Arusoo. 06.03.2017 00:02 Järvamaa. Säri 15sek, ISO-1600, ava f/3,5

7. märtsil hõlmas Skandinaavia, Soome põhja ja keskosa kõrgrõhuala. Poola kirdeosast liikus väike osatsüklon Läänemere lõunaosa kohale. See tõi tormise ja tuisuse ilma, ent märkimisväärset sadu esialgu veel ei jagunud kõikjale. 

Seejärel ulatus muutuvas sünoptilises olukorras Venemaa põhjaosast Skandinaavia põhjaossa kõrgrõhuhari. Madalrõhkkond liikus aeglaselt Läänemere lõunaosast põhja suunas. See tõi lõunapiirile uued sajud, mis levisid põhja poole (lumesadu, kohatine tuisk).
Mitmel pool Ida-Eestis esines õhtutundidel allajahtunud sademeid, tekkis jäidet ja kiilasjääd, seejärel sadas uuesti lund. Lumekihi paksus jõudis õhtuks Lääne-Eestis kohati üle 10 cm. Õhutemperatuur püsis kõikjal alla 0 °C. Idakaartetuul nõrgenes, olles mõnel pool lausa nõrk.

Iriidiumisähvatused Tartus 05.03.2017. Lisaks kiudkihtpilved ja valgussammas valgusreostuses.

 Kuuhalo ja tara 06.03.2017. Ain Vindi fotod Tartus

6. märtsil hõlmas Skandinaavia ja Soome põhja ja keskosa kõrgrõhuala. Poola idaosast liikus osatsüklon Läänemere lõunaosa kohale. See muutis ilma tuuliseks, aga esialgu veel kuivaks.

Eelnenud päeval püsinud madalrõhulohk "lahustus", st hääbus antitsükloni ja selle külma ja kuiva õhumassi mõjul, mistõttu taevas selgines kõikjal; päeval tekkis küll kihtrünkpilvi (õrn mereefekt), ent need päikest oluliselt ei varjutanud. Kirdetuul tugevnes, ulatudes õhtuks Soome lahel puhanguti kuni 25 m/s. Lõunapiiril hakkas pilvisus tihenema alles õhtul. Õhutemperatuur püsis alla 0 °C.

Õhtul hakkas alates lõunapiirist lund sadama ja tuiskama. Sadu jõuab hommikuks Soome laheni. Läheb soojemaks ja suureneb allajahtunud sademete, jäite ja kiilasjää oht!

Sünoptik Ele Pedassaar ·  Ohtlik tuisuilm.

Eeloleval ööpäeval on Eesti ilmast mõjutatud nii maal kui merel, kuna 

valmis tuleb olla tuisuilmaks. 

Täna (6.03) on Poola idaosa kohal süvenemas madalrõhkkond, millele on Saksamaal antud nimeks ZEUS. Homme (7.03) liigub vägevaks muutunud tsüklon Läänemerele ning selle idaservas levivad tihedad lumepilved lõunast põhja. Lõuna-Eestisse on oodata sajupilvi täna õhtul. Pöörise põhjaservas puhub tormine kirdetuul (sisemaal iiliti 17, rannikul kuni 23 m/s), mis helbed tuisuks keerutab ja seeläbi nähtavuse kehvaks muudab. Pärastlõunal läheb harvenev sadu lõuna pool üle lörtsiks ning teedele tekib libedust põhjustav jäide. Tugev tuul ja madalale langev veetase võivad häirida ka laevaliiklust. Õhtuks jõuab pöörise kese Gotlandi saare lähedale ning uus ports tihedaid lume- ja lörtsipilvi saabub Lätist Eestisse. 

Arvestama peaks ka sellega, et punktist A punkti B jõudmine võib võtta plaanitust rohkem aega.

7. märtsi prognooskaart (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/).

Tuleb sajune ja vähemalt esialgu talvine nädal, mõnel päeval paistab olevat allajahtunud sademete oht. Kuula ka Ele ülevaadet http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2017-03-05_10_puhas.mp3.

Nädal algab külma antitsükloni ja sooja-niiske madalrõhuvööndi vastasseisuga, mistõttu kirdetuul on tuntav või isegi tugev ja ilm tundub kõle. Lumesadu ja tuisk levib tasapisi põhja poole, samal ajal kui Soome lahel võib ilm veel üsna selge püsida.

7. märtsil võib lumesadu ja tuisk katta kogu Eesti ja ilm soojeneb: -2...-7 kraadi asendub kohati 0 °C lähedase õhutemperatuuriga ja kuna tegu on lõunatsükloni või nende lohkude mõjutusega, siis suureneb allajahtunud sademete tõenäosus / oht. Seejärel (9. märtsil) võib läänest saabuda külmem õhumass ja sadu tulla pigem lumena.

Nädala lõpp ehk aeg pärast 9. märtsit võib-olla rahulikum ja ettevalmistus talviseks ilmaks, kuid see pole kindel – elame-näeme!

Satelliitpildil on näha klimaatiliste aastaaegade piir, mida kontrollib polaarfront ühes jugavooluga (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). Kas leiate üles?

Andres Kunnus. Puulpäävä õdagu päiv läts luuja! võimas vaatõpilt oll, kuis udu tur kirde poolt mäeota! Kalatsova mäe otsast pildistet, 04. märtsisl 17-17.30 vahel!