reede, 29. juuli 2016

Suve ilmastikust

Kommentaariumi link

5. augustil jõudsin ühes äikesega Poolast tagasi. Tagasitee algas Augustowist, kus ilm oli päikeseline ja õhutemperatuur tõusis 32 kraadini. Sarnaselt päikeseline ja kuum oli ilm Kaunaseni, seejärel ilmus üha rohkem pilvi: algul rünkpilved, siis üks tohutu rünksajupilvede kogumi ühisalasi, mille all jätkus sõit Lätini. Müristamisi õnnestus kuulda Bauskas, Riias jne, esimesi välke näha Riia lähistel. Seejärel oli juba hämardunud ja välgud öövalguses hästi näha. Äikesega saabusime Tartusse, kus äike kestis hommikutundideni.
Sellise tugevate sadudega ja äikeselise ilma tõi Poola kohal tekkinud lõunatsüklon, mis suundus 6. augusti jooksul üle Eesti kirdesse. Päeva jooksul ilm küll paranes, aga sajuhooge jätkus endiselt siia-sinna, äikest enam polnud. Õhutemperatuur tõusis ilma paranemisel 20 kraadi lähedale, kohati kõrgemalegi.
Skandinaaviast läheneb mitmekeskmeline madalrõhkkond. Selle ees suureneb taas saju- ja äikesevõimalus. Juba 6. augusti õhtul tekkis hoovihmu saartel ja Lääne-Eestis, samas pilvisus alates lõuna poolt tihenes (peamiselt kiudkiht-, hiljem kõrgkihtpilved).
7. augustil on oodata paljudes kohtades vihma, hoovihma ja ilmselt kohati ka äikest. Sooja on öösel 15 kraadi ringis, päeval selgemates kohtades üle 20 kraadi, kus pilves ja sajune, seal muidugi vähem.

6. augusti kokkutulek
Teade: Re: Radari- ja muud pildidOlgu siinkohal teatatud, et seisuga 1.09.2016 lähevad kõik arhiivid, mis vanemad, kui 2a kustu. Katsutagu see sõnum kuidagi sihtgruppideni viia ;). Seega, huvilised peaksid vastava arhiivi endale salvestama. Alternatiiv:  saaks veebiarhiivi salvestada, s.t ta võiks robots.txt ära muuta, siis saaks tulevikus vaadata sellise aadressi alt: http://web.archive.org/web/*/http://ilm.ee/kola/pildid/.

Info, kui ei vasta / ei uuenda või see on katkendlik: 30. juulil – 5. augustil, kui Poolas ja 29. augustil – 5. septembril, kui olen Rootsis



Raikki Luik. Suur rünksajupilv saabumas Leedi. 30.07.2016

Hoovihmadega ilm. Läbisõidul Leedus

Suhteliselt palju on kurdetud seda, et suvi on olnud kehv. Mida teie arvate? Osundan kaht arvamus: esimene neist sisemaalt Tartumaalt, teine aga Tallinnast ja lähistelt:
*  Kõik räägivad mai soojusest. Ometi oli tõsiselt sooje päevi vähe, enamasti oli 20 ringis. Ööd olid külmad või väga külmad. Inimesi on eksiteele viinud lihtsalt päike, mida oli väga palju ja sellega kaasnenud põud. Tegelikult on pea terve see aasta olnud ilma poolest üsna heitlik. Jaanuar oli enam-vähem, veebruar aga väga soe, märts ja aprill enam-vähem, edasi vaid üks jama teise järel. Ja mis eriti hull, mina ei mäleta nii tuulist maid, juunit ja juulit. Vaid üksikud rahulikud päevad. Juuni viimasel dekaadil tundus, et suvi tõesti tuleb, aga sinna see jäi. Eelmisel suvel tuli augusti algul kuumalaine ära, kahjuks järgnes sellele põud, mis rikkus loodetava hea seeneaasta. Loodan, et sel aastal enam põuda ei tule. Samas vihm on rikkunud osaliselt põllusaaki. Algul põud ja siis rohke vihm.

* Lihtsalt Emake Loodus kingib tasakaalu - mais 2016 oli see suvi ära! Järgmine võimalus +25C järgmisel (või ülejärgmisel?) aastal! Meie laiuskraadil jääb sageli 1-2 suve järjest üle +22 C olemata, viimati vist 1978-79...
https://estonian.wunderground.com/history/airport/EETN/2016/07/29/DailyHistory.html? ->Wundergroundi andmetel ulatus siiski ainult 1 päeval juunis temp Tallgorodis +27C-ni... Küll aga oli ridamisi päevi, kus temp ei tüusnudki üle 13-14C. Tallinn=Tallgorod, 10 juuni jäi keskmine ööpäevane alla +10C kui min +5 ja max +13?
Liivimaa lõunaosas oli ilmselt veelgi kuumem:), aga Estljandskaja gubernijas ja selle stoliitsas pigem Islandi suvi... Ehk siis kokkuvõttes - pole olemas kehva suve, on vaid VALE asukoht (rahvastel)! Nii nagu Eestis elanud bulgaarlane ütles: "Eestis on 4 aastaaega - sügis, sügis, sügis ja sügis..."

Ja lõpetuseks veidi lugemist keelekorralduslikel teemadel:
Ilmus 7. juuli Maalehes.

esmaspäev, 25. juuli 2016

30. nädala ilm (25.–31.07.2016)

Kommentaariumi link
Teade: Re: Radari- ja muud pildid: Olgu siinkohal teatatud, et seisuga 1.09.2016 lähevad kõik arhiivid, mis vanemad, kui 2a kustu. Katsutagu see sõnum kuidagi sihtgruppideni viia ;). Seega, huvilised peaksid vastava arhiivi endale salvestama.
Info, kui ei vasta / ei uuenda või see on katkendlik: 30. juulil – 5. augustil, kui Poolas ja 29. augustil – 5. septembril, kui olen Rootsis.

29. juulil on Eesti kohal kõrgrõhuhari, mistõttu ilm on kuivem ja päikeselisem. 30. juulil suureneb madalrõhkkonna mõju, mistõttu alates edela või lõuna poolt läheb ilm sajule, on äikeseoht. Hoovihmade ja kohatise äikesega ilm kestab arvatavasti mitu päeva. Läheb jahedamaks, nii et üle 25 kraadi pole enam mõnda aega kusalgi oodata, v.a veel laupäeval.


Mari-Liis Hiisjärv. Äike, Kohtla-Järve Järve Linnaosa, 28.07.2016

 28. juuli äikesejaht:






Fotod marsruudil Paekna-Anna-Paide-Viljandi-Rapla

28. juulil oli Eesti kohal frontaaltsoon lõunalohuga. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma ja oli äikest, eriti ida pool. Õhtul tekkis kohati udu, mis asendus alates läänest uduvihma ja tugevneva loode- ja põhjatuulega. Õhutemperatuur tõusis 21...29 kraadini, õhtugi oli väga soe, enamasti üle 20 kraadi.
29. juulil on ilm kuivem, sest Eesti kohale tuleb nõrk kõrgrõhuhari. Mõnes kohas võib siiski hoovihma sadada. Suuremat sadu ühes hoovihma ja äikesega on oodata 30. juulil. Seejärel asendub õhumass olulist jahedamaga ja püsib sellisena veel ka augusti esimesel nädalal.

Raikki Luik. Konksjad kiudpilved ehk rahvapäraselt kassiküüned. Leedi, 15.06.2016

27. juuli öösel jõudis merelt Eesti kohale madalrõhulohk frondiga (http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png), mistõttu õhuniiskus suurenes ja mitmel pool tekkis udu. Olulist sadu polnud. Päeva jooksul udu hajus, kuid arenesid rünkpilved, üksikutes kohtades sadas hoovihma, äikest polnud.
Õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 20 kraadi, kohati üle 25 kraadi.
Suurem ilmamuutus seisab ees 28. juulil, kui Eestit hakkab mõjutama lõuna(osa)tsüklon. Siiski tuleb juhtida tähelepanu veidratele vastuoludele HIRLAMi ja teiste mudelite / prognooside vahel. Kahjuks tundub, et teised on üheskoos andnud märkimisväärselt õigema tulemuse. Milles asi, ei tea, aga ei välistaks ka erilisi ilmaolusid, milles HIRLAM valib variandi, mida teised ei paku (võib olla oskavad arendajad või asjaga rohkem kursis olevad inimesed seda kommenteerida). See öeldud, siis (võetud kommentaaridest ja kohandatud) HIRLAM näitab tormitsüklonit 28.07 õhtust vastu 29.07, kuid ülejäänud prognoosid on kõvasti tagasihoidlikumad. /---/ HIRLAMi ennustuse täitumisel tuleks reedel peaaegu kõikjal troopiline öö. Seega eks aeg näitab, mis tegelikult tuleb, kuid kuna õhumass on jätkuvalt labiilne ja sünoptilise olukorra muutus toetab sademete ja äikese teket, peaks siiski arvestama, et 28. juuli võib olla rohkemate äikeste ja suuremate sademehulkadega kui oli 26. juuli.
Seejärel jääb ilma määrama läänepoolne tsüklon, mistõttu ilm enam nii soe pole ja hoovihmad on sagedased.

Nn India tüüpi loojang 25. juulil Saadjärvel. Ain Vindi foto

26. juuli öösel ja hommikul oli äikest üsna mitmel pool Ida-Eestis, kuid need hajusid päevaks. Seejärel oli pea kogu Eestis mõneks tunniks päikeseline ja rahulik ilm, kuid päeva teises pooles tekkis siin-seal üksikuid ja enamasti pisikesi äikeseid, mis ruttu hajusid, püsivam oli vaid Lääne-Virumaal ja õhtul Raplamaal tekkinud äikesekolle. Kuna Eesti kohal püsis väga väikese gradiendiga rõhuväli, siis pilved praktiliselt ei liikunud (nagu 6. ja 7. juulil 2014 juhtus).
Õhutemperatuur tõusis mitmel pool 25 kraadini ja üle sellegi.  
Hoopis suurem ja usutavam on ilmakaartide ja mudelite järgi saju- ja äikesevõimalus 28. ja eriti 29.– 30. juulil, kui Eestit mõjutab lõunatsüklon (võib olla ka lõunalohk).
Seejärel on oodata kuivemaid ja jahedamaid päevi, kuid hoovihmade võimalus püsib.


Kairo Kiitsak. Kuum ja konvektiivne päev Jõgeval 25.07.2016

25. juuli hommikul ilm paranes ja nii oli päevane ilm Eestis peamiselt päikeseline ja esialgu sademeteta, sest antitsüklon oli otse Eesti kohal. Pärastlõunal arenes sisemaal siiski äike, sest õhumass oli piisavalt labiilne. See kestis veel öötundidelgi. Lääne-Eestis ilm selgines ja jahenes, hilisõhtul oli sooja kohati alla 15 kraadi.
26. juuli näib äikeseline tulevat, ehk 27. juuli ka veel idaservas, aga ilmselt ei jagu kosutavat vihma kaugeltki kõikjale. 29. juuliks on oodata sajust lõunatsüklonit (võib olla ka osatsüklonina).
Kommentaar 25. juuli öiste äikeste kohta (sekundaarne ehk ülemine soe front): http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-07-25_09_puhas.mp3.


Klaar õhtu. Vaade põhja ja kagusse. Läti pilved paistsid vaevu ära. Sooja oli kell 21.15 kõigest 16,4 kraadi ja kell 21.40 vaid 15 kraadi – tulekul on jahe öö. 25. juulil 2016 Kibunas

Nädal on südasuviselt soe; aeg-ajalt esineb hoovihma ja äikest, suurim on tõenäosus 27. ja 29. juulil.
25. juulil on Eesti kohal antitsüklon (ilmakaardil http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606). See pole kuigi tugev, nii et labiilses (äikest soodustav) õhumassis võib kõrgrõhkkonnale vaatamata areneda hoogsajupilvi ja olla äikest. Samuti on üsna tõenäoline ka see, et ilm on üksnes vähese või vahelduva pilvisusega ehk suhteliselt päikeseline ja nõrga muutliku tuulega. 
26. juulil antitsükloni mõju nõrgeneb, mistõttu äikest ja hoovihma võib olla paljudes kohtades (kaardil on soojade toonidega kõige tõenäolisemad alad: http://www1.wetter3.de/Archiv/).
27. juulil eemaldub lämbe õhumass idapiiri taha, kuid kaugemal sisemaal, eriti idaservas, võib olla veel hoovihma ja äikest.
28. juuli on kuiva ja päikeselise ilmaga. 29. juulil on tingimused soodsad lõunatsükloni või kohaliku päritoluga tsükloni või osatsükloni tekkimiseks. See triivib mööda Läänemerd või Baltimaid põhja poole ja võib tuua tugevaid sadusid ühes äikesega.
Juuli lõpp võib kaasa tuua pöörde jahedama ja tuulisema ilma suunas.



24. juuli äikesejaht. Järvamaal oli veel õhtupoolikulgi pilvine, aga juba Viljandimaal pilved kadusid ja ilmusid suure vertikaalse arenguga rünkpilved. Äikest kohtasime alles Valgamaal ja eriti teisel pool piiri. 
Fotod võivad näida veidra värvinguga või "plastikud", sest väga tugeva sombu tõttu oli tarvis kontrastsust märkimisväärselt suurendada, et üldse midagi arusaadavat oleks näha.

neljapäev, 21. juuli 2016

29. nädala ilm (18.–24.07.2016)

Kommentaariumi link

Kuula Helve ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/57946d0514f0361474585ff1.
Ilm püsis jätkuvalt pilvine, nõrga muutliku tuulega ja lämbe; alles õhtul selgines.

23. juulil 2016 Kibunas. Õhtul arenes tihe udu, mille kohal olid aimatavad õrnad mesokad.



Mõõdukalt karm, kuid väga suure veesisaldusega udu öösel Kibunas.

Ilm 20. kuni 24. juulil. Varasemate sarnaste juhtumite uurimine ja arutelud sünoptikutega näitavad, et sademeteta lauspilvisus, mis koosneb kiht- ja kihtrünkpilvedest, on iseloomulik soojale aastaajale, kui Eesti satub idatsükloni sooja sektorisse.
Selline tsüklon on ebatavaline just selle poolest, et vastupidi tavalistele parasvöötmetsüklonimudelite kirjeldustele soe sektor ei sulgu, vaid jääb avatuks ja hääbub vaikselt, sest õhumassidevaheline gradient ja ühes sellega sektorit piiravad frondid aja möödudes lihtsalt haihtuvad, jättes järele visalt püsiva lauspilvisuse.
Ilm selgineb alles siis, kui vahetub õhumass või muutuvad õhumassi omadused oluliselt või toimub märkimisväärne muutus sünoptilises olukorras. Kuna praegu ei näi üht ega teist toimuvat, võib pilves ilm ja uduvine püsida veel ööpäev või kaks. Samas tugev idavool võib Venemaalt kohale tuua hõredama pilvisuse. Kuna õhumass on termodünaamiliselt labiilne, siis võib ilma selginedes ja päikese kaasabil oodata hoovihma ja äikest (analoogne 26. juuli 2013 juhtumiga).
Väga väikese gradiendiga rõhuväli püsib vähemalt 27. juulini. Seetõttu võivad ilmad olla tuulevaiksed, sageli udused ja pilves, selgimiste korral on kuum ja äikeseline.
Kuula ka Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-07-23_10_puhas.mp3.

Idatsüklon määrab jätkuvalt ilma (DWD).

Eero Hermann. 19.07.2016 Laagri


22. juulil Laagris

Käes on soe ja suhteliselt niiske nädal. Praegune olukord on väga lähedane kolme aasta tagusele juhtumile, kui Eestisse jõudis idatsüklon ja selle soojas sektoris kirdest soe ja niiske õhumass (seekord on tegu pigem kagutsükloniga), meenutuseks: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2013/07/aike-23-ja-24-juulil.html.
Näib, et alates 23. juulist leidub iga päev kuskil Eestis äikest, sest õhumass on soe, niiske ja seega labiilne.


16. juulil Nordkapis (ilm kahe tunni jooksul).

reede, 8. juuli 2016

28. nädala ilm (11.–17.07.2016)

Kommentaariumi link
Info, kui ei vasta / ei uuenda või see on katkendlik: 14.–21. juulil, kui olen Lofootidel, 30. juulil – 5. augustil, kui Poolas ja 29. augustil – 5. septembril, kui olen Rootsis.


Soomes oli äikest täis päev. Enne piksejada nägi pilvestik Lahti lähedal selline välja.

Mesod (helkivad) ilmumishetkel. 13. juulil 2016 kell 22.48 Laagris.


Tanel Kindsigo sõnade järgi:  Kuues öö järjest helkivate ööpilvedega. Seekordsed on selle hooaja parimad senini, maksimaalse heledusega 5 (tekitasid isegi varjusid). Superluks vaade.

Lahkumisfoto kah (pildistas 12. juulil Tarmo, kui meil oli Raplas nn pilvehuviliste rakukese kokkutulek).

Emil Pütsepp. Äike: 10 juuni 2016 Jõgevamaal Saare vallas! 

13. juulil püsis väljakujunenud sünoptiline olukord: Eesti jääb madalrõhkkonna lõunaserva (selle raskuskese oli Koola poolsaarel). Siiski selle mõju vähenes, nii et hoovihmu oli juba vähem (peamiselt põhjarannikul) ja äikest ei tulnud kuskil.
Lõuna-Eestit mõjutas Valgevene ja Ukraina kohalt kirdesse liikuv lõunatsüklon, nii et pilvisus tihenes, kuid püsis olulise sajuta. Õhtul lõunatsükloni eemaldudes selgines ilm uuesti.
Õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi.
14. juulil on peamiselt sajuta ja südasuviselt sooja ilma oodata. 15. juulil tuleb Läänemerele või Eesti kohale lõunatsüklon, mis toob ilmselt väga sajuse ja vastavalt sellele jahedama päeva. 16. juuliks eemaldub lõunatsüklon põhja ja ilm paraneb.

Kairo Kiitsak. Pilvestik Lääne-Virumaal Simunas 12.07.2016

12. juulil püsis sarnane sünoptiline olukord: madalrõhuvööndi lõunaservas oli öösel niiske ja sajuhoogudega ja väga soe ilm (enamasti sooja üle 15 kraadi). Päeval tekkis eeskätt Põhja-Eestis hoogsajupilvi, kohati oli äikest. Sooja oli selgematel hetkedel üle 20 kraadi, saju ajal ikka vähem.
Edaspidi soojeneb ilm tasapisi ja nii võib 14. juulil olla suhteliselt kuiv ja südasuviselt soe ilm. See ei jää siiski püsima, sest juba järgmiseks päevaks on oodata lõunatsükloni saabumist ja sadu.


Kaarel Virroja. Ausalt sellist asja ei soovi kellelegi üle elada. Need pagituuled ja välgud pole naljaasjad. Meil oli väga jube: algul oli tavaline äike nagu ikka (fotodel), kuid momentaalselt hakkas sadama väga tugevat vihma ja segamini koos rahega. Puud hakkasid kohe kõikuma väga tugevalt ja välgud olid enamasti pilv-maa ja tabasid korralikult mobiilimasti, alajaama ja tundub, et ka meie maja või siis väga lähedal olevat puud.

11. juulil määras ilma ulatusliku madalrõhuala lõunaserv, kuid samas ka Suurbritannia kohal oleva tsükloni soe sektor, millega seotud frondid tõid uued vihmasajud, kuid äike siia ei ulatunud.
Päikeselise ilmaga oli Virumaal sooja kuni 20 kraadi, mujal jäi pilvisuse tihenemise tõttu madalamaks. 
Kommentaar 10. juuli äikese kohta: Ak-s öeldi, et Tallinna kesklinnas sadas 40 minutiga 40 mm vihma; Tallinna lennuväljal oli sadanud eilse 24 tunni jooksul üle 60 mm – seal pidi mõõtja olema.
Emili äikesevideo Jõgevamaalt https://www.youtube.com/watch?v=GLdjkRbs52g.

10. juuli õhtu Peipsi ääres (Nina küla). Sellised pilved põhjustavad veekogude kohal vesipükse.

Mesokajahil Viimsis, kuid seal avanes 9. juuli hilisõhtul selline vaade.

Tuleb mõõdukalt soe, kuid sagedaste sadudega ilm, sest määravaks on läänetsüklonid. Selgematel hetkedel võib olla sooja üle 20 kraadi, kuid saju ajal ikka vähem; samas ööd on soojad – enamasti üle 10 kraadi, aeg-ajalt võib ette tulla koguni 15-kraadiseid öid.

Regina Alber. Suured piksed ja kuumused on mõneks ajaks läbi. 3. juulil Tartus

neljapäev, 7. juuli 2016

Algas pilvefotojaht Pilvepiir 2016!

Ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutavad välja pilvejahi „Pilvepiir 2016“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.

Ajakirja Horisont poolt korraldatud fotovõistluse "Pilvepiir 2013" võidutöö: Indrek Vendelin. Ilmselt varsti müristab. 12. augustil 2013 Suurupis.

Võistluse auhinnad on välja pannud MTÜ Loodusajakiri, ajakiri Horisont ja Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskus.


Auhinnad

I koht
Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskuselt fotokursus. 
Ajakirja Horisont aastatellimus + "Looduse raamatukogu" sarja raamatud "Füüsika. Higgsi bosoni lugu", "Riigita rahvad. Kaukaasia" , "Aasta puud 1", "Aasta puud 2" ja "Hunt".

II koht
Ajakirja Horisont aastatellimus + "Looduse raamatukogu" sarja raamatud "Füüsika. Higgsi bosoni lugu" ja "Riigita rahvad. Kaukaasia".

III koht
Ajakirja Horisont aastatellimus

5 publiku lemmikut (internetihääletusel): auhinnaks saab valida raamatu "Looduse raamatukogu" sarja teoste hulgast "Füüsika. Higgsi bosoni lugu", "Riigita rahvad. Kaukaasia" ja "Hunt".

Ajakirja Eesti Loodus eriauhind – Eesti Looduse aastatellimus.

Ajakirja Eesti Mets eriauhind – Eesti Metsa aastatellimus.

Auhinnad saab kätte Horisondi toimetusest Rahvusraamatukogus (Tallinn, Tõnismägi 2). Auhindu ei saa välja võtta rahas.


Üldtingimused

1. Võistlus toimub ilm.ee keskkonnas.

2. Fotod peavad olema ilm.ee keskkonda üles laaditud ajavahemikus 7. juulist kuni 1. oktoobrini 2016.

3. Võistlusel osalemiseks tuleb registreerida end ilm.ee kasutajaks (kui veel pole sealne kasutaja) ja laadida fotovõistluse võistlustöö(d) üles.

4. Osaleda võivad kõik inimesed fotodega, mis vastavad võistluse nõuetele ja mis liigituvad pilvefotode hulka.

5. Osaleda ei või võistluse korraldamisega seotud isikud.

6. Esitatavate tööde arv pole piiratud, kuid kindlasti tuleb autoril teha enda parimate fotode hulgast eelvalik.

7. Korraldajatel on õigus kasutada võistlusel osalevaid töid tasuta koos autori nimega fotovõistlusega seotud trükistes, meedias ja riigi ilmateenistuse materjalides.

8. Võistluspildi saatja garanteerib ja vastutab selle eest, et kõik pildi autoriõigused kuuluvad talle.

9. Esitatud piltidest teeb eelvaliku kolmeliikmeline koosnev žürii, lõpiliku paremusjärjestuse otsustab viieliikmeline fotograafidest/pilveasjatundjatest koosnev žürii.

10. Kõiki võistlusele esitatud töid saab hinnata ka publik; selle põhjal selgitatakse välja viis (5) publiku lemmikut.

11. Publiku hääletus kestab ilm.ee keskkonnas 1.-20. oktoobrini.

13. Publiku lemmik ja ka kõik teised võitjad kuulutatakse välja novembris Tallinna teletornis toimuval lõpuüritusel.


Võistlustööle esitatavad nõuded

1. Tööd tuleb esitada digitaalselt ilm.ee keskkonnas.

2. Esitatud töö laius peab olema 800 pikslit. Foto kõrgus ei tohi olla suurem kui 600px.

3. Fotod võivad olla nii digitaalselt pildistatud kui ka filmilt digiteeritud.

4. Fotode juurde peab olema märgitud selle tegemise aeg ja koht, pildistamise aja ja koha piirangut pole.

6. Tööd tuleb esitada JPEG-vormingus, soovitatavalt sRGB-värviruumis.

7. Lubatud on arvutitöötlus hea maitse piires.

8. Fotodele ei ole lubatud lisada kujunduselemente (teksti ega raami).

9. Žüriil on õigus nõuetele mittevastavad fotod võistluselt eemaldada.

10. Küsimuste tekkimise korral on võistluse korraldajal õigus nõuda autorilt foto algfaile või teisi duubleid samast võttekohast.

11. Administraator jätab endale õiguse kahtlase ja/või organiseeritud hääletustegevuse korral eemaldada korrarikkujast kasutaja ja tema jagatud hääled.


Kes fotosid hindavad?

Laekuvatest fotodest teeb iga nädal eelvaliku kolmeliikmeline žürii koosseisus Ulvar Käärt (ajakirja Horisont peatoimetaja), Ellu Vibur (ilm.ee toimetaja) ja Jüri Kamenik (pilveekspert, blogi „Ilm ja inimesed“). Lõppvooru edasi pääsenud fotod avaldatakse galeriina ilm.ee keskkonnas.

Lõppvooru pääsenud pilte hindab fotograafidest / pilveasjatundjatest koosnev žürii.

Jüri Kamenik on pilveekspert ja ilmahuviline. Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna doktorant. Korraldanud Baltimaades äikesejahte, kirjutab ilmast blogis Ilm ja inimesed.

Arno Mikkor on professionaalne fotograaf. 

Ain Kallis on Keskkonnaagentuuri Riigi Ilmateenistuse peaspetsialist, klimatoloog ja meteoroloog ning tunnustatud ilmatemaatika populariseerija.

Ene Tillmann  on Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist-meteoroloog.

Jaak Kadak on fotograaf, Fotograafia Arendus- ja Koolituskeskuse esindaja.

Pilvi ja teisi atmosfäärinähtusi aitab määrata Androidiga nuhvlitele mõeldud mobiilirakendus „Horisondi pilveaabits“. Otsi tasuta pilveaabitsat Google Play vidinapoest!

Sten Lauba. Looduse vaatemäng. 24.05.2014 Pärnumaal, Kamalis (link 1, link 2).

esmaspäev, 4. juuli 2016

27. nädala ilm (4–10.07.2016)

Kommentaariumi link

10. juulil kujundas ilma suure madalrõhuvööndi lõunaserv. See muutis hommiku mitmel pool uduseks, kuid päeval arenes laialdaseks äike hoovihmade ja äikesega, kohati sadas rahet, eriti Loode-Eestis. Õhtul ilm paranes, kuigi Põhja-Eestis sadas veel kohati hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest. Enne sadu ja äikest tõusis õhutemperatuur valdavalt üle 20 kraadi, hiljem langes.
Tsüklonite mõjul püsib muutlik, ajuti heitlik ilm hoovihmade ja äikesega. Suuremad sajud võivad olla 11. juulil seoses sooja frondiga ja 12. juuli sooja õhumassi vahetumisega jahedama vastu.

 Rünkpilvede areng Tartus.



 Enne äikest Alatskivil.


Äikese saabumine Alatskivil.


video
Rahe Tallinnas. Raldo Tälli video.

9. juulil määras ilma väheaktiivne madalrõhulohk Läänemere kohal. Selle mõjul muutus öösel ilm uduseks, päeval aga sadas mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest. Õhutemperatuur tõusis enamasti üle 20 kraadi.
Madalrõhumõju suureneb, mistõttu öösel alates saartest sajab hoovihma. Päeval on sajuhooge mitmel pool, kohati lisandub äike. Õhtuks peaks ilm paranema. Õhutemperatuur tõuseb 20 kraadi lähedale, kohati kõrgemalegi.

Päeva esimene äike (Laagrist lõunas).



Päeva teine äike (Kose lähedal, äike oli Aegviidu kohal).

8. juulil oli Karjala kohal madalrõhkkond, mis pikkamööda täitus. Selle mõjul oli ilm hommikul pilves, suurem laussadu oli Virumaal. Päeva jooksul ilm paranes ja selgines, sadu eemaldus lõpuks Virumaaltki idapiiri taha.
Õhutemperatuur tõusis päikese toel 16...20 kraadini, Pärnus koguni kõrgemale.
Vana tsükloniga liitub läänest uus lohk või osatsüklon, mis toob 9. ja eriti 10. juulil uued sajud (hoovihmad, kohatise äikese). Õhk on mõõdukalt soe, kuid varasema kuumuse kõrval tundub jahe.

Tarmo Lukk. Rünkpilvejahil. 5. juulil Suure-Jaani lähedal

7. juuli ilma määras Karjala kohal asuva tsükloni edelaserv. Kuna see lähenes Eestile, siis pilvisus tihenes ja alates Põhja-Eestist hakkas vihma sadama. Päev kujunes sajuseks ja tuuliseks, õhutemperatuur püsis kindlalt alla 20 kraadi.
Tsüklon eemaldub tasapisi põhja poole ja ilm paraneb, kuid suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Läheb soojemaks.
Nädala alguses on oodata uut tsüklonit ja sadu.

Ivar Uutar. Juskui maailmalõpp tuleks peale... Rohuneeme lähedal 04.07.2016 kell 20:18, link.

6. juulil püsis aktiivne madalrõhkkond (lõunatsüklon) Karjala kohal. Selle lõunaservas oli Eestis tuuline ilm, kuid oli olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis päikese toel valdavalt üle 20 kraadi.
Soomet tabanud äikesepuhangust: http://www.iltalehti.fi/uutiset/2016070521852647_uu.shtml ja http://www.iltalehti.fi/uutiset/2016070521852790_uu.shtml.

Lõputuid pilvemaastike jahtimas. Rünkpilved 5. juulil Suure-Jaani lähedal

5. juulil liikus lõunatsüklon aeglaselt Peterburi lähistelt loode poole. Eesti ilma kujundas jätkuvalt selle lõunaserv.
Lõunatsüklon süvenes Soome kohal. Soomlased andsid ohtlike äikeste hoiatuse: http://www.myrskyvaroitus.com/index.php/ennuste/144-rajuilmaennuste-5-7-2016. Eestis oli selle mõjul tuuline, aga siiski suurema sajuta päev, ainult kirdeserva ulatus aeg-ajalt laussadu, eriti õhtul, ja kohati, peamiselt Lõuna-Eestis, sadas hoovihma ja oli äikest.
Õhutemperatuur tõusis valdavalt 20 kraadi ümbrusse.

Marti Naroshkin. Järjekordne suurepärane tabamus pilv-maa välgust. Sellelt fotolt on selgesti näha, kuidas välk tabas puud Reola piirkonnas Tartumaal 26.06.2016. 

4. juulil liikus madalrõhkkond aeglaselt Peterburi lähistelt loode poole.
Öösel sadas mitmel pool veel lausvihma, päeva esimesel pool jäi sadu ainult Virumaale ja eemaldus õhtuks sealtki. Päeval arenes saabunud merelises polaarses õhumassis mitmel pool hoogsajupilvi ja oli äikest. Õhtul jäid sajuhood harvemaks.
Õhutemperatuur jäi 20 °C-st madalamaks.
Tsüklon eemaldub tasapisi põhja poole ja selle soe sektor jääb Skandinaavia põhjaosa ja Koola poolsaare kohale, kus võib üle 25 °C sooja tulla. Frondi soojal küljel tekivad päeviti tugevad äikesed: 4. juulil jäid need põhiliselt Karjala kohale, aga päev-päevalt nihkuvad põhja poole, samal ajal nende intensiivsus tasapisi väheneb. Kuna õhumasside vastasseis on tugev ja energiat on palju, siis tsüklon süveneb veel paar päeva. Selle lõunaserv määrab Eesti ilma nädala lõpuni, sh võib tekkida või liituda sellega uusi tsükloneid ja osatsükloneid.
Nii on ööd selgemad ja kuivad, päevad aga sagedaste hoovihmadega ja kohati on äikest. Õhutemperatuur tõuseb 20 °C  piirimaile või jääb sellest madalamaks.
7. juulil tuleb tsüklon lähemale ja muudab päeva vihmaseks. Seetõttu on ka õhutemperatuur madal. Pärast vihmast päeva ilm paraneb, kuid hoovihmade- ja äikesevõimalus püsib suur.

Kalmer Saar. 03.07.2016.a. Muhu, Simiste

Tuleb varasematest jahedam ja tuulisem nädal, sageli sajab hoovihma.
Nädala alguses süveneb Soome kohal Baltikumis tekkinud lõunatsüklon. Selle soojas sektoris on Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel leitsakuline kuumus, aga Läänemerel, sh Baltimaades, on palju jahedam ilm. Õhumass ei ole siiski külm, nii et vähemalt kohati peaks õhutemperatuur 20 kraadini tõusma.
6. või 7. juuliks võib tsüklon jõuda Soome lahe vahetus lähedusse, mistõttu ilm eriti ei muutu, kuid merel võib olla tormine. Hoovihmadega võib siin-seal ka äikest olla.

Äike 3. juulil Iisakus. Aigar Tellingu foto