pühapäev, 28. veebruar 2016

9. nädala ilm (29.02.–6.03.2016)

Kommentaariumi link
NB! Kuna Sven on kutsutud peaesinejaks, aga ta ei saa juulis Eestisse tulla, siis muudetakse kokkutuleku aega, milleks on viimaste andmete järgi 6. august. Kõik muu on sama.
Uuendatud info: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm

6. märtsil hakkas ilma määrama Kesk-Euroopast lähenev lõunatsüklon. Kuna rõhuväli oli väikesegradiendiline, siis püsis ilm rahulik ja esialgu pilves, kohati udune. Lõunast saabus selgema taevaga ala, mistõttu ilm selgines ja muutus mitmel pool päikeseliseks. Selge taevaga ala liikus nõrgenedes üle Eesti lõunast põhja, hiljem läks uuesti pilve.
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, päikeselise ilmaga tõusis kohati kuni 3 °C-ni, Võrus isegi ligi 5 °C-ni. Õhtul langes selgetes kohtades miinuspoolele, selgem oli ilm kõige kauem Pandiverel, hiljem tõusis pilvisuse tihenedes taas plusspoolele.


Ain Vindi. Selginemine ja pilvevaba taevas Võrumaal 06.03.2016 🕒 12:03

5. märtsil avaldas mõju veel Põhja-Venemaa antitsüklon edelaserv, samas lähenes kagust lõunatsüklon. Nende rõhkkondade koosmõjul oli ilm vaikne ja pilves, kuid peamiselt sademeteta (kohati udulumi, uduvihm või nõrk lörts, eriti Ida-Eestis).
Õhutemperatuur püsis jätkuvalt valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli pisut soojemgi, aga tegelikku sula endiselt siiski polnud või oli nõrk sula. Ilma soojenemine soosib udu teket, mis ka juba päeval Virumaal tekkis. See udu levib ilmselt öö jooksul mujalegi.
Kesk-Euroopas süvenes lõunatsüklon, mille idaservas kantakse troopilist õhumassi põhja poole. Eesti saab sellest samuti osa, mis tähendab, et õhutemperatuur tõuseb – saabub tõeline sula. Ühes sooja õhumassiga on oodata ka sadu, mis tuleb ilmselt peamiselt vihmana.
Lõunatsüklonid ja kuum õhumass Venemaa antitsükloni servas jääb püsima ka nädala alguses. Kui uus lõunatsüklon läheb otse üle Eesti, võib tulla üsna tugev vihm või lörts.

Kihtpilvedes Harku.

4. märtsil jäi Eesti Põhja-Venemaa antitsükloni edelaserva, kus valitses poolmeridionaalne tsirkulatsioon (õhuvool kagust), kuid kagust lähenes lõunatsüklon. Sellises olukorras oli ilm enamasti pilves, kuigi päeva jooksul püsis Eesti kohal selgema taevaga riba, mistõttu esines ka selgimisi; sademeid polnud.
Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C lähedal, kohati oli soojemgi, aga tegelikku sula siiski polnud.
Lõunatsüklon kannab sooja õhumassi kohale. See võtab siiski kuni 2 päeva aega – senikaua on ilm pilves, sulalähedane ja kuiv või oluliste sademeteta. Alles väga sooja õhumassi kohalejõudmisel võib tulla märkimisväärsem sadu.
Seejärel jääb kuum õhumass Venemaa antitsüklonisse, aga Eestini ilmselt siiski ei ulatu. Ilm muutub siiski soojemaks ja lumi hakkab sulama.

Sirje Uutma kohas nimega  Assamalla, Lääne-Virumaa, Estonia. 1. märts kell 7:50

3. märtsil jäi Eesti tsüklonite vahele, kus valitseb poolmeridionaalne tsirkulatsioon (vt jooniselt). Selle mõjul läks ilm pilve, aga sademeid polnud. Õhutemperatuur püsis valdavalt 0 °C madalamal, kohati, peamiselt rannikualadel, oli soojem.
Praegusega sarnane üsna talvine ilm püsib vähemalt 6. märtsini enne kui päris soe õhumass kohale jõuab. Sademeid pole oodata või minimaalselt, alles ilma soojenedes võib olla sadu märkimisväärsem. Hiljem on õhumass jälle külmem, aga praegusega sarnaselt külm ilm pole eriti tõenäoline, kuid lund võib siis juurde sadada küll.


2. märtsil jõudis lõunatsüklon Venemaale, teine tsüklon lähenes Skandinaaviast. Ometigi jäi tsüklonite vahel püsima selge ilma vöönd, mis jättis mulje kuiva õhumassiga tugevast antitsüklonist (tegelikult jäi Eesti madalrõhuvälja). Nii langes õhutemperatuur hommikuks taas mitmel pool -10 °C-st madalamale, päeval tõuseb 0 °C lähedale.
Tsüklonid nõrgenevad ja rahulik, võib olla esialgu isegi selge ilm püsib. Kaguvooluga peaks siiski madalad pilved taeva katma: ilm muutub sombuseks ja soojemaks. Siiski märkimisväärset õhutemperatuuri tõusu niipea oodata ei ole.

Tsüklonite vahele kiilunud selge ilma vöönd (http://en.sat24.com/en/scan/visual).

1. märtsil tormas üle Eesti antitsüklon. See hoidis ilm vaikse ja külmana, mitmel pool langes õhutemperatuur hommikuks -10...-15 °C-ni, kohati madalamalegi (Väike-Maarjas -18,1 °C), mõnel pool rannikualadel oli tunduvalt soojem. Paljudes kohtades tekkis udu ja härmatis, mis päeva jooksul kaob. Päeval peaks õhutemperatuur tõusma 0 °C lähedale.
Türreeni merelt läks lõunatsüklon teele ja jõudis Slovakkia kohale, põhjustab oma teel rekordilisi lumesadusid (hoiatused http://www.meteoalarm.eu/auto/0/0/CZ-Czechia.html), liigub sealt edasi kirdesse. Teine, väga aktiivne tsüklon, jõudis Põhjamerele ja liigub tasapisi itta. Mõlema tsükloni mõju suureneb, aga otsest ülekaalu ei pruugi neist kumbki saavutada (algul mõjutab ehk rohkem lõunatsüklon, hiljem aga läänetsüklon, seejärel ühinevad). See avab tee soojemale õhumassile, aga kiiret õhutemperatuuri tõusu pole siiski oodata. Nädala lõpuks võib õhutemperatuur jääda valdavalt üle 0 °C.
Poolmeridionaalne tsirkulatsioon soodustab uute lõunatsüklonite saabumist. Otse üle liikudes toovad pilves ja sajust ilma, on jäite, kiilasjää, allajahtunud sademete võimalus, aga nende idaservades jõuavad kohale järjestikused soojalained (Lõuna-Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv, mis hoidis näiteks 2007. a märtsis ilma pikka aega palavana).

Katri Lumi. 1.märts 2016, Rapla, 8.40, külmakraade 9,5.


Härmas puud ja seda põhjustanud udu (kihtpilved) Tartus). Regina Alberi foto

29. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Selle mõjul arenes öösel mitmel pool udu, mis asendus päeva jooksul pilves ilmaga. Päeva jooksul ilm selgines ja muutus kõikjal päikeseliseks, ainult Tartus jagus pilvi loojanguni.
Õhutemperatuur oli hommikul 0...-5 °C, selgemates kohtades langes -6...-9 °C-ni, päeval tõusis 0 °C lähedale, saarte rannikualadel kuni +3 °C. Õhtul läks märksa külmemaks, ja mitmel pool tekkis udu; hommikul võib olla -10...-15 °C.
Antitsüklon liigub kiiresti Venemaale, aga selge ilm peaks püsima (öösel on udune). Seejärel hakkab ilma määrama lõunatsüklon, kuid suurem sadu ilmselt kohale ei jõua.
Lõunatsüklon avab tee soojemale õhumassile, kuid ööpäevaringselt plusskraade see siiski veel ei pruugi tagada.

Laagris oli kogu päeva säravalt päikeseline ilm, õhutemperatuur langes ilma selginemisel -1 °C-ni.

Tuleb üsna rahulik ja talvisevõitu ilmaga nädal, õhumass peaks aegamisi soojenema.
Nädala alguses on ülekaalus antitsüklon, mis hoiab ilma vaikse ja tõenäoliselt ka selge. Õhutemperatuur võib kohati langeda -10 °C-ni, päeviti peaks olema 0 °C lähedal. Edaspidi suureneb tsüklonite mõju, mis võivad tuua tuule tugevnemise ja pisut sademeid (esialgu peamiselt lumena). 
Nädala lõpuks võib püsima jääda poolmeridionaalne tsirkulatsioon, mis võib kohale tuua kevadiselt sooja õhumassi, kuid õhutemperatuur oleneb pilvisusest.

Kalmer Saar. 28.02.2016.a. väikese väina tamm kell 17:50.

pühapäev, 21. veebruar 2016

8. nädala ilm (22.–28.02.2016)

Kommentaariumi link
28. veebruaril jäi Eesti sadulasse, samal ajal tugevnes antitsüklonite mõju. Türreeni merele jõudis tohutu lõunatsüklon, mille põhjaserv ulatus Kesk-Euroopani.
Sadul (rõhkkondade vaheline väikesegradiendiline baariline väli) muutis ilma vaikseks, samas enamasti püsis pilves, selgines vaid mõnedes kohtades, nt Tartumaal ja sealt kagu pool.
Õhutemperatuur oli 1...4 °C (oodatud +5 kraadi poleks ka selge ilmaga tulnud, sest õhumass oli liiga külm), kuid olulist lume sulamist paljudes kohtades siiski ei toimunud; õhtul langes selgetes kohtades alla 0 °C. Seoses külma frondi üleminekuga esines õhtul kohati lumehooge.

Pilves ilm Olustveres. Seal tuli anda selline loeng mesinikele: http://www.upload.ee/files/5605445/Kliima_ja_mesilased.pptx.html.

27. veebruaril püsis Eesti jätkuvalt tsükloni lõunaservas. Hommikuks ilm selgines ja päeva esimesel poolel oli ilm mitmel pool päikeseline. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja läänest itta liikus tugev hooglumevöönd, kohati segamini lumekruupidega. Sajud möödusid suhteliselt kiiresti, kuid ilm jäi valdavalt pärast seda pilve või selgines vaid lühiajaliselt.
Õhutemperatuur jäi päeval mitmel pool veidi alla  0 °C, õhtul püsis 0 °C lähedal, lääne pool ka kõrgem, aga olulist sula polnud.
Tsükloni mõju väheneb, selle asemele tuleb kõrgrõhuvöönd, mis võib areneda antitsükloniks. See peaks vaiksed ja olulise sajuta päevad tooma. Hoogsadude võimalus on siiski olemas. Kas ilm ka selgeks läheb, on raske öelda. Päikeselise ilmaga on päevad kevadhõngulised ja õhutemperatuur võib tõusta üle 0 °C (õhumass pole väga külm), aga hommikuks langeda kohati -10 °C-st madalamale.
Hiljem suureneb lõunatsüklonite mõju, nii et puhuma hakkab idatuul, mis võib tugevneda. Sadude kohalejõudmine on küsitav. Lõunatsüklon peaks kergelt talvist ilma Eesti kohal hoidma märtsi alguseski.

Padulumi Viimsis.

26. veebruaril nihkus põhjapoolne tsüklon lähemale (lõuna poole). Selle mõjul alates Loode-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas lund sadama, sadu oli kohati tugev. Enne laussadu oli selgimisi ja esines kohati hooglund, Soome lõunarannikul registreeriti ka välk.
Õhutemperatuur tõusis enne sadu valdavalt üle  0 °C, kuid saju ajal ja eriti pärast seda langes miinuspoolele.
Järgmiste päevade prognoosis olulisi muutusi ei ole. Talvisevõitu ilm jääb püsima, aga suurt külmenemist või soojenemist pole ette näha.

Enne laussadu arenesid rünksajupilved, Soome lõunaranniku lähedal registreeriti välk (http://en.sat24.com/en/scan/visual).


Hetk, kui kõrgkihtpilved muutusid kihtsajupilvedeks.

25. veebruaril jätkus tsükloni lõunaservas vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, Lõuna-Eestis sadas päeval tugevat hooglund. Õhutemperatuur tõusis valdavalt 1...4 °C-ni, lumehoogude ajal ja paiguti kõrgustikel oli 0 °C.
Tsüklon tuleb koos külmema õhumassiga lähemale ehk liigub kagusse. See tähendab, et oodata on pilvisuse tihenemist ja lumesadu alates Loode-Eestist.
Edaspidi selle tsükloni mõju väheneb – suundub Põhja-Venemaale. Mõneks ajaks võib Eesti jääda väikesegradiendilisse baarilisse välja (nt sadulasse) või kõrgrõhuharja, välistatud pole ka antitsükloni teke, kuid seejärel suureneb tsüklonite mõju (võrdsed võimalused nii lõuna- kui läänetsüklonitel).
Olulist ilma külmenemist pole ette näha, kuigi tendents on siiski õhutemperatuuri langusele!

Konvektiivne pilvestik ja nendest tingitud sademed Jõgeval 25.02.2016. Kairo Kiitsaku foto

24. veebruaril jäi Eesti tsükloni lõunaserva, kus selgimisi tuli juurde ja sadusid jäi vähemaks (peamiselt Lõuna-Eestis oli veel lumehooge). Õhutemperatuur oli 0...3 °C, kohati kõrgustikel (Pandiverel) ka veidi alla 0 °C.
Põhjapoolne tsüklon jääb veel mitmeks päevaks paigale. Selle lõunaservas püsib pehme talveilm, selge ilmaga võib õhutemperatuur kohati ka -5 °C-st madalamale. Kuna ülekaalus on tsüklonaalne ilm, siis varem või hiljem on oodata uusi pilvi ja sademeid.
Kaugemas tulevikus võib ilmateo üle võtta lõunatsüklon, teise variandina – madalrõhkkondade vahele kiiluv antitsüklon.

video
Tallinnas olid täna (22. veebruaril) isegi kuni 4-5 cm helbed. Video tehtud eile kell 11:19 Mustamäe tee suunaga itta. Marek Karmi video

23. veebruaril määrab ilma tsükloni lõunaserv.Üle Eesti liikusid rünksajupilved tugevate lumesadudega, kusjuures rohkem sadas Lõuna-Eestis. Õhtul lähenes tugevate lumesadude vöönd Loode-Eestile, kus hakkas hooti lund ja kohati lumekruupe sadama. Ilm oli valdavalt pilves, kuid siin-seal tuli ette ka selgimisi.
Õhutemperatuur on 0 °C lähedal, Raplamaal keskpäevani kuni -1 °C ja kohati saarte rannikualadel kuni +3 °C.
Mõneks päevaks jääb ilma mõjutama sama tsüklon. Sadusid jääb vähemaks ja selgimisi tuleb juurde, kuid olulist ilma külmenemist pole ette näha. Kui kuskil peaks selgeks minema, võib öösel õhutemperatuur langeda -5 °C-st madalamale, pilves ilmaga endiselt 0 °C lähedal.

Padulumi rünksajupilvedest Tartus. Ivar Uutari foto

22. veebruaril kandus tsükloni raskuskese otse Eesti kohale. Uues keskmes tekkisid väga paksud pilved, mis tõid mitmele poole tugeva lumesaju (kohati oli sadu vesisem).
Sadu jätkub päeva jooksul, kuid saartel peaks ilm juba paranema. Õhutemperatuur on ikka 0 °C lähedal, sajuta ajal pisut kõrgem, kohati rannikualadel kuni +3 °C.
Järgmiste päevade osas ei ole prognoosi osas muutusi ehk ilma jääb kujundama täituva tsükloni lõunaserv. See hoiab ilma pehme, kohati sula, ja aeg-ajalt lumesajuse.
Tsüklon tuli otse Eesti kohale ja tõi kaasa tugeva saju (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

Keskpäeva paiku oli Laagris tõeline padulumi: mitte midagi polnud 5. korruselt tänavale vaadates näha.

Tuleb suhteliselt talvine, aga sajune nädal.
Nädala alguses nihkub Norra merel olev sügav tsüklon otse Eesti või Soome kohale, hoides ilma sajuse ja pilves. Seejärel peaks tsükloni raskuskese suunduma kaugemale põhja. Õhumass tsükloni täitumisel muutub aegamisi külmemaks. 
Esialgu on õhutemperatuur jätkuvalt 0 °C lähedal, nii et sulalaadne ilm jätkub, v.a kõrgustikel, kus sula ei ole. Nädala teisel poolel võib selgimisi enam olla ja õhutemperatuur veidi langeda.

Lumerohke päev Simunas 21.02.2016. Kairo Kiitsaku foto (https://www.facebook.com/Ohtlikud-ilman%C3%A4htused-Eestis-930386433682884).

pühapäev, 14. veebruar 2016

7. nädala ilm (15.–21.02.2016)

Kommentaariumi link
2016. a suvel on juba seitsmendat aastat järjest plaanis korraldada ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, kuid seekord konverentsi nime all, täpsemalt: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2016.htm.

ERR teadusportaalis jäävihma kohta: http://novaator.err.ee/v/keskkond/047ae422-8d66-4926-ab0a-12cf719eb237/kuidas-tekib-jaatuv-vihm. Saadetud tekst oli selline:
18. veebruaril hakkas mitmel pool sadama vihma, kohati tugevalt, kusjuures õhutemperatuur oli alla 0 °C.  Vihm jäätus, tekitades ohtlikku libedust ja muid selliseid probleeme.
Allajahtunud sademed (jäävihm, jäätuv vihm ja jäälörts) on Eestis seotud eeskätt lõunatsükloniga, mis toob väiksematelt laiustelt kohale väga sooja õhu, kuid selle all, maapinna lähedal, on külm (miinuskraadidega) õhukiht. Sellist olukorda, kus temperatuur kõrgusega tõuseb, nimetatakse inversiooniks. Inversioon kaasneb allajahtunud sademetega alati ja on väga tugev.
Kõige tuntum allajahtunud sademete liik on jäävihm. See kujutab endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Jäävihmaga sarnane on jäätuv vihm, mille ainsaks erinevuseks on see, et sademed (vihm) on täiel määral vedelad. Sageli sajabki jäätuvat (udu)vihma, sest külma õhu kiht pole piisavalt paks või piisavalt külm, et uuesti jäätumine toimuks. Ja lõpuks on olemas jäälörts, kus osaliselt sulanud lumehelbed on külmas õhukihis uuesti jäätunud – tugeva tuulega kõndija jaoks võib see olla päris valus.

21. veebruaril
asendus lõunavool läänevooluga, sest Venemaa antitsüklon triivis üha kaugemale itta ja võimaldas läänetsüklonite pääsu Läänemerele. Sellega seoses läks tuulisemaks, kohati tuiskas veidi. Sadas enamasti lund, Lääne-Eesti kohati ka lörtsi ja saartel vihma.
Sajune ilm jätkus päeval, kusjuures mere jõudis õhtuks saartele ebapüsivusjoon tugevamate sadudega. Õhutemperatuur oli enamasti  0...1 °C, kohati rannikualadel kõrgemgi, ainult Pandivere (ja ilmselt ka Haanja) kõrgustikul püsis napilt alla 0 °C.
Norra merelt nihkub tsüklon lähemale. Seetõttu olulist ilmamuutust tulla ei tohiks, st on pilves ja sajune. Tsüklon jääb edaspidi Põhjamaade kohale täituma ja hoiab ilma pigem talvise. Seetõttu hakkab ilm mingil hetkel külmenema, kuid esialgu on ikka  0 °C lähedal.

Lumi Laagris. 


Lumerohke päev Simunas 21.02.2016. Kairo Kiitsaku foto (https://www.facebook.com/Ohtlikud-ilman%C3%A4htused-Eestis-930386433682884).

20. veebruaril määras ilma veel Venemaa antitsükloni lääneserv, kus frontaaltsoon hoidis ilma pilves ja sajuse (enamasti lumi). Rohkem sadas Ida-Eestis, kus on püsinud front. Selle läände nihkumisel jõudis märkimisväärsem lumesadu ka Lääne-Eestisse, kuigi ikkagi sadas seal vähem kui ida pool.
Õhutemperatuur oli mitmendat päeva järjest öösel pisut alla 0 °C ja päeval veidi üle 0 °C.
Edaspidi suureneb läänetsüklonite mõju ehk pilves ja sajune ilm jätkub. Samas muutub ilm pigem talvisemaks, sest saabuva läänetsükloni piires õhumass jahtub, mistõttu sademed tulevad enamasti lumena. Õhutemperatuur püsib jätkuvalt 0 °C lähedal.

Jäävihm Tartus 18.02. Ain Vindi foto

19. veebruaril kujundas Baltikumi, sh Eesti, ilma jätkuvalt Aadria mere kohalt põhja liikuv lõunatsüklon: sellest lähtuv frontaaltsoon püsis meridionaalses asendis, hoidis ilma pilves ja ajuti sajuse.
Öösel muutus sadu enamikes kohtades lumeks, märkimisväärsem oli lumelisa Ida-Eestis. Kohati tekkis udu. Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal.
M. Merilaini kommentaar: Neljapäevane vihm ja jäätuv vihm pärines kaugetelt lõunalaiustelt. Juba mitu päeva on Vahemere idaosas, rääkimata Punase mere ümbrusest, valitsenud väga soe õhk. Aeg-ajalt on nii Kreetal kui kui Türgi Vahemere kuurortides õhutemperatuur tõusnud 25...28 kraadini. Eilatis ja Hurghadas on neil päevil maksimum olnud kõrgemal kui 30 kraadi.  Osa sellest kuumuses rebis  tänu Venemaal püsinud kõrgrõhualale teele põhja poole ja rikkus meie karge ja päikselise ilma. Rohkem: http://ilm.ee/?514985.
Esialgu püsib Venemaa kuum antitsüklon üsna stabiilne, mistõttu lõunavool ja lõunatsüklonite mõju püsib. See peaks andma kohati üsna tõhusa lume- ja lörtsilisa.
Aja jooksul Venemaa antitsüklon nõrgeneb ja viimaks kaob või eemaldub Uuralite taha. See annab võimaluse läänetsüklonite ja seega Atlandi mõjulepääsuks Läänemere ääres. See toob uued sajud ja olulise tuule tugevnemise (tõenäoliselt 21. veebruariks).
Edaspidi jääb saabunud läänetsüklon Põhjamaade kohale täituma ja võib hoida ilma suhteliselt talvise.

Lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon Baltikumi ja Karjala kohal: see põhjustab keerulisi ilmaolusid (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

18. veebruaril hakkas ilma määrama Aadria mere lõunatsüklonist lähtuv frontaaltsoon. See aktiviseerus ööpäeva jooksul, sest antitsükloni lääneservas pääses kuum õhumass, mis Balkanil tugevat kuumalainet põhjustas, põhja poole liikvele. Selle aktiviseerumist on väga ilmekalt näha satelliidipildil: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Hommikul oli ilm veel sademeteta ja mitmel pool võis näha päikesetõusu, Kirde-Eestis arenes öö jooksul udu. Õhutemperatuur oli -12 °C-st Mustvees -2 °C läänerannikul, saartel oli veelgi soojem. 
Päeva jooksul läks ilm kõikjal pilve ja peamiselt Lääne-Eestis hakkas sadama jäätuvat ja jäävihma, kohati oli sadu tugev, tekkis jäide ja kiilasjää. Hiljem kandus sadu Põhja- ja Ida-Eestisse,  sajuhooge jäi harvemaks, kuid lõuna poolt on õhtul oodata uusi sajuhooge. Õhutemperatuur jäi Põhja-Eestis enamasti mõni kümnendik kraadi alla 0 °C (Pandiverel kuni -1 °C), mistõttu jäätumine ei olnud väga tugev, mujal pisut üle 0 °C, kohati kuni 1,5 °C (Liivi lahe rannikualadel, Tõraveres).
Allajahtunud sademed (jäätuv vihm, jäätuv uduvihm, jäävihm, jäälörts) on külmal aastaajal lõunatsüklonite sagedased kaaslased – erandiks polnud seegi kord. Terminite selgitused vt allpool (radari- ja satelliidipiltide järel).
Saabunud soe õhumass jahtub tasapisi. Esialgu on jätkuvalt oodata allajahtunud sademeid, kohati võib olla ka lörts või tavaline vihm, hiljem, võib olla 19. ja 20. veebruari jooksul, ka lund ja lörtsi, sest frontaaltsoon püsib Baltkumi kohal. 
21. veebruaril võib ülekaalu saavutada läänetsüklon, tuul tugevneda ja kaasa tuua uued sajud (esialgu ilmselt lumi ja lörts, hiljem vihm).

  
Allajahtunud sademed ja jäävihm koos sulamispiiriga on väga selgesti jälgitavad radaril kollaste ja oranžide sajualade järgi (http://testbed.fmi.fi ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/)



Lõunatsükloni ja selle frontaaltsooni aktiviseerumine on hästi jälgitav satelliidipildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

*Jäävihm on sademed, mis kujutavad endast osaliselt või täiesti jäätunud vihmapiisku: lumi sulab soojas õhukihis vihmapiiskadeks, kui need satuvad uuesti külma (miinuskraadidega) õhukihti, kus need hakkavad jäätuma. Nii tekivad peenikesed ja tugevad läbipaistvad jääterad diameetriga 1–3 mm. Seega on jäävihma ajal tegu tugeva inversiooniga. Kui vihmapiiskade külmumine on osaline, siis võib tekkinud jääterade keskele jääda külmumata vett. Kõvale pinnale kukkudes võib terake katki minna ja järele jääda kaks poolikut koorikut. Mõnikord jäätuvad vihmapiisad täielikult – siis sajab jääkuulikesi, mis on samuti jäävihma üks vormidest. Jäävihma sajab iseloomuliku sahinaga. Tegu on laussademetega (kihtsajupilvedest, harvem kõrgkihtpilvedest).
Jäävihm on ohtlik, sest tavaliselt moodustub maapinnale ja esemetele, mille temperatuur on alla 0 °C, ülilibe jääkiht. Kui see tekib maapinnal, siis nimetatakse seda kiilasjääks, kui esemetele, siis jäiteks. Jäävihma sajab tavaliselt enne sula, seega seoses saabuva sooja frondiga.
*Jäätuv vihm ja jäätuv uduvihm. Jäävihmale sarnane on allajahtunud ehk jäätuv vihm. Sel juhul ei ole vihmatilkadel jääkesta ümber, vaid tegu on igati tavalise vihmaga, ainult et seda sajab miinuskraadide juures. Allajahtunud vihm moodustab samuti jäidet ja kiilasjääd.
* Jäälörts. See tekib sarnaselt jäävihmaga, kuid soojas õhukihis jõuavad lumehelbed vaid osaliselt sulada, st tekib lörts. See hakkab külma (miinuskraadidega) õhukihti sattudes jäätuma. Nii tekivad üsna karedad ja krõbedad lumetombud. Sellega võib kaasneda jäite ja kiilasjää oht. Jäälörts näitab tugeva inversiooni olemasolu, mis tekib tavaliselt enne sulale minekut.

Ellu Vibur. 18.02.2016 kell 12.13 Tallinnas. Kommentaar: sellised lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) tekivad tugeva inversioonikihi alla. Sellises stabiilses kihistuse tekib õhuosakese liikumine, mida nimetatakse Väisälä-Brunti sageduseks. 
H. Ohvrili selgitus: Stabiilse stratifikatsiooni korral suruti oma kohalt liikunud õhumass tagasi algnivoole. Inertsi tõttu ei peatu väike õhukogus aga algnivool, vaid liigub läbi algnivoo, seega sarnaneb tema liikumine vedrupendli võnkumisele. Tegemist on suhteliselt aeglaste võnkumistega, mida ei ole võimalik märgata mõnesekundilise vaatluse jooksul. Kui aga vertikaalsele võnkumisele kaasneb horisontaalne tuul, siis on suitsu või tolmu olemasolul on võimalik selliseid võnkumisi visualiseerida. Korstnast väljuva suitsu laineline horisontaalne trajektoor viitab stabiilsele stratifikatsioonile.


Jäätuv vihm Laagris. Ilmselt paksude pilvede tõttu oli väga hämar. 

 Jäävihma kuulikesed maapinnal (Telliskivi Loomelinnakus).

Aknal ja aknalaual on jäide, aga teepinnal kiilasjää. Telliskivi tänav

17. veebruaril määras ilma Poolast Ukraina kohale liikuv antitsüklon, mille hari ulatus üle Baltikumi. Harja telg jõudis õhtuks Venemaale, mistõttu avaneb tee soojale õhumassile.
Ilm oli öösel ja hommikul enamasti selge või vähese pilvisusega, pilvisem vaid Lõuna-Eestis. Õhutemperatuur langes kohati -9 °C-ni, kuid enamasti jäi siiski 0...-6 °C vahele, saarte rannikualadel oli soojem. Päikeselise ilmaga ja soojenevas õhumassis tõusis õhutemperatuur valdavalt üle 0 °C.
Kuula ilma kokkuvõtet ja -prognoosi ka E. Pedassaare esituses:
http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-02-17_09_puhas.mp3b
Soojem õhumass toob kaasa pilvisuse tihenemise (esialgu tihenesid kiudpilved, hiljem on udu võimalus), seejärel suureneb ka sajuvõimalus. Saabuv soe õhumass tekitab ilmselt tugeva inversiooni, mis tähendab jäite ja kiilasjää ohtu, samuti allajahtunud sademete võimalust (juhul, kui sajab midagi).
Edaspidi hakkavad ilma määrama läänetsüklonid, mis toovad tuulise ja sajuse ilma. Antitsüklon liigub kaugemale itta, ilmselt Uuralite või Lõuna-Venemaa kohale.

Katri Kotkas. Täitsa pilves 17.02.16 Pärnumaal

16. veebruaril tugevnes antitsükloni mõju. Saabunud külmas ja kuivas õhumassis selgines hommikul taevas peaaegu kõikjal. Õhtul tihenes kohati pilvisus, eriti Harjumaal. Ilm püsis üsna vaikne ja päikeselise ilmaga tõusis õhutemperatuur hommikuselt kohati -7 °C-st valdavalt 0 °C lähedale.
Musta mere äärde, sh Bulgaariasse ja Rumeeniasse, on jõudnud võimas kuumalaine (päeval kuni 24 °C, Türgis koguni 32 °C; ilmateenistused on kuumuse eest ka hoiatanud). Venemaale liikunud lõunatsüklon suunab kuumalaine itta, st peamiselt Venemaale, kuid antitsükloni jõudmisel Venemaale läheb kuum õhk ka põhja poole liikvele.
18. veebruariks peaks see õhumass juba märgatavalt jahtununa jõudma Baltikumi, põhjustades esialgu lumesadu, hiljem ka sula. Näib siiski, et 10. veebruari +6 °C ikkagi ei kordu, sest siis oli õhumassi transport põhja tugevam ja kestvam.
Kuna antitsüklon liigub eest ära Venemaale, pääsevad mõjule läänetsüklonid. Need muudavad ilma tuulisemaks ja hoiavad sooja. Venemaa kuum antitsüklon ei pruugi siiski lõplikult laguneda või Uuralite taha minna, vaid võib aeg-ajalt tugevneda ja aidata kaasa troopilise õhumassi sissetungidele.

Päikeseline ilm Saadjärve ääres.

15. veebruaril jäi Eesti rõhkkondade vahelisse alasse (sadulasse), kus ilm oli vaikne, aga pilves.
Lõunatsüklonid tõid Ida-Eestisse suure lumesaju, mis kasvatas lumikatte kuni 20 cm paksuseks, kuid see lumi on märg – õhutemperatuur püsis jätkuvalt 0 °C lähedal või veidi kõrgemal (kuni +2 °C saarte rannikualadel).
Ilmakaardil on näha lõunatsüklonite ja põhjatsüklonite (sukelduja) vastasseis. Eestile saab esialgu tähtsamaks ilmselt sukelduja, sest Poolas tekkinud lõuna-osatsüklon liigub kirdesse ja viib suurema saju Valgevenesse, hiljem Venemaale.
Sukelduja tagalas saabub Läänemerele külmem õhumass ja ühtlasi tugevneb antitsüklon. Viimane liigub paari päevaga üle Baltikumi itta, avades tee soojemale õhumassile. See tähendab uusi sadusid ja ilma soojenemist nädala lõpus.

Üsna suurt osa Euroopast katavad lõunatsüklonid ja nende osad. Näha on Poola kohal tekkiv lõuna-osatsüklon, mis liigub kirdesse ja Eesti ilma otseselt ei pruugigi mõjutada. Põhja-Euroopas on näha loode-kagusuunalist sukeldujat, mis saab esialgu peamiseks ilmakujundaks. Lisaks sellele on näha Norra mereni ulatuvat kõrgrõhuharja, misa pärineb Assoori maksimumist ja millest areneb antitsüklon (DWD).

Tuleb kargem, aga siiski mitte päris talvine nädal. Esialgu mõjutavad ilma lõunatsüklonid, seejärel saab määravaks antitsüklon. 
Nädala alguses jätkub pilvine ja kohati sajune ilm lõunatsüklonite mõjul; õhutemperatuur püsib 0 °C lähedal.
Edaspidi paistab, et Assoori maksimumist areneb Kesk-Euroopa kohal antitsüklon, mis jõuab Baltikumi kohale, muutes ilma kuivaks ja selgimiste korral ka kargeks. Siiski olulist külmenemist ei ole oodata: pilves ilmaga on õhutemperatuur 0 °C lähedal, ainult selge ilmaga võib kohati langeda -10 °C lähedale.
Nädala lõpus suureneb arvatavasti tsüklonite mõju ja läheb tuulisemaks, samuti on oodata lumesadusid (kohati võib olla lörts).

\Lumine sõbrapäev Võrumaal. Ain Vindi foto

pühapäev, 7. veebruar 2016

6. nädala ilm (8.–14.02.2016)

Kommentaariumi link
Mustamäe temperatuuriserverile ei saa üldlingiga (http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm) enam ligi, kuid hetketemperatuuri saab vaadata siit http://193.40.240.131/ ja toimib ka nupp 24h graph (vahel peab korduvalt vajutama, et graafik avaneks, st annab alguses valge lehe).

14. veebruaril
määrab ilma lõunatsüklon oma lõunalohkudega – need liiguvad Venemaa kuuma ja tugeva antitsükloni lääneservas lõunast põhja.
Öösel Baltikumi kohal arenenud lõunalohk tõi mitmele poole lumesaju ja sadu jätkub päeval, kohati tugevalt (oluliselt rohkem sajab Ida-Eestis, kus hommikuks tekkis arvestatav lumekiht). Õhutemperatuur püsib valdavalt 0...1 °C piires.
Lõunatsüklonite mõju jätkub veel paar päeva, siis võtab üle antitsüklon. See toob kuivema ja pisut külmema ilma.

Tartus oli hommikuks üsna paks lumi maas ja sadas juurde. Kõige ohtramatest lumekogustest teatati kagunurgas.

13. veebruaril
määras ilma Venemaa kuuma antitsükloni lääneserv ja Läänemerel olev madalrõhuvöönd frontaaltsooniga. Lõunavoolus liikus üle maa sajuvöönd, millest tuli igas faasis sademeid, kuid sooja ilma tõttu (õhutemperatuur on valdavalt 1...3 °C piires) sadas esialgu enamasti vihma ja lörtsi, hiljem ka lund. Kohati oli sadu tugev.
Lõunatsüklonite mõjul jätkuvad sajud järgmistel päevadel. Kuivemaks võib ilm minna alles järgmisel nädalal, kui kohale jõuab külmem õhumass ja Eesti kohale tuleb antitsüklon. Karge ja suhteliselt talvine ilm võib püsida mõned päevad ehk kuni nädala lõpuni.

Tugev lumehoog Laagris. Neid oli päeva jooksul mitmeid (12. veebruaril).

12. veebruaril muutus sadu lumeks ja lörtsiks, tugev oli sadu peamiselt Lääne-Eestis, kus kohati tekkis ligi 10 cm paksune lumekiht. Päeval jätkusid põhja eemalduva lõunatsükloni servas lumehood. Õhutemperatuur jäi enamasti 0...1 °C vahele.
Lõunatsüklonite mõju jätkub, mistõttu saju võimalus püsib suur. Hiljem tugevneb ilmselt Assoori maksimumist arenenud antitsüklon. Kuna see on üsna soe, siis väga külma ilma ei ole oodata, aga vähemalt kohati on üsna talvine.
Väga tõenäoliselt kehtib see arvutus veebruari kohta http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html ja pärast sooja talve on üsna tõenäoline, et ka kevad on varane ja vähemalt algus soe.
Aastaaja küsimus. See talv sarnaneb näiteks 2014. aasta talvega, kui selgelt talvine ilm kestis kuu aega (jaanuaris), aga pärast seda algas sagedaste sulailmadega ebamääraste ilmadega periood. See vastab hilis-/kevadtalvele või varakevadele, mida iseloomustab püsiva lumikatte lõplik lagunemine.
Akadeemilised pead ülikoolis lükkasid aga kevadtalve-oletuse kindlalt tagasi. Elame-näeme, kas vahepealne suur talvine sula vaid meenutas kevadet või oligi kevade avaakordiks. Ehkki nüüd läheb ilm taas talvisemaks, ei paista pikka külmaperioodi siiski tulevat.

Öine lumesadu Laagris.

11. veebruaril määras ilma Poolast põhja liikuv lõunatsüklon, mis muutis ilma pilves ja sajuseks, kuid väga soojaks. Siiski enam 6-kraadist kuumust ei olnud (juulis vastaks sellele ligi 20 kraadi võrra kõrgem temperatuur), vaid juba veidi jahtunud õhumassis jäi õhutemperatuur päeval enamasti 2...4 °C piiresse, kuid õhtul alates Lõuna-Eestis langes.
Aeg-ajalt sadas vihma või uduvihma, õhtul alates lõuna poolt ka lörtsi.
Lõunatsüklon okludeerub Läänemere kohal ja õhumass selle piires jahtub. Seetõttu asendub vihm lume ja lörtsiga. Samal ajal on Lõuna-Euroopas aktiviseerumas uued lõunatsüklonid, kuid need ei pruugi kuigi kiiresti põhja poole liikuda – sel juhul jääb talvine ilm mõneks ajaks püsima.

10.-11. veebruaril mõjutas Eestit lõunatsüklon, mille soojaks sektoriks on Lõuna-Venemaa kuum antitsüklon. Kahe rõhkkonna vastasseisus jõudis Vahemere ääres kuumalaine Läänemereni, kuid edaspidi õhumass jahtus ja ilm külmenes aeglaselt. 
Suvel on selline poolmeridionaalne tsirkulatsioonitüüp ja sünoptiline olukord sageli seotud kuumalainete ja äikestega, aga talvel on ilm sombune ja väga soe (DWD).

10. veebruaril jõudis Rootsi ranniku kohale sügav osatsüklon (õhurõhk keskmes 978 hPa). Selle idaservas saabusid Eesti kohale vihmasajud, kusjuures soojal frondil näitas radar isegi üsna tugevat sadu, tegelikult sadas üsna vähe. Ilmselt oli selle põhjuseks (osaline) sulamispiir, mis radarikaja võimendas.
Vihmasajud jätkusid siin-seal kogu päev, kuid kogu maad haaravat laussadu polnud.
Saabunud soojas õhumassis oli õhutemperatuur valdavalt 3...6 °C, kusjuures soojem oli õhtul, sest lõunatsükloni tõi lisasoojust.
Tsüklonid ja osatsüklonid okludeeruvad ning õhumass jahtub nende piires. Viimaks hakkab ilma kujundama lõunatsüklon, mis oma põhjaservas hoiab jahtunud õhumassi. Seetõttu asendub vihm lörtsi ja lumega, õhutemperatuur langeb aga 0 °C lähedale. Ilmselt talvine ilm esialgu püsib või süveneb, sest lõunatsüklon toob põhjapoolsetelt laiustelt kaasa külma õhumassi, samal ajal jahtub ka ise.

Vihmane ilm 9. veebruaril Adaveres.

9. veebruaril tõi Norra mere tsükloni lohk uued sajud (vihm) ja soojema õhumassi, nii et õhutemperatuur oli valdavalt 2...6 °C.
Prantsusmaalt on oodata osatsükloni saabumist Läänemere kohale. Selle idaservas jätkub soe ja vihmane ilm. Hiljem õhumass jahtub veidi ja vihma asemel võib oodata lörtsi või lund (12. veebruarist).

Inge Baikov. 6.02.2016 kl.11.52 Raplamaa, Kumma.

8. veebruaril määras ilma jätkuvalt Norra mere tsüklon, mille lohk tõi Eestisse saju. Idast läände liikuv külm front võimaldas sulamispiiril kohati laskuda aluspinnani, mistõttu mitmel pool muutus vihm lumeks ja lörtsiks. Kuna õhumass jäi soojaks, siis saju nõrgenemisel ja lõppemisel tõusis sulamispiir tagasi (ca 400–800 m kõrgusele aluspinnast) ja õhutemperatuur püsis enamasti 1...4 °C piires, hommikul ja saju ajal oli kohati 0 °C lähedal.
Tsüklonite idaservas jätkub soe ja vesine ilm. Aeg-ajalt toovad lohud ja osatsüklonid kaasa saju (enamasti vihm, kuid võib ka lörts olla).
Nädala edenedes peaks suurenema lõunatsüklonite mõju. Esialgu võib see tähendada mõningast ilma külmenemist, enne kui Vahemere või Musta mere äärest jõuab kohale soe õhumass.

Lumesajune päev Laagris. Saju algus ja lõpp olid vesised, sest sulamispiir jäi siis kõrgemale.

Tuleb soe ja niiske nädal.
Eesti jääb enamasti tsüklonite lääneserva, kus on vastasseis Lõuna-Venemaa / Kasahstani sooja antitsükloniga, nädala teisel poolel annavad tooni ka lõunatsüklonid. Enamasti Vahemerelt saabuv soojus hoiab õhutemperatuuri enamasti üle 0 °C, aeg-ajalt sajab vihma. 
Nädala lõpus võib õhumass jaheneda ja suureneb lörtsi / märja lume võimalus.

Einar Laretei. Lumesadu 5. veebruaril Alatskivil. Sellist vaatepilti ei pruugi niipea näha.

esmaspäev, 1. veebruar 2016

5. nädala ilm (1.–7.02.2016)

Kommentaariumi link

7. veebruaril oli ilm tsükloni soojas sektoris udune, kohati oli vihmahooge ja õhutemperatuur jäi 1...4 °C vahemikku.
Järgmistel päevadel määrab ilma sama madalrõhusüsteemi idaserv, kus on soe ja niiske ilm, aeg-ajalt liigub üle maa vihmasadu.
Kairo Kiitsak. Mõõdukas lumesadu Jõgeva linnas 5.02.2016

6. veebruari öösel määras ilma kõrgrõhuhari, mis muutis ilma rahulikuks ja talviseks (õhutemperatuur oli 0...-10 °C, kohati saarte rannikualadel plusspoolel).
Päeval kujundas ilma soe front, mis tõi saju (algul enamasti lumena, õhtuks vihm) ja soojenemise, nii et järgneval ööl valitsesid kõikjal plusskraadid.
Edaspidise ilma määrab Mustalt mere, Kasahstani või Lõuna-Venemaa kohalt lähtuva sooja antitsükloni ja läänetsüklonite vastastikmõju. See vastasseis toob Musta mere või Vahemere äärest sooja õhku, nii et õhutemperatuur on valdavalt plusspoolel.


Margareta Kolk. Muhu.5.veebruar.2016.15.51.Päike kuldas,et tipud ilusamad oleksid.

5. veebruaril määras ilma Loode-Venemaa tsüklon. Selle Karjala kohal asuva osatsükloni servas saabus täiendavalt külma õhku, mistõttu sekundaarsetel külmadel frontidel arenesid rünksajupilved. Need tõid tugevaid lumekruubi- ja lumehooge esialgu eeskätt Põhja-Eestisse, hiljem liikus see sajuvöönd üle maa kagusse. Siiski sadas enne seda ka mujal lund, kohati segamini vihmaga.
Õhutemperatuur püsis 0 °C lähedal, saarte rannikualadel oli kõrgem, õhtul langes mandril enamasti miinuspoolele.
Saabunud talvenäoline ilm (mitte igal pool) ei jää püsima, sest juba eeloleva ööpäeva jooksul jõuab edelast kohale tunduvalt soojem õhumass (kohaletoojaks Suurbritanniasse jõudnud väga suur tsüklon). Alguses võib sadada lund ja lörtsi, aga 6. veebruari jooksul on oodata kõikjal saju muutumist vihmaks ja plusskraade.
Soe ja vesine ilm jääb püsima pikemaks ajaks. See peaks sulatama lume täielikult kõikjalt.

Inga Sõelsepp. 05.02.2016 kell 13.30 Tallinnas. Kusagil seal peab Teletorn ja horisont olema. Sajab lumekruupe.


Pärlmutterpilved (polaarstratosfääripilved) OHP lähedal 3.02.2016 õhtul. Autori / Manuel Roca foto

4. veebruaril kujundas ilma Loode-Venemaa tsükloni lõunaserv. See hoidis ilma üsna pilves ja ajuti sajuse (vihmast lumeni), kuid oli ka selgemaid hetki. Õhutemperatuur oli -0...3 °C, hommikul ja õhtul oli kohati veidi külmem.
Vähemalt kohati talvehõngulist ilma pakkuv õhumass ei püsi siin kaua, sest uus Suurbritannia lähistele jõudev tsüklon toob ookeanilt sooja õhumassi tagasi Läänemere äärde.  See ilmamuutus toimub ilmselt 6. veebruari jooksul ja sellega kaasneb nii sadu kui tuule tugevnemine.
Soe õhumass ja sellega seoses ka soe ja vesine ilm jääb püsima ilmselt pikemaks ajaks.


Õie Korell. Joonpilvede joonistamine Kärdla 04.02.2016 9:07 - 9:25)

3. veebruaril liikus üle Eesti aktiivne ja sügav osatsüklon, mis muutis ilma sajuseks. Esialgu sadas vihma, aga päeva jooksul alates Harjumaast asendus vihm lumega, sest lohu tagalas saabus loodest külmem õhumass. Enne külmenemist oli õhutemperatuur 2...4 °C, aga alatest Pakrist langes 0...-1 °C-ni, hilisõhtul ja öösel kohati -3 °C-ni.


OHP-s õnnestus 3.02.2016 õhtul näha pärlmutterpilvi (polaarstratosfääripilvi). Nende olemasolu kinnitasid nii visuaalselt kui mõõtmiste teel ka observatooriumi teadlased. 
Me tegime päeval sondeerimise, mis näitas, et stratosfääris oli temperatuur kuni -80 °C (polaarkeerise mõju), mis on sobiv happest koosnevate pärlmutterpilvede tekkimiseks (teine tüüp, mis koosneb vaid veest, tekib madalama kui -85 °C puhul ja on alati tugevalt küütlev).
Fotol on näha nende ilmumise algus, meenutades helkivaid ööpilvi (polaarmesokaid), hiljem lisandus ka värve, aga sel ajal ei saanud fotokaga pilte teha, üks siiski on ka märksa hilisemast ajast, mida saab hiljem näidata.

2. veebruaril määras ilma liitsüklon, mille lohud liikusid üle Eesti. Need tõid kaasa sajuse ilma ja sooja õhumassi. Sadu muutus hommikul kõikjal vihmaks, päeval oli sadudes vaheaegu, õhtul oli vihmasadu hootine ning õhutemperatuur tõusis 2...5 °C-ni. Õhurõhk langes hommikuks alla 980 hPa. Tuul oli tugev või tormine (merel ja rannikualadel puhangutega üle 20 m/s).
Ööpäeva jooksul on oodata veel ühe sügava lohu üleliikumist itta. See toob uued sajud, mis võivad olla kohati tugevad, samas ka veidi külmema õhumassi, nii et 3. veebruari õhtuks võib vihm kohati asenduda lörtsi ja lumega. Seejärel jätkub ilm veidi jahedama ja talvehõngulisemana.
Nädala lõpuks on endiselt oodata sooja õhumassi, mis soodustab kevade arengut.

1. veebruaril oli Tallinnas sombune ja soe ilm. Regina Alberi foto

Samal ajal valitses OHP-s päikeseline ja suviselt soe ilm. Orograafilise mõjutuse tagajärjel tekkis seisulained, mis pakkusid suurepäraseid läätspilvede vaatemänge.

1. veebruaril jõudis kohale uue tsükloni lohk. See tõi mitmele poole lume- ja lörtsisaju, kohati vihma ja sadu oli tugev; päeval oli sadudes vaheaeg, aga õhtul jõudis saartele uus sadu, mis liikus järgneval ööl üle Eesti itta. Õhutemperatuur püsis päeva vältel valdalt 0...1 °C vahel.
Tekkinud liittsüklon mõjutab ilma mitu päeva. Alguses on selle lõunaservas sajune ja tuuline ilm, kusjuures sajab ka lund ja lörtsi, hiljem muutub ilm rahulikumaks ja veidi külmemaks.
Nädala lõpuks peaks kohale jõudma soe õhumass ja ilm on taas vesisem.

Inge Baikov. 1.02.2016 kl.8.41 sadas Raplas väga-väga laia lund ja lumesadu kestis vähe aega.

Kontrastiks: OHP-s algas hommik põrgulikult, päev oli 20-kraadise õhusoojaga ja lõõmavalt päikeseline.

Tuleb soe ja tuuline nädal.
Nädala alguses määrab ilma Norra mere tsüklon, millega liitub ookeanilt saabuv teine, kuid veel väga aktiivne tsüklon. See toob lisasoojust ja muudab tuule tugevaks. 
Nädala edenes liigub tsüklon tasapisi täitudes üle Skandinaavia Loode-Venemaale. Selle piires olev õhumass jahtub, mistõttu suureneb lörtsi ja lume võimalus, aga talvist ilma pole siiski oodata. 
Nädala lõpus on oodata Suurbritannia kohale järjekordset tsüklonit, mis toob Eestisse taas sooja õhumassi.

24. jaanuar Tartus. Sellist rahulikku ja külma talveilma pole mõnda aega oodata. Jane Alberi foto