31. nädala ilm (27.–33.07.2015)

Kommentaariumi link
Täiendamisel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2014.htm
Müüa välgupildistamise lihtsustamiseks seade: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/seade.htm

33. juulil (ehk 2. augustil) määrab ilma Ukraina ja Valgevene kohal paikneva antitsükloni serv ja selle hari, mis peaks suutma ilma hoida olulise sajuta, kuid eeskätt õhtu poole on hoovihm võimalik, sest merelt läheneb soe ja seejärel külm front. Sellele järgneb ilmselt sajuhoogudega öö.
August jätkub uuesti ilma paranemise ja kuivemaks muutumisega. Seekordne muutus on ilmselt püsivam, st kestab vähemalt mõne päeva. Läheb ka soojemaks: 5. august on endiselt kuupäev, kui on mitmel pool üle 20 °C oodata. Kas see soojalaine võib minna ka kuumalaineks, sellest juba õhtul avaldatavas postituses.

1.08.2015 kell 11.50 Rohukülas. Päivi Paltsi foto

32. juuli öösel ja hommikul liikus üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu hakkas öösel saartel hoovihma sadama. Hoovihmad levisid hommiku ja päeva jooksul üle Eesti, üksikutes kohtades oli äikest (http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150801). Mõnes kohas oli vihm väga tugev. Õhtul ilm selgines.
August toob esialgu veel jahedust ja sademeid, suurema tõenäosusega Põhja-Eestisse, kuid juba paari päeva pärast on oodata ilma paranemist: läheb selgemaks ja soojemaks. Paljudes kohtades on üle 20 °C oodata endiselt alates 5. augustist.

Äikeseline 30. juuli õhtu Pärnus. Kairo Kiitsaku foto

31. juulil liikus merelt üle Eesti madalrõhulohk. Seetõttu jätkus öösel Lääne-Eestis äikeste teke. Päev tõi kaasa rohkelt hoovihmu ja kohatist äikest, ainult saartel ja põhjarannikul oli kuivem. Hiljem koondusid hoovihmad ja äike Ida- ja Lõuna-Eesti kohale. Õhutemperatuur jäi endiselt alla 20 °C.
Ööpäeva (30.–31. juuli) jooksul mõõdeti mõnes kohas üle 50 mm sademeid, kuid need jagunesid siiski väga ebaühtlaselt. Pikemalt loe http://loodusvaatleja.blogspot.com/2015/07/juulikuule-panevad-punkti-sagedased.html.
Vana tsüklon jääb Koola poolsaare ja Loode-Venemaa kohale ankrusse. Selle lõunaserva mööda liiguvad järjekordsed lohud läänest itta, tuues Eestissegi hoovihma. Kui 32. juulil ehk 1. augustil on suurim hoovihma- ja äikesevõimalus eeskätt sisemaal, siis 33. juulil ehk 2. augustil saartel ja Põhja-Eestis. Õhumass on jätkuvalt jahe, nii et parimal juhul (kui päikest on palju) võib mõnes kohas õhutemperatuur 20 °C-ni küündida, aga ilmselt mitte rohkem.
Nädala alguses tugevneb lõunapoolne antitsüklon. Selle mõjul muutub ilm kuivemaks ja päikeselisemaks, mistõttu päeval on mõnevõrra soojem, kuid vaiksetel öödel on oodata õhutemperatuuri langust alla 10 °C (rannikualadel on soojem), kohati võib tekkida udu.
Märgatavat soojenemist, nii et päeviti on valdavalt üle 20 °C ja öösel üle 10 °C, on oodata 5. augustist. Kas tegu on pigem lihtsalt suviselt sooja ilmaga või päris kuumusega (üle 25 °C), selgub nädala lõpuks. Igatahes näib, et troopiline õhumass võib Läänemere idakaldale suuremal või vähemal määral jõuda.

30. juulil üle Kibuna liikunud pagi, äikest ega erilisi sademeid ei kaasnenud, vaid vihm ja äike tulid ligi 40 min hiljem teisest pilvest.

30.07.2015 Äike Raplamaal kell 18.45 Massiivne pilvmass, mis liikus suhteliselt kiiresti ja hääletult. Jana Kuusemäe foto

30. juulil oli ilmakujundajaks läänepoolne suur tsüklon. Selle idaserva mööda liikus põhja lohk, mille mõjul pilvisus alates saartest ja Lõuna-Eestist tihenes ja juba hommikuks jõudis äike ja hoovihm saarteni, levides sealt edasi Lääne-Eestisse.
Päeval sadas paljudes kohtades hoovihma, kohati oli äikest, pagisid ja sadas rahet. Saabus selline teade:  Pannjärvel, ida virumaal 27m/s puhang, rahe ja paduvihm. Ja kõrvulukustav äiksemürin oli. Vaatasin lighting map: mõlemad välgud lõid alla 100m minu majast. pole kunagi nii lähedalt äikest kogenud. Ühte nägin kuidas lõi, teist kahjuks mitte.
 Ilm oli jahe, sest õhutemperatuur jäi kõikjal alla 20 °C.

Konvektsioonist riiulpilveni (29. juulil Laitses ja Kibunas). Kairo lähenevat äikest püüdmas.

29. juuli ilma määras läänepoolse mitmekeskmelise madalrõhuala lohk, milles väheliikuv oklusioonifront jäi Eesti kohale toppama. Seetõttu oli pilvede liikumine väga aeglane, tuul nõrk ja liikumistes oli näha erisuunalisust, vt http://www.sat24.com/en/bc?ir=false. Hommikul sadas peamiselt lõunapoolses Eestis nii laus- kui hoovihma, kuid pärastlõunal sadas paljudes kohtades hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150729.
Tsüklon triivib tasapisi okludeerudes itta. See kindlustab mitmeks päevaks hoovihmadega ilma, sooja kuni 20 °C.

Pilved päikesetõusu ajal Saku vallas Tammemäe järve idakalda künkalt pildistatuna 26.07.2015 05:17.  Martin Kivi foto

28. juulil oli Eesti juba teist päeva kahe tule vahel: ühelt poolt mitmekeskmeline madalrõhuala läänes, teisalt troopilise õhumassi piir oma frontide ja madalrõhulohkudega või osatsüklonitega idas. Nende vahele kiilus pisike antitsüklon, mille hari ulatus põhja poolt Eestini ja hoiab ilma sademeteta, kuid päeva jooksul läks pilve (konvektsioon). Kuna õhumass oli pisut soojem, siis tõusis 20 °C-ni juba mitmel pool, kuid pilvise ilma tõttu siiski mitte oluliselt kõrgemale.
Läänepoolse madalrõhuala üks lohkudest tuleb Eesti kohale ja toob 29. juuliks kaasa saju, aga see on pigem hootine ja kohatine. Selline ebapüsiv ilm sagedaste sajuhoogudega jääb mitmeks päevaks püsima.

Eestit mõjutab kõige rohkem põhjapoolne väike antitsüklon, aga ka idapoolse troopilise õhumass piir oma niiskuse ja soojusega ning läänepoolne mitmekeskmeline madalrõhuala (DWD). 

23.07.2015.a. kell 19:05 Vormsi. Kalmer Saare foto

27. juulil kujundas ilma mööda Skandinaaviat tasapisi põhja liikuva tsükloni idaserv. See tõi vahelduva või muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilma. Ilm oli üsna tuuline. Sooja oli päikeselisemates kohtades (Ida-Eestis) kuni 20 °C, kuid mujal vähem.
Ülejäänud nädala ilma kujundab Skandinaavia kohale jõudnud tsüklon, mis triivib tasapisi põhja või kirde poole. See toob 29. juuliks märkimisväärsema saju, kuid enne seda on üks rahulik suvepäev. Venemaal püsiva troopilise ja Läänemere regioonis valitseva polaarse õhumassi piir on palistatud arenevate osatsüklonitega ja frondiga. See ilmselt Eestit eriti ei mõjuta.

26. juuli põnevaid pilvefotosid Lääne-Virumaalt, Simunast [2015], äikest polnud. Kairo Kiitsaku fotod

Eestisse kuuma ja lämbe õhumassi toonud tsüklon viis selle ööga kaasa. Äikest õhumassivahetusega ei kaasnenud, vaid pigem tugevnes ainult tuul mõnevõrra. Tsüklon ise püsib tasapisi põhja eemaldudes Rootsi kohal ja Läänemere idakallas jääb seega selle idaserva. 

Kuna õhumass on suurel alal hästi segunenud, siis lõuna- ja edelavool erilist sooja ei too. Päikeselisema ilmaga võib sooja olla veidi üle 20°C, kusjuures 28. juuli võibki nädala kõige soojemaks päevaks kujuneda (kui on päikeseline, siis võimalik koguni 24 °C). 

Nädala edenedes saabub Atlandi ookeanilt järgmine läänetsüklon, mis liigub ilmselt oma eelkäijaga sarnast teed pidi ehk samuti Rootsi kohale, nii et Eesti jaoks suuremaid muutusi ei ole. Uue tsükloni lohuga käib ilmselt märkimisväärsem sadu kaasas, samuti pisut soojem õhumass, millele juba vihjati. 

Juuli lõpp jääb okludeeruva tsükloni kujundada. See tähendab sagedasi hoovihmu, väga tõenäoliselt vähemalt kohatist äikest ja sooja enamasti alla 20°C

2004. a saabus augusti alguses mõneks päevaks südasuviselt soe ja vaikne ilm, st klassikaline rannailm. Mudelid näitavad hetkel küll sellist võimalust, kuid aeg näitab, mis sellest saab.

Tipploorne rünksajupilv (Cumulonimbus calvus pileus) 1.09.2011 Tallinnas. Ellu Viburi foto

Intervjuu vesipüksidest

Vesipüksid Pakri saarte lähedal septembri alguses: http://reisijuht.delfi.ee/news/puhkakodumaal/fotod-ja-video-pakri-saarte-lahedal-tekkisid-mere-kohal-mitmed-vesipuksid?id=72384177
6. septembril tekkis vesi- või maapüks Salmel Saaremaal: http://www.saartehaal.ee/2015/09/06/fotod-salmel-viis-tuulispask-korrusmajal-katuse/.

Õhtulehes avaldati artikkel vesipüksidest: http://www.ohtuleht.ee/686269/vesipuksid-keerlesid-vurridena-vaikesel-vainal. Sealne lugu on tugevasti toimetatud, mistõttu avaldan algse intervjuu. Juurde on lisatud 16. juuli vesipükside fotod Väikese väina tammilt, kus neid õnnestust jäädvustada erinevatel inimestel – suur tänu kasutamisloa eest!

* Kaasaegne rahvasuu juba valdavalt teab, et vesipüks pole suur tolmuimeja, mis halastamatult vett kaasa tõmbab. Mingil määral ta siiski veeosakesi endaga kaasa haarab. Kui palju võiks üks vesipüks kaaluda? 

Vesipüksi massi moodustavad peamiselt õhk, mis on pöörlevasse õhusambasse haaratud ja kondenseerunud veeaur, st väikesed veetilgad, mis muudavad selle nähtavaks. Vesipüksi kõrgus on mõnisada meetrit ja laius mõni kuni mõnikümmend meetrit, harva üle 100 m. Seda arvesse võttes tuleks massiks vaid mõnedkümned tonnid, suuremad ehk paarsada tonni.

Kui vesipüksi mõõtmed on teada, saab konkreetse vesipüksi mahu välja arvutada ja massi täpsustada (nt kuupmeeter õhku kaalub normaaltingimustel ligi 1,3 kg).

Veekogust kaasa haaratud vesi on vesipüksi alumises osas pritsmetena, mille mass on õige väike, ehk kümnetes või sadades kilogrammides.

Kaks vesipüksi vaadatuna Väinatammilt (Väikse Väina tamm) 16.07.2015. Helar Kallase fotod

* Standardküsimus: millest vesipüksid tekivad? Kui palju ma mööda panen, kui kirjeldan, et on kaks varianti: hea ja halva ilma vesipüksid, millest halva ilma omad on palju ebatavalisemad. "Head" võivad tekkida ka üsna tavaliste rünkpilvede alla, ent mida põhjalikum äikesepilv, seda parem. "Head" kasvavad pigem alt üles, alustades vee kohal tekkinud udukeerisest. Kui see on enam-vähem, siis mis veel oluline on? 

Vesipüks on tornaado üks vormidest. Vastavalt eriala terministandardi AMS Glossary järgi: 

1. In general, any tornado over a body of water.

2. In its most common form, a nonsupercell tornado over water. (http://glossary.ametsoc.org/wiki/Waterspout)

Siit tuleneb jaotamine hea ja halva ilma vesipüksideks, kuid uurijad ütlevad peenemalt vastavalt mittemesotsüklonaalne ja mesotsüklonaalne vesipüks (ehk tornaado –  nn hea ilma vesipüksi maismaalist analoogi nimetatakse maapüksiks, teadusele avastati see alles 1970ndatel).

Mesotsüklon on spiraalne (pöörlev) tõusva õhu sammas konvektsioonipilves diameetriga 2–10 km (väiksemaid nimetatakse misotsükloniteks). Mesotsüklonaalne tornaado aluspinnast sõltumata (vee kohal siis nn halva ilma vesipüksiks nimetatu) tekib vaid mesotsükloni olemasolu. See aga vajab tugevalt tuulenihkelist keskkonda (tuule suund ja kiirus muutub tugevasti olenevalt kõrgusest, st tuule suund ja kiirus on õhukihiti väga erinev) ja labiilset õhumassi, mis tähendab, et tõusvad õhuvoolud on soodustatud ja selleks on olemas potentsiaalne energia (CAPE, ühik J/kg). Selliste tingimuste kokkulangemisel vee kohal tekib nn halva ilma ehk mesotsüklonaalne vesipüks.

Hoopis teised lood on mittemesotsüklonaalse ehk nn hea ilma vesipüksiga. Sel juhul piisab vaid rünkpilvede olemasolust veepinna kohal, st konvektsioon on siiski vajalik, samas äikest või sademeid ei pruugi olla. Õhus peab olema sel juhul mingi keeriseline liikumine, mille konvektsioon piirkihist endasse haarab (st tõetera selles on, et kasvab pigem alt üles). Kui see keeris muutub püstteljeliseks, siis on vesipüks tekkimas.  Konvektsioonipilved on sel juhul kasvufaasis. Seda tüüpi vesipüksid on nii Eestis kui maailmas kaugelt sagedasemad kui mesotsüklonaalsed.

* Terminidest: lugesin üht su teksti ja sain justkui aru, et pole niisama lihtne, et üks nähtus on ühe nimega ja teine nähtus teise nimega. Aga kuidas on kõige lihtsam termineid kasutada? Vesipüks, tromb, tornaado... kas tavaline vesipüks on tornaado? 

Jah, terminites on kindlasti mõningane segadus. Inimestele on arusaadavaim see, kui tornaadosid vee kohal nimetatakse vesipüksideks ja tornaadosid maismaa kohal tornaadodeks ehk trombideks (sünonüüm). 

Vormidel ja liikidel vahetegemine on rohkem uurijate ja erialaspetsialistide pärusmaa, ehkki sel on praktiline tähtsus ka, sest mittemesotsüklonaalsed tornaadod olenemata aluspinna tüübist on märksa ohutumad, kuigi maailmas on teada juhtumeid, kui nende tugevus on küündinud EF3-ni, mida loetakse tugevaks. Enamasti on nad EF0, harva EF1 tugevusega ega kujuta erilist ohtu ja hajuvad, kui jõuavad teistsugusele aluspinnatüübile, kus nad tekkinud, nt maapüksid veekogu kohale.

Teisiti on lugu mesotsüklonaalsete vesipüksidega, mis võivad läbida erinevaid aluspinnatüüpe seejuures nõrgenemata, on sageli tugevad (üle EF1) ja kujutavad endast seetõttu märksa suuremat ohtu.

16.07.2015 kl.18:41 Väikese Väina tammil. Tiina Kallase foto

* Kas Eestis suudetakse vesipükse või muid keeristorme automaatselt tuvastada? Kas me teame, kui palju neid aastas esineb? 

Eestis pole vastavat tornaadoennetussüsteemi ega huviliste võrgustikku, mistõttu tegu on vähemalt teatava alaraporteerimise olukorraga. Nii saadakse vesipüksidest teada vaid juhuslikke pealtnägijate kaudu.

Kindel on vaid see, et vesipükse on Eestis igal aastal ja et hooaeg on augustis-septembris, kui meri on veel soe, aga õhumassid järjest sagedamini jahedad, et saaks tekkida labiilne kihistus – konvektsiooniks soodne olukord. Nende arv võiks hinnanguliselt igal aastal olla 10–20, aga võib olla isegi rohkem. Tüüpiliselt on neid Soome lahel, lääneranniku ja saarte ümbruses merel, aga ka Võrts- ja Peipsi järve kohal.

* Mis on kõige lahedam asi, mida sa vesipüksidest tead - või tahaksid, et tavalised inimesed teaksid? 

Võib olla müüt, et vesipükside tõttu esineb kala- jt mereandide sadusid. Vesipüksil ei ole siiski piisavalt energiat, et pilvedesse tõmmata suurel hulgal kalu või muid mereelukaid, et need võiksid nt kalapaduna kuskil alla sadada. Samas ei teata ühtegi usutavat selgitust, kuidas võiks suurel hulga mereande sattuda pilvedesse.

* Mis on kõige põnevam asi, mida teadlased vesipüksidest ja/või tornaadodest EI tea?

Miks vahel tekivad vesipüksiseeriad. See puudutab eriti just mittemesotsüklonaalseid. Ka Eestis on nt Vilsandi läheduses või Väinamerel aegade jooksul nähtud, kirjeldatud ja jäädvustatud olukordi, kui korraga tekib 5–7 vesipüksi või kui üksteise järel tekib 30–60 min jooksul 10–20 vesipüksi – vesipüksi seeria kaks esinemisvormi.

16. juuli Väikese väina tamm, kell 18.40-18.50. Tanel Tõnsau fotod

Lõpetuseks üks foto teistsugusest vesipüksist, mis meenutab väga tolmukeerist, aga vee kohal. 31.07.2015 Vergi sadas. Kersti Varik/Virumaa Teataja

30. nädala ilm (20.–26.07.2015)

Kommentaariumi link
Õhtulehes avaldati artikkel vesipüksidest: http://www.ohtuleht.ee/686269/vesipuksid-keerlesid-vurridena-vaikesel-vainal
TV3 18. juuli ilm- ja äikesehuviliste kokkutuleku kajastus: http://www.seitsmesed.ee/ilm/uudis/2015/07/19/jogeval-raagiti-ja-arutati-ilma-ule/
17. juulil anti teada Rakkest, et sajab jääpurikaid. Algul tundus, et tegu on jää- või äärmisel juhul lumekruupidega, aga võimaliku võtme andis Priit Retsep, kes kirjeldab (kirjaviis muutmata): Tegu võib olla liitunud lumekruupidega korra lapsena olen näinud ,sadas ca 7-cm pikkuseid,tikutopsist pikemad kergelt koonuses pulgad maha,muist purunesid maapinnal,muist mis kõvemad olid tulid ühes tükis maha,nagu vahtplastist lõigatud,mudides pudenesid kuulikesteks.

26. juulil jääb Eesti ilma Rootsi kohale jõudnud aktiivse tsükloni serv. See tõi kohale sooja ja väga niiske õhumassi ja kohati tugeva saju, kuid äikest pole veel olnud, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150726. Kuigi Ilmateenistus on hoiatuse andnud, ei pruugi äikest tulla (suurim võimalus on padukagus, kus ka kõige soojem – üle 25 °C).
Öö jooksul on oodata tuule tugevnemist. Samas lämbe kuumus tõrjutakse Venemaale. Ülejäänud nädala ilma jäävad kujundama läänetsüklonid, mille idaservas on sagedaste hoovihmadega ilm, arvatavasti on mõnel päeval ka äikest. Sooja on päikeselisema ilmaga paar kraadi üle või alla 20 °C, (öösiti enamasti üle 10 °C), saju ajal muidugi vähem.

Eesti jäi sooja sektorisse, aga äike rohkem ida poole ehk tervenisti kuuma õhumassi, nagu see on tavaline ebapüsivusjoonte korral http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.

25. juulil oli peamiseks ilmamäärajaks Venemaa antitsüklon, mistõttu ilm püsis juba rahulikum, kuid mitmel pool üsna pilvine ja seetõttu polnud oluliselt soojem. Taani kohale jõudis aktiivne tsüklon, mille idaservas jõudsid ülemise kihi pilved juba keskpäevaks saarteni ja pilvisuse tihenemine levis õhtu-öö jooksul kiiresti üle kogu maa. Sadama hakkas siiski alles õhtul alates saartest. Sooja frondi tõttu ei saa ka äikest välistada.
26. juulil on Eesti kohal tsükloni soe sektor, kus on südasuviselt soe õhumass, suur on sajuvõimalus, on teatav äikesevõimalus (vt GFS mudeli prognoositavaid diagramme: http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html).

Sooja frondi äikesed on aktiivsemad öösel ja hommikul, aga ka mere kohal, päeval nõrgenevad. See äike areneb frontaalpinnal, millelt kerkivad termikud, kuid külma frondi korral arenevad äikesed selle ees ebapüsivusjoonel tsükloni soojas sektoris või antitsükloni servaalal (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Raudsel teel helkivate juurde. 24.07.2015. Ain Vindi ‎foto

Seekordki olid polaarmesokad päris korralikud. 25.07.2015 kl 0.34 Laagris.

24. juuli ilma määras Läänemere regioonis Karjalasse ja Loode-Venemaale liikuva tsükloni lõunaserv, samas Poola kohalt kirdesse liikuva antitsükloni põhjaserv. Seetõttu oli ilm küll peamiselt sademeteta (ainult Virumaal sadas kohati hoovihma) ja võrdlemisi päikeseline, kuid üsna tuuline (Soome lahel ja põhjarannikul ulatusid läänetuule puhangud kuni 19 m/s).
Nimetatud antitsüklon liigub edasi lõpuks Venemaale. Selle lääneservas asendub läänevool lõunavooluga, mistõttu kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass. Ühtlasi jääb see aktiivse tsükloni sooja sektorisse, mis saabub Eesti kohale 26. juuliks. Kuna aktiivne tsüklon jääb ilmselt Rootsi kohale, siis tormituul Eestini ei ulatu, aga sadu ja äikesevõimalus küll, kuula Merikese ilmateade ja vaata YLE animatsiooni. Saju osas on ilmselt jälle suuri küsitavusi, kas ja kui palju, st igale poole ei pruugi jõudagi (sarnane olukord oli 20. juulil.
Edaspidised päevad on läänetsüklonite kujundada, mistõttu õhutemperatuuri või sademete osas suuri muutusi ette näha ei ole.

24. juulil möllas Soome lahel juba sügishõnguline torm. Käisin seda möllu lähemalt vaatamas ja sattusin paar korda pritsmeteks pihustuva laine sisse, ikka Meriväljal.

23. juulil mõjutab Eesti ilma madalrõhuvöönd, mille üks lohkudest liigub üle Eesti, tuues kaasa laussaju, kuid juba kohati selles ees sajab ka hoovihma, äikesevõimalus on väike. Lõuna pool (Poola, Leedu, Valgevene) tungis soe ja väga niiske õhumass põhja poole, moodustades sekundaarse sooja sektori, mida piiritelesid ulatuslikud äikesed.
Tsükloni mõju püsib ka 24. juulil, nii et hoovihmade võimalus on suur. On võrdlemisi tuuline. 25. juulil muutub ilm vaiksemaks ja soojemaks, kuid samal ajal tekib kontrastsete õhumasside piiril Lääne-Euroopas aktiivne tsüklon. 26. juulil on oodata selle idaservas saju saabumist ja tuule tugevnemist. Kuna tsüklon on prognoositavalt kompaktne, siis selle läheduses on tormi oodata. Kas tuule poolest torm ka Eestisse jõuab, oleneb tsükloni möödumise kaugusest.

Saju ootel (23. juulil Kiiu lähedal Harjumaal)

23.07.2015 lahkuv rünksajukas, mis tõi eelnevalt Tallinnasse vihmaraju.

Pilvestik polaarmesokatega 24.07.2015 kl 0.00 Laagris.

22. juulil oli ilmategijaks Läänemere regioonis Põhja-Euroopa kohal olev madalrõhuvöönd, mille üks kese liikus öösel üle Lõuna-Soome itta, tõi sademeid, õhumassivahetuse, tugevama tuule. Päev jätkus pilviselt, sisemaal on nõrku sajuhooge (äikesevõimalust pole), kuivem ja päikeselisem oli Lääne-Eestis. Hiljem levis päikeselisem ilm ka ida poole.
23. juuli ööseks tuleb Eesti kohale lauge kõrgrõhuhari ja sajuvõimalus on väike, aga päevaks saabub järjekordne lohk, mis toob pilvisuse tihenemise ja saju kaasa. 24. juulil võib oodata kuivemat, aga tsükloni lõunaservas tuulist ilma.
Kuna õhumaside kontrast on Lääne- ja Kesk-Euroopa kohal suur, siis on oodata aktiivse tsükloni teket, mis mudelarvutustes püsib endiselt ja liigub tõenäoliselt Skandinaavia või Läänemere kohale. Eesti kohale jõudes ei pruugi selle soe sektor jõuda sulguda, mistõttu südasuviselt soe õhumass jõuaks sel juhul kohale (vähemalt 10 °C isoterm), samas ilm võib olla pilves ja sajune, on äikesevõimalus. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäevaks (26.07.) jõuab Kesk-Euroopast Läänemere äärde madalrõhkkond ja toob kaasa rohke saju. Suureneva temperatuurikontrasti tõttu on tõenäoline ka äike. Tuul puhub öösel lõunakaarest ja tugevneb. Päeval paisuvad edelatuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Sooja öösel 12...16, päeval 17...21°C. Kui õhuvool enam lõunasse kaldub, siis võib Kagu-Eestisse jõuda südasuvine soojus (~25°C). 

Nädalavahetuseks prognoositakse tõelist sügistormi: http://yle.fi/saa/ennuste/.

16.07.2015 kell 19:19-20:39 Kiia lähistel. kaamerateks Pentax K5 ja Nikon D200 säri 1/60 - 1/200 suurem osa on käest pildistatud (pilte on rohkem, siis vaid üks neist). Andres Neumanni foto

21. juulil määras Eesti ilma Kesk-Euroopast Läänemerele ulatuv kõrgrõhuala. Seetõttu oli ilm valdavalt päikeseline, kuid pärastlõunal alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas sadama, sest läänest lähenes madalrõhulohk. Hiljem jõudis sadu mandrile, kuid see oli rohkem või vähem hootine kui suurt maa-ala kattev lausvihm. Põhja-Eestist läks kohati üle koguni kerge vihmaraju, kuid äikest polnud.
Ilm jääb järgmistel päevadel samuti tsüklonite mõjutada: nende lõunaservas on vihmahood sagedased, aeg-ajalt võib tuul olla võrdlemisi tugev. Aktiivne tsüklon võib saabuda 26. juulil Läänemere kohale. Selle soe sektor ulatuks küll Eesti kohale, kuid kuuma võimalus on väga väike, pigem on pilves ja sajune ilm.

16.07.15 21:12, Pärnumaa,Saarde vald,Leipste Küla, Rehemaa. Foto: Ants Arukask

Äikeseline ja raheküllane nädal on läbi. Asemele tuleb varasemaga sarnane ilm: sageli vihmahoogudega ja jahe või mõõdukalt soe, sest püsib läänetsüklonite ülekaal. Soojemaks ja kuivemaks võib kujuneda 21. juuli.

20. juulil mõjutas Eesti ilma üle Leedu ja Valgevene kirdesse liikuv osatsüklon. Seetõttu läks öösel kohati sajule, kuid sadu ei jõudnud kaugeltki kõikjale. Päeva jooksul sadas hoovihma ja oli äikest ka sisemaal (hommikul peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis), kuid need olid väheliikuvad. Sooja oli pilvise ilma tõttu alla 20°C.

Äike 20. juulil Nõmme kohal

Teine äike 20. juulil nähtuna ilm.ee katuselt.

29. nädala ilm (13.–19.07.2015)

Kommentaariumi link
Huvitaja. Pilvede järgi ilma prognoosimine: http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/loigud/9000465f-e095-4270-91f1-9bb6d9d5a7d6
2001. aasta juulitormid (oluliselt täiendatud): http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html

Rahe- ja äikeseküllane nädal hakkab lõppema. Tugevaid rahesadusid oli kahe päeva vältel Hiiumaast kuni Kagu-Eestini. Kõige eripärasemast rahest tulid teated Kibunast, kus 16. juuli õhtul sadas rikkalikult rattakujulisi jääkettaid, mille diameeter oli 3-4 cm. Samas mõni km eemal Vasalemmas tuli tavalist rahet, ehkki väga rikkalikult (vt fotol). Kaasnes nõrk või mõõdukas äike. 

Võib arvata, et nii palju rahet sadas ikka vähemalt osaliselt (konvektsioon, milles käigus rahe tekib, on esmane põhjus niikuinii) jaheda õhumassi tõttu, mistõttu jää ei jõudnud enne maapinnale jõudmist sulada. Rahest tuli teateid 19. juulilgi Ida-Eestist.

19.07.2015. Eesti jäi läänetsükloni lõunaserva, kus püsis tugev läänevool. See kandis arenevad hoogsajupilved kiiresti Ida-Eesti ja Lääne-Venemaa kohale, mistõttu eeskätt just seal oli äikest ja rahet. Päeva teises pooles pilvede kõrgus vähenes ja sajuhood nõrgenesid.

Läänemere lõunaosast liigub kirdesse osatsüklon. Sel on lõunatsükloni omadusi (pilvemassi liikumist tagasi vaadates tundub, et edelatsüklon, sest see tekkis Prantsusmaal ja liigub kirdesse), aga kuhu ja kui palju laussademeid toob, oleneb otseselt selle trajektoorist ja möödumise kaugusest. Kui Ilmateenistuses on antud selline prognoos: Päeval pilvisus tiheneb. Vihmasadu levib üle Eesti põhja- ja kirde poole, mitmel pool on äikest. Kohati on sadu tugev. Ennelõunal püsib muutliku suunaga tuul, pärastlõunal läänekaare tuul 3-9, rannikul kuni 11 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Õhutemperatuur on 14...18°C. võiks olla siiski skeptilisem, sest tugevad laussajud, rääkimata äike, ei pruugi üldse Eesti lähedalegi sattuda või jõuab üksnes Lõuna-Eestisse. Seetõttu tuleb jooksvalt jälgida osatsükloniga seotud pilvemassi liikumist: http://sat24.com/en/scan?ir=false (õhtul vahetada URLis false true vastu välja). Siiski selle õhukeerise tagalasse on oodata jaheda ja niiske õhumassi voolamist, mis tähendab, et pärast laussaju möödumist võib mere ja saarte kohal areneda äike, kuid pole põhjust oodata, et see on tugev.

Järgmistel päevadel jätkub läänetsüklonite või nende lohkude rännak ookeanilt Põhja-Euroopa kohale. See toob mõõdukalt soojad päevad ja suhteliselt soojad ööd, sest niiske õhumass ja aeg-ajalt tuuline ilm ei soosi jahtumist. Vihmasajud on sagedased, kuid siiski näib, et 21. juuli võib tulla soojem ja kuivem, kui Eesti jääb kahe tsükloni vahele, täpsemalt pole uus veel kohale jõudnud ja nii soojeneb õhumass veidi. 

Rahe 16. juuli õhtul Vasalemmas. Andres Tuzbergi foto

Äikese saabumine ja riiulpilv 16. juulil Jõgeval. Kairo Kiitsaku fotod

Ilma- ja äikesehuviliste kokkutulek 18. juulil Jõgeval. Kairo Kiitsaku foto

18. juuli päevaks jõudis Eesti kohale madalrõhulohk. Seetõttu pilvisus tihenes ja alates saartelt läks sajule, äikest polnud (see jäi Läänemere ja Läti-Leedu rannikule). Samas selle eel saabus soojem õhumass, nii et vähemalt kohati oli sooja üle  20 °C (kõige rohkem kirdenurgas).

Läänetsükloni mõju küll paar päeva, aga juba 21. juulil on uus tulekul. See tähendab taas hoovihmadega ilma, mõnel hetkel võib sadu ka püsivam olla.

Helkivad ööpilved. 18.07.2015.a. kell 0:55. Muhu, Simisti. Kalmer Saare foto

17. juulil liikus Läänemerelt Eesti kohale osatsüklon. See tõi kaasa eriti labiilse õhumassi, mistõttu äikest oli pea kõikjal, kuid eriti palju saartel ja mere kohal, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150717. 

Hommikul tekkis äike mere ja saarte kohal, liikudes lääneranniku ja Loode-Eesti kohale. Päeva jooksul arenesid iseseivad äikesekolded mandri kohal, kuid juba õhtul ilm paranes (sademeteta, enamasti päikeseline), sest merelt lähenes kõrgrõhuhari.

Merike Merilaini ilmateade

Hommikused pilved ja äike (http://sat24.com/en/bc?ir=false).

Müristab. 17.07.2015.a. kell 9:04. Muhu, Simisti. Kalmer Saare foto

16. juulil saabus lohu eel soojem ja niiskem õhumass, mis osutus labiilseks. Seetõttu arenes mitmel pool rünksajupilvi ja paljudes kohtades oli äikest: esmalt Ida-Harjumaal ja Lääne-Virumaal, hiljem kogu Ida-Eestis, puutumata jäi vaid Tartu. Õhtul oli äikest enam läänerannikul ja Loode-Eestis, kohati sadas rahet, vee kohal (nt Väikesel väinal) nähti vesipükse. Mõned maakonnad jäid äikesest ka puutumata, vt: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150716.

Äike ja võimalik arenev tornaado (lehterpilv, tsirkulatsiooni oli näha) Lähte lähedal.

 Äike Alatskivi-Tartu vahel

Tornjad rünkpilved Tartu lähedal (Aovere Olerex).

15. juulil jätkus väheaktiivne madalrõhuvälja mõjul vaikne ilm, mistõttu öö oli sisemaal üsna jahe, kohati isegi alla 5 °C, aga päeval soojenes õhk 20 °C ja kohati rohkemgi. Põhja-Eesti kohal arenes rünksajupilvede vöönd, milles oli äikest ja mis triivis tasapisi lõuna poole, kuid pärastlõunal nõrgenes.
16. juulil saabub läänest madalrõhulohk, mis toob mitmele poole hoovihma ja võrdlemisi suure äikeseohu. Hoovihmad ja äikesevõimalus püsib 17. juulini, siis ilm paraneb. 
Nädalavahetusel on endiselt oodata tsükloni saabumist, tuule tugevnemist ja soojema õhumassi saabumist.

Võimsad rünkpilved ja rünksajupilved Jõgeval 15.07.2015. Kairo Kiitsaku foto

14. juulil püsis Eesti kohal väheaktiivne madalrõhuväli. Jahedas ja niiskes õhumassis arenes konvektsioon, mistõttu eeskätt sisemaal sadas mitmel pool hoovihma, kuid äikest polnud. Õhtu jooksul konvektsioon nõrgenes ja ilm muutus kuivemaks, samas suurt osa Eestit katsid kiud- ja kiudkihtpilved.

Järgmistel päevadel sarnane olukord püsib. Rohkem hoovihma ühes äikesega on oodata 16. juulil, sest siis jõuab Eesti kohale madalrõhulohk. Nädala lõpus on oodata uut läänetsüklonit, mis toob korraks soojema õhumassi ja mõneks päevaks tuulisema ilma.

Sürgavere, 11.07.2015. Need 2 pilve olid muidugi eriti põnevad, algselt see vasakpoolne mürises hirmsalt ja parempoolsest sadas kõvasti ja lõpuks muutusid üheks suureks pilveks. Foto: Mihkel Maasepp

13. juulil vähenes Venemaa tsükloni mõju, aga antitsüklonit või kõrgrõhuharja asemele ka ei tulnud. Seetõttu oli ilm pilvine, kuid sajuhooge  esines vaid üksikuis paigus ja needki enamasti nõrgad; äikest polnud. Õhtul liikus Soomest põhjaranniku kohale rünksajupilvede vöönd, milles registreeriti ka mõni välk (lahe keskosa, Sirgala).

Suurem osa nädalast kujundab Eesti ilma väheaktiivne rõhuväli, kuid tsükloni mõju on kerges ülekaalus. Seetõttu on ilm pilvine ja vähemalt kohatiste hoovihmadega. Nädala lõpuks koostati Andres Neumanni tellimusel selline ilmaprognoos: Ilm 18.-19.07.2015 

Eesti ilma kujundab Norra merele saabuv läänetsüklon. Selle idaservas on esialgu tugevneva tuulega ilm, kuid samas võib siiski saabuda soojem õhumass ja ilm võib korraks soojemaks muutuda (>20°C tõenäosus 40%). Hiljem, kui Eesti jääb tsükloni lõunaserva, siis on hoovihmadega ilm (tõenäosus ~90%). Tuul on mõõduka tugevusega ja algul lõunast-edelast, hiljem läänest.

11. juuli pilte Simunast 2015. Kairo Kiitsaku foto

Eesti ilma on mitmeid päevi kujundanud tasapisi üle Skandinaavia, Läänemere ja Baltikumi itta liikunud tsüklon. Venemaal väheliikuvana on see soosinud hoovihmadega ja kohati äikeselist ilma (vt eelmises sissekandes 10. ja 11. juuli kokkuvõtet), kuid ilm on üha jahenenud. 

Kuigi tsükloni mõju aegamisi väheneb, sest see eemaldub põhja suunas, jääb sajuvõimalus ikka üsna suureks. Päris kuiva päeva ilmselt ei tule, sest asemele pole saabumas ei antitsüklonit ega piisavalt tugevat kõrgrõhuharja.
Uut läänetsüklonit on oodata nädala lõpuks, seni on sooja valdavalt alla 20 °C. Uue tsükloni eel võib siiski saabuda soojem õhumass ja ilm võib korraks ka kuivemaks-soojemaks muutuda.

Tehtud 11.07. päeval Tartus (Annelinnas). Ivar Uutari foto

28. nädala ilm (6.–12.07.2015)

Kommentaariumi link
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek 2015: http://ilm.ee/?513891
Registreeru: http://web.zone.ee/eav/eav_kokkut2015.htm
Piltuudis: Pärnumaal sai näha haruldasi pilvi: http://www.parnupostimees.ee/3253953/piltuudis-parnumaal-sai-naha-haruldasi-pilvi

12. juulil jõudis Eesti kohale Venemaa tsükloni lohk. Seetõttu öösel pilvisus tihenes ja alates Põhja-Eestist hakkas vihma sadama. Vihmahood jätkusid päeva jooksul. Äikesest anti teada Piirissaarelt.

11. juulil jõudis tsükloni kese Venemaale, kuid selle lohk püsis veel siinmail. Nii tekkisid öösel sooja frondi äikesed saarte ja Liivi lahel kohal, need liikusid põhjast lõunasse. Hommikuks nende aktiivsus rahunes, aga päeval arenes rohkelt uusi äikeseid sisemaal, eriti palju oli äikest Lõuna-Eestis. Nii andis vaatleja Võrumaalt Holstast teada järgmist: Nägin ja kuulsin Võrumaal vähemalt nelja erinevat äikesepilve. Nii palju müristamist ühel päeval kuulsin sel suvel esimest korda. See äikeste seeria hakkas juba pihta peale kella 13 ja kestis vahelduva eduga õhtuni välja. Kahjuks polnud endal mahti detailseid vaatlusi teha, kuna oli muid tegemisi. Äikese levikut on välkude kaudu võimalik vaadata siit: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150711 (seal on enim välke kui Pärnu- ja Viljandimaal, kus katavad üksteist lausaliselt, kui nagu vaatleja ütleb: Kuna suurem osa välke olid pilvevahelised, siis vast jäid need detektoritel märkamata).
Tsükloni mõju väheneb päev-päevalt ja nii ka hoovihmade ulatus ja intensiivsus. Päris sajuta päeva üle Eesti siiski ilmselt oodata pole.

Seekord äikesejaht viis Viljandimaale. Teekond kulges mööda Viljandi maanteed, ümber Viljandi linna kuni Abja-Paluojani, kus viimased kaks fotot on tehtud. 

10. juulil liikus tsükloni kese Ahvenamaalt Loode-Eesti kohale. Seetõttu sadas paljudes kohtades jätkuvalt hoovihma, üksikuis paigus oli äikest, aga keskmes oli ilm üsna päikeseline. Ilm jäi jahedaks: maksimumõhutemperatuur püsis kõikjal alla 20 °C.

Konvektsioon tsükloni keskmes

Äike Tallinnast ida ja kagu pool. Aeg-ajalt oli näha sähvatusi, aga müristamist ei kuulnud.

9. juulil määras ilma Läänemerele jõudnud tsüklon. See tõi mitmele poole hoovihma, üksikutes kohtades oli äikest.
Okludeeruv tsüklon triivib tasapisi üle Eesti itta, mis tähendab hoovihmadega päevi, aga kuivemaid öid. Ilm on jahe, valdavalt alla 20 °C.

Eriti suured rünkpilved Kadrina lähedal ja nõrk äike Jõgeva lähedal.

8. juulil jõudis aktiivne tsüklon Lõuna-Skandinaavia kohale. Selle soe front saabus Eesti kohale ja tõi vihmasaju. Õhtupoolikul alates Edela-Eestist ilm selgines uuesti – kohale jõudis soe sektor, mis andis tunda lämbema õhuga. Õhtul arenesid Lätis äikesed, mis liikusid üle Ida-Eesti kirdesse.
Öösel on oodata tuule tugevnemist, kohati on hoovihmavõimalus. Päevaks jõuab tsüklon mere kohale ja see hoiab ilma hoovihmadena, üsna suur on äikesevõimalus.
Tsüklon triivib tasapisi täitudes üle Baltimaade itta, mistõttu hoovihmu on oodata iga päev. Alles nädala algus toob ilmselt juba kindlamalt kuiva ilma.

Kihtsajupilved 7.07.2015 Raplamaa-Harjumaa piiril.

7. juuli öösel liikus valdavalt tugev laussadu üle Eesti kirdesse, äikest polnud. Eriti suur sajuhulk oli Edela- ja Lääne-Eestis, kuhu sadu jõudis kõige varem (juba 6. juuli päeval) ja lõppes alles öösel, samas kui Virumaale jõudis sadu vastu hommikut ja jäi palju lühemaks.
Päev jätkus tsükloni lõunaservas eeskätt Põhja-Eestis pilviselt ja sagedaste sajuhoogudega, kuid saartel ja Lõuna-Eestis oli märksa kuivem ja päikeselisem. Vastavalt sellele jagunes ka õhusoe: lõuna pool kuni 21 °C, saartel kuni 19 °C ja sajuses-pilvises Põhja-Eestis 14...18 °C, v.a Virumaal, kus oli lühiajaliselt samuti kuni 20 °C.
Järgmine tsüklon tuleb edelast üle Skandinaavia Läänemere kohale. Selle soojas sektoris saabub 8. juuliks Eesti kohale korraks soe õhumass, nii et päikeselisema ilmaga võib mitmel pool olla üle 20 °C. Õhtuks on taas sadu oodata, on äikesevõimalus, aga võib minna samamoodi nagu 6. juulil, sest tegu sulguva sooja sektoriga, millel kaob aluspinnaga kontakt.
See tsüklon triivib aegamisi merelt üle Baltikumi ja Soome itta. See tähendab sagedasi hoovihmu ja küllalt suurt äikesevõimalust, mis on okludeeruvates tsüklonites üsna tüüpiline (palju niiskust, laskumisinversiooni puudumine, advektsioonide väike tähtsus jms).

Ilmateenistuse sademekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). 

6. juulil jõudis Eesti kohale läänetsükloni lohk sulguva sooja sektoriga. Tugev laussadu liikus edelast kirdesse, kuid aeglustus – nii jäi Virumaa õhtuni kuivaks, samas kui ümbritsevates maakondades sadas vähe vihma. Enne seda jõudis õhutemperatuur soojenevas õhumassis ja päikese toel veel üle 20 °C tõusta.
Ebapüsivusjoon ühes äikesega oli seal, kus soe sektor ulatub veel aluspinnani ehk valdavalt Leedus, aga veidi ka Läti lõunaservas. Eestis jääb soe sektor aluspinnast kõrgemale, st kontakt sellega kadus ja äikest ei tulnud.
Tsüklon liigub Soome ja toob tuulise ilma. Selle kannul on edelast järgmine tulekul ja see toob 8. juuliks taas väga sooja õhumassi Eesti kohale, kuid samas ka tugevad sajud ja äikesevõimaluse (ehkki soe sektor võib Eesti kohale jõudes  aluspinnaga kontakti taas kaotada, ei saa kindlalt väita, et tuleb täpselt samamoodi tavaline laussadu nagu nüüd).
Tsüklonid ühinevad ja tekkinud suur läänetsüklon jääb ilma Läänemere idakaldal kujundama pikemaks ajaks, triivides ise tasapisi itta. See toob jahedama ja sagedaste hoovihmadega ilma.

Koonga vald, Oidrema 06.07.2015. Marko Petersoni foto

Assa raks ja ma arvasin, et ma ei saanud üldse midagi peale gasp-emotikon. Vasalemma 06.07.2015. Kaarel Virroja

Juuliga alanud südasuvised ilmad saavad otsa, sest troopilise õhumassiga täidetud antitsüklon laguneb ja asemele tulevad läänetsüklonid – nii avatakse uus sajuperiood. Õhutemperatuurifoon on siiski kõrgem kui juunis.

6. juulil jõuab Skandiaaviasse läänetsüklon, mille lohk koos sulguva sooja sektoriga on suunatud Eesti kohale. See lükkab siia korraks küll troopilise õhumassi, kuid ühtlasi läheb ka sajule, on äikesevõimalus (suurim õhtul ja öösel). Kuula Merikese ilmateadet.

Innertavle-Umeå 3.07.2015. Ardo Noormetsa foto