AMS ja kondensjäljed

Kõige paremaks meteoroloogiaallikaks on AMS Glossary, see peaks igale ilmahuvilisele olema piibliks. Sealt võib kondensjälgede kohta lugeda järgmist: http://amsglossary.allenpress.com/glossary/search?id=condensation-trail1

See pole kondensjälg! 28. juuni 2010 Laitses.

Äike 23.5.2011

23. mail liikus üle Eesti tugev küm front. Juba öösel arenesid Lääne-Eestis rünksajupilved, mis liikusid hommikul kiiresti ida ja kirde suunas. Paljudes kohtades oli äikest. Hommik oli üsna tuuline, aga hästi soe. Kella 8 ja 10 vahel hommikul õnnestus saada järgmised fotod:

Päeval liikus üle Eesti äikestega sajutsoon. Äike polnud tugev, kuid siiski oli nõrgemapoolseid pagisid ning sademeid oli samuti üsna korralikult. Äikestele järgnes üsna kitsas laussajutsoon. Front liikus umbes 60 km/h ja oli õhtuks jõudnud juba Venemaale. Tegemist oli hommikuse konvektsioonitüübiga, sest päeva jooksul konvektsioon pigem taandarenes.

Ilusaid pilvi 12. mail

12. mail võis enne äikest näha päris ilusaid pilvi. Põhjuslikku seost neil äikesega küll ei pruugi olla.

Äikesest 12. mail

12. mail õnnestus kogeda 2011. a. suvehooaja esimest äikest. See oli küll kaugel, aga välk õnnestus siiski ära näha, rääkimata pilvedest. Kuigi äikest õnnestus kogeda ka märtsi lõpus Tartus, ei loeks seda hooaja esimeseks äikeseks, vaid hooajaväliseks või sekundaarsesse hooaega kuuluvaks.

Juba 11. mail ilmnesid õhtul esimesed labiilsuse tunnused, milleks olid kiudpilved. 12. mai hommikul oli ka tihedamaid kiudpilvetükke ja väga kõrgel asuvaid kõrgrünkpilvi.

Umbes lõunaks tekkisid rünkpilved ning pilvisus tihenes. Üle Eesti liikus äikesepilvede süsteem, kuid see tekkis umbes Võrtsjärve-Tallinna joonel, mistõttu loode ja lääne poole jäävad alad ei saanud äikest ega vihma. Järgmisel päeval oli äikest ka Lääne-Eestis, kuid Tallinnani see ei jõudnud.

Mõned kõrgel asuvad kõrgrünkpilved sajujoontega 12. mai hommikul.

Kiud- ja kõrgrünkpilvede vahepealne pilvevorm

Äikesepilv kagutaevas

Viimane vaade eemalduvale äikesepilvele.

Kondensjäljed

Sellega on seotud vandenõuteooriad, mis leiavad üha suuremat kõlapinda Eestiski. Eesti kohta on kondensjälgede kohta ka eraldi blogi olemas: http://chemtrail-ee.blogspot.com/. Hoiatan, et sealsesse infosse ja hoiakusse peaks suhtuma eriti kriitiliselt. Pidasin ka mõnede erialaspetsialistidega nõu ning me ei leidnud sealt kuigi palju tõest infot. Näib, et blogi autorid on täielikult langenud vandenõuteooriate ohvriks. Mitmed sissekanded on seal tehtud pilvede kohta, millel pole lennukitega mitte mingisugust pistmist, ka lainelistesse pilvedesse ja halodesse suhtumine on minu meelest hämmastav.

Viimase info järgi kavatsevad blogipidajad algatada jõulise avaliku diskussiooni. Nad on viinud selle teema ka Pealtnägijasse, 18. mai õhtuses saates tuleb sellest juttu.
Kas selle vandenõu pärast peaks muretsema? Tsiteerin ühe inimese arvamust: "Ma küll muretseks jah. Kui inimesed hakkavad uskuma igasugu asju ilma faktide korraliku vaatamist ja hindamist. Umbes nagu USAs usuvad osad inimesed, et maailm on 6000 aastat vana. See näitab siiski meie, kui teadusel ja teadmistel põhineva maailmapildi, ründamist. Sellisest lihtsameelsuse tõusust räägib ka Richard Dawkins oma sarjas Enemies of reason: http://www.youtube.com/watch?v=gyQ57X3YhH4."

Kõnealusel vanadenõuteoorial on palju teisendeid ja vorme. Üleüldiselt tekkis see teooria 1996. aastal, kui USA õhujõudusid süüdistati elanikkonda salapäraste ainete pihustamises lennukitelt, mistõttu nende taha tekkisid ebaharilikud kondensjäljed. Nüüdseks on see teooria väga laialtlevinud ning vandenõuteoreetikuid ei rahulda ametlikud selgitused. Kahtlasteks, st keemiajälgedeks peetakse selliseid, mis ei haju ruttu, vaid püsivad tunde ja laienevad.
See, et need jäljed kliimat mõjutavad, on õige, kuid mõju seisneb siiski näiteks selgete päevade arvu vähenemises - kondensjälgede tõttu on üldpilvisus suurem ja mõned muidu selged päevad on nüüd ilmestatud nende jälgedega, samuti muutuvad atmosfääri kiirguslikud omadused - jälgede tõttu on ilmselt õhutemperatuuri ööpäevane amplituud veidi väiksem ja troposfääri albeedo on kõrgem.

Mis puutub halodesse, siis jah, need võivad tekkida ka kondensjälgede tõttu (näiteks 120kraadine parheelion, vt 2010. a. postitust mai lõpus või juuni alguses), kuid üldiselt tekivad halod tüüpiliselt kiudkihtpilvede ja kondensjälgedega mitteseotud kiudpilvede tõttu.

Blogis tekkinud suhtumine on seotud teadlikkusega - kui inimene pole varem märganud midagi looduses, aga siis märkab, hakkabki ta seda märkama ja nägema ka edaspidi, mõnikord väga sageli. Halode puhul kehtib see igal juhul - kui tegu ei ole just eriti intensiivse halonähtusega, ei märka asjatundmatu inimene neid, aga kui talle näpuga näidata, et siin ja siin on sellised nähtused olemas, hakkab ta edaspidi neid ka ise märkama. Mõnikord on teadlikkuse ja märkamise piiri väga raske ületada, aga kui see juhtub, siis toimub edasine nagu iseenesest.

Kondensjälgede tekkimisest võib puhta ehk vandenõust mõjutamata seletuse leida näiteks siit: http://journals.ametsoc.org/doi/full/10.1175/1520-0450%281997%29036%3C1725%3ACOACFC%3E2.0.CO%3B2