Saabuvast talvest ja äikesest

Lisatud lõppu lingid.

(Hetkel tundub, et vähemalt novembri I poole jooksul pole lootust isegi lörtsi näha, rääkimata lumest. Kuivem ja öökülmadega nädal ootab küll ees, aga siis läheb ilmselt jälle soojaks ja vihmaseks. Ei ole põhjust kahelda, et talv tõesti enne jaanuarit ei saabu, nagu prognoosid on koostatud ja pakuvad)

Mingil hetkel tuleb ette võta pikem kirjutamine. Hetkel vaid niipalju, et 28. oktoobril oli jälle Tallinnas ja ümbruses äikest. Äikest oli Eestis mitmel pool ka 23. oktoobril. Tartus sadas õhtupoolikul lihtsalt tugev hoovihm rahega (keegi mainis, et võis kuulda ka nõrka müristamist). Üldse on selles oktoobris palju äikest olnud. See tähendab, et talve niipea ei saabu, vaid jätkub kiire ja soe õhuvool Atlandilt. Isegi Lapimaal sadas selle sügise esimene lumi alles nüüd maha (kuigi on juba päris oktoobi lõpp!). Kas eelmisel või üleeelmisel aastal juhtus see juba augusti lõpus (kuigi jah, siis olid samuti soojad sügised ja talved).

loe ka: http://www.ilmajaam.ee/?id=44383

Teisipäeval, 28.10.2008 Eestis ja Euroopas: http://www.ilm.ee/?45102 (hästi kirjutatud, soovitan!)

Talvemärkidest

Ei ole seda lörtsi veel niipea oodata, kuigi ajakirjanduses on sellest palju juttu olnud. Vähemalt algaval nädalal mtte. Läheb isegi soojemaks, hiljem (nov esimesel täisnädalal) läheb oluliselt jahedamaks (temp. saavutab uue tasakaalu).

Varsti nii ilmast kui matkast pikemalt!

Veel täpsustusi matkast

TÄIENDATUD!

Kordan muutuseid, mis on toimunud (ega küll küllale liiga tee!): Tõravere külastus on nihkunud laupäeva peale kl 16 ning et vältida maanteematka, tegime veel muutusi - läbime tee Elvast Lagujasse Elva-Vitipalu matkaraja kaudu (liigume Elvast alguses otse lõunasse ja siis pöörame kagusse ehk Laguja peale, Elva jõgi jääb alguses pidevalt lähedusse; kaart- http://www.vvvs.ee/failid/vitipkaart.jpg), mitte aga maanteed mööda.

Meeldetuletuseks, et matka koduleht on http://lepo.it.da.ut.ee/~seenno/mmatk kusjuures osavõtutasu peavad maksma vaid need, kes soovivad majas ööbida.

Plaan on üsna tihe ning lõppude lõpuks ikkagi, jõuame nii, nagu jõuame. Olulistest muutustest: Tõravere külastus on nihkunud laupäeva peale kl 16 ning et vältida maanteematka, tegime muutusi - läbime tee Elvast Lagujale Elva-Vitipalu matkaraja kaudu, mitte aga maanteed mööda. Kuna on tulnud vastakaid arvamusi ja nõu peetud (iga huviline saab kaasa rääkida), siis ka sellised muutused.

Loodetavasti ei kahanda sellised ümberkorraldused huvi ja usaldust matka ning matkakorraldajate vastu, sest kõik muutused on tehtud matkaliste huvides, et mitte üle kiirustada ja et rohkem oleks rõhku matka nautimisel.

Ilmastik ja plankterid

On olemas meteoroloogiliselt huvipakkuv liik fütoplanktonit – Phaeocystis. Fütoplanktonit Phaeocystis tuntakse seetõttu, et see tekitab suures kontsentratsioonis esinedes tihedat vahtu, mis katab vee pinda ning mida meri uhub rannikule või mis jääb kinni kalavõrkudesse. See fütoplankton täidab väga suurt ja olulist rolli Maa väävliringes (vaht ja ta isegi on kollakat värvi, pildil).
Veidi tema bioloogiast. Phaeocystise elustsüklis vaheldub üherakuline flagellaat, kokkoidne ehitustüüp ja palmelloidne limakoloonia. Just viimane on massilise esinemise korral suureks nuhtluseks, põhjustades näiteks tohutu suuri vahuvalle Põhjamere lõunakaldal. Seda nii turistidele imetlemiseks kui keskkonnakaitsjatele peavaluks.
Asi on selles, et tema surres eraldub väävlit ühendina dimetüülsulfiid, mis satub atmosfääri. Teatavasti on pilved olulised ilma-ja kliimategurid. Pilvede täpne tekkepõhjus pole teada, kuid üks eelduse pilvede tekkimisel on tingimata kondensatsioonituumad. Dimetüülsulfiid on suurepäraseks kondensatsioonituumaks. Niisiis, Phaeocystise õitsengute tagajärjel vabaneb palju neid tuumakesi, mis põhjustavad vähemalt antud kohas pilvisuse suurenemist.
Väga kaua vaieldi, kas pilved jahutavad või soojendavad kliimat. Selgub, et mõju sõltub pilveliigist. Madalad pilved suurendavad atmosfääri vastukiirgust (vähendavad Maa efektiivset kiirgust) ning mõjuvad kui vatitekk – soojendavana. Kiud-jt kõrged pilvede aga suurendavad Maa albeedot ning seega mõjuvad jahutavalt. Küsimus on ainult selles, kas Phaeocystis tuntakse põhjustab madalate või kõrgete pilvede hulga suurenemist (või mõlemat).

Matkast

Tähelepanu!- kodulehel on osalustasu, sellega vaja arvestada ainult neil, kes kavatsevad koolimajas ööbida!!! Ei pea maksma midagi need (v. a. bussisõiduraha), kes telgis magavad!

gfk,ffl

fk,flfl

Tõraverre ja lähiümbrusse meteoroloogiamatkale

24.–26. oktoobril, põhiprogrammiga 24. ja 25. oktoobril, korraldatakse Tõraveres meteoroloogiamatk, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Matka programmi kuuluvad muu hulgas loengud, Vapramäe matkaraja läbimine, niiskusemõõtmised metsas ja avamaastikul, katsed tuulelohega; kui ilm lubab, siis tähistaeva vaatlemine väikese teleskoobiga; Tõravere ilmamuuseumi ja observatooriumi külastus, mida juhib klimatoloog Ain Kallis, kohtumine jaarutlus klimatoloogiaprofessor Jaak Jaagusega jpm. Üritust toetavad Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering ning GLOBE, mis tagab vaatluste ja mõõtmiste jaoks vajalikud instrumendid.

Info ja registreerumine: http://lepo.it.da.ut.ee/~seenno/mmatk

Kohtumiseni meteoroloogiamatkal!

Jüri Kamenik

Kassid on väga targad

Kassifüüsika. Kas kassid on tõesti väga targad? Mis ja kuidas juhtub kassiga, kui ta hakkab selg ees, alla kukkuma?

Kassid armastavad kõrgeid kohti, nende armastust jagavad ka leopardid ja jaaguarid, kes magavad puude otsas.
Kassidel on väga kõrgelt arenenud tasakaalumeel ning nende selg on väga painduv, sest kassil on rohkem selgroolülisid kui inimesel. Kui kass hakkab alla kukkuma, siis tema sisekõrva kanal, mis kontrollib tasakaalu, aitab kassil end ümber pöörata ning kass kukub käppadele. Niisiis saavad kassid oma keha lendamise ajal õigeks pöörata. Nii seletaks asja füsioloog või bioloog.

Miks ikkagi kass alati käppadele kukub? Mida füüsikud võivad asja kohta öelda?
Pöörlevate kehade füüsikast on abi, sest kass hakkab kukkudes oma saba keerutama. Mida suurem nurkkiirus, seda suurem impulsimoment. Impulsimoment on füüsikaline suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini keha pöörleb, seda suurem on impulsimoment. Lisaks sellele kehtib veel impulsimomendi jäävuse seadus, mis väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu (suletud süsteemides).

Kassi kukkumisel on tema keha nurkkiiruse vektor suunatud pöidla poole, sabaga peab ta aga tekitama teisipidi nurkkiiruse ning saba peab sealjuures pöörlema kiiresti, sest saba mass on väike. Nii õnnestub tal end õiget pidi õhus keerata. Tuleb välja, et kass kasutab impulsimomendi jäävuse seadust: ∑Li=const (Li-s on i alaindeks; vaat, kui targad on kassid!). Arvestada tuleb, et kassi peame antud juhul vaatlema suletud süsteemina, siis kehtib: L→=I∙w→ (noolega on vektorid), kusjuures w→ hakkab saba tõttu suurenema (ikka eldusel, et kass on suletud süsteem). Selline on kassi kukkumine lühidalt füüsiku pilgu läbi.

↓Illustratsiooniks pilt, mida näeme, kui kass kukub...

...ja mis toimub samal ajal füüsiku peas (kass on lihtsuse mõttes mitmesugusteks geom.kehadeks lahutatud).↓

Artikkel Horisondis

Täendatud 26.10.2008 kl 21.24.

Viimaks avaldati artikkel ka Horisondi veebis. Lähemalt lugeda: http://www.horisont.ee/node/703

Üles pandi (juba mõne aja eest) ka meteomatka kuulutus: http://www.horisont.ee/node/716

Sünnipäev

Kirjutan ühest õige kaua aega tagasi toimunud sünnipäevast, kuid kahjuks pole aega kirjutamiseks olnud, ees on olnud igasuguseid prioriteetseid tegemisi ja kohustusi.

Sündmus toimus 20. septembril. Tegelikult pidi sünnipäev olema juba nädal varem, aga ühe olulise inimese pärast lükati tähistamine edasi. Igal juhul, laupäeval läks asi käima. Sinna minnes mingeid erilist ootust polnud, lihtsalt, kui on oluline inimene, siis ei saa ju jätta minemata.

Ma olin esimesi külalisi, kuid eks neid tuli juurde - tekkis seltskond. Nagu öeldakse - alguses ei saa vedama, pärast pidama. Nii ka seekord. Räägiti niisama juttu ja mingi muusika oli ka taustaks. Tehti saunagi, aga see jäi kuidagi jahedaks ega kutsunud. Lõbusamatest asjadest meeldis kindlasti üks nn ringmäng: justkui n-ks loe, ainult et enne lepiti kokku, et kui öeldud arv jagub mingi kokkulepitud arvuga või see number sisaldub ütlema pidanud arvus, siis peab ütlem "piip", vastasel juhul on mäng läbi. Kui sellest meetodist ära tüdinesin, siis pakkusin välja, et igaüks peab ütlema ühe funktsiooni, kusjuures varemöeldut ei tohtinud korrata, muidu on mäng läbi. Nii ta siis läks: siinus, koosinus, tangens, kootangens, kuid nüüd jäi ring toppama. Vahel suudeti öelda midagi, et y=2x+b, mis mõjus väga koomiliselt.

Edasi oli veel paar mängukest ja tordi lahtilõikamine ning söömine. Tort oli uhke ja suhteliselt maitsev. Lisandsväärtuseks oli, et tort oli isetehtud, mitte aga poest ostetud. Nüüd pidigi saun olema, kuid see osutus liiga jahedaks, nagu juba öeldud.

Viimaks oli minek Kuku klubisse, mis aga jättis seekord väga kahvatu mulje: DJ valitud muusika oli pisut labane klubi kohta, ent inimesed olid huvitavad ja ei saa väita, et otsus oli halb või et meeleolu langes. Pigem ikka meeldis.

Lõpuks, enne kui valgeks läks, mindi laiali. Kukusse tulid siiski vaid tuumik: kokku 3 inimest.

Kokkuvõtteks peab ütlema, et inimesed jätsid väga positiivse mulje ja miks mitte ka teinegi kord. Ka peaesineja oli täiel määral positiivsust juurde andev.

Väike muhe hetk.

No sellised me juba kord oleme.

Muudatusi meteomatkas

Täiendatud kl 18!

Seoses huviliste tagasisidega ja matka parema organiseerimise huvides toimus olulisi ümberkorraldusi. Esitan muudetud matkakava, mis on kehtiv ja ilmselt enam ei muutu (v. a. kui Ain Kallis järsku plaane ei muuda, kuna see on temaga ka seotud. Hetkel pole põhjust arvata, et talle ei sobi vms).

Matk toimub 24.-26. oktoobril. Põhiprogramm on 24. ja 25. oktoobril.

Mida see matk endast kujutab ja mis hakkab toimuma? Seal võivad kõik osaleda, st see on avatud üritus.

1. päev - kohalejõudmine ja tutvumine, Vapramäe matkaraja läbimine, külalisesineja (EMHIst või TÜ-st), matk lähipiirkonnas, pilvede tutvustus I, looduse tutvustus, niiskusemõõtmised metsas ja avamaastikul, katsed tuulelohega, fenoloogia või baromeetrilise astme määramine(?), kui ilm lubab, siis väikese teleskoobiga tähistaeva tutvustus (õhtul või öösel);

2. päev - matk jätkub, Tõravere külastus (ilmamuuseumi, observatooriumi jmt külastus), pilvede tutvustus II, veel ehk mõni huvitav eksperiment seoses ilmaga (näit. sademete pH mõõtmine), huvitavat infot ja seente tutvustus.Matk on plaanitud nii, et programm ei oleks väsitav ega liiga tihe.Üritust toetab Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, kes on nõus meid matkal toidu, taldrikute jmt varustama, kuid mitte telkidega, sest osavõtjad võtavad need ise kaasa. Külm ilm pole ka probleem, sest alati on võimalik võtta 2 õhukest magamiskotti ja need üksteise sisse panna, kui korralikku paksu magamiskotti pole). Ööbimisega veel, et ilmselt saame ühe öö vajadusel Laguja koolimajas ööbida, teise öö ehk kuskil RMK metsamajakeses, aga see on mõeldud ikka selleks, kui näit. sajab või üldse ei taha väljas ööbida. Muidu on ikka telkidega matl mõeldud. Lisaks toetab veel GLOBE, kes varustab meid vastavate instrumentidega.

3. päev – kokkuvõte, järelduste tegemine, tagasiside ja lõpetamine. Arutlus: kas ja mida võiks veel teha?

Matk algab 24. oktoobri pärastlõunast. Kes tulevad laupäeval, siis oleme arvestanud, et tulek võtab aega ja enne kl 12 põhiüritusi ei toimu, seega saavad nn hilinejadki võimaluse.

Programmiga on nii arvestatud, et kui ei ole võimalik osaleda mõlemal päeval, siis võivad huvilised vabalt valida endale sobivam päev – kas reede (24.10.) või laupäev (25.10), kolmandal päeval on kokkuvõte, kui on huvi, siis miks mitte tulla ka selleks.

Kui inimesi tuleb palju, siis toimub gruppideks jagamine (10-15 inimest grupis). Tõraveres oleme arvestanud vähemalt 2-3 tunniga. Tõravere külastust juhib klimatoloog Ain Kallis (hetkel on aeg talle sobiv).

Plaanis on veel lõkkeõhtud ja diskussioonid, eriti esimesel õhtul.

Ilmselt valmib nädal enne matka vastav kodulehekülg Internetis, kust saab samuti lisainfot ja ka registreeruda. Kodulehel antakse infot ka, kuidas teisel päeval tulijatel toimida (ilmselt on vaja peale registreerumise lisada valik, kas tullakse esimesel, teisel või kolmandal päeval ja kirjutame, kuhu on vaja tulla).

Täpsustusi, kuna on küsimusi tulnud:
Bussiga saab peaaegu otse matkaraja algusele. Selleks on vaja kasutada liine: Tartu-Tallinn ja Tartu-Elva. Vabandan, et ei ole kaarti saanud veel täpselt üles panna, sest siiani on täpne planeerimine veel olnud. Tõravere jääb Tartus 21 km edelasse, Vapramäe raja algus on umbes 1-2 km Tõraverest veel edelas ja jääb otse mnt äärde nagu Tõraveregi. Elva liiniga peaks saama otse rajani. Plaan on hetkel muidu selline, et minnakse koos Tartu bussijaamast, kes esimesel päeval kohe osalevad. Kes tulevad hiljem, saavad samuti otse Tartu-Elva liiniga, kuid siis tuleme vastu. Matkaliste kokkusaamine on 24. okt umbes kl 14 Tartu bussijaamas, et hommikused tegemised saaksid tehtud (või kl 15 matkaraja alguses) ja laup umbes kl 12, samuti ilmselt matkaraja alguses. Sellest bussiliinist: http://www.bussireisid.ee/index.html?timm=1223305284 (täpset aadressit kahjuks panna ei saa, info vaatamiseks kirjutada ülevale vasakule lähteks Tartu ja sihtkohaks Elva).

Kes lahendab ülesande?

On pakkuda lahendamiseks pealtnäha naljaga pooleks, aga tegelikult olemuslikult väga huvitav ülesanne.

Eelinfo ja ülesanne on järgmised.

Teatavasti defineeritakse ruumi mõõtmete kaudu (paljudes teadustes on ruumi mõiste vajalik, kuigi tegelikkses objektiivselt ruumi olemas ei ole, nagu pole ka aega, mis tekib lihtsalt liikumiste võrdlemisel. Kui pole liikumist, pole ka aega. Ruumiga on sama lugu: elusolenditele on kaasa antud mingisugune ettekujutus elukeskkonnast, mida nimetame ruumiks jne). Mõõtmestest. Kui mõõtmeid pole, siis pole ka ruumi. Kui mõõtmeid on üks, siis on meil tegemist sirgega. Kui mõõtmeid on kaks, siis on tasand, kui kolm, siis ruum, kui neli, siis hüperruum jne. Mõõtmete arvu tähistame n.

Kuidas nimetada kehi, mis paiknevad n-mõõtmelises ruumis? See oleks järgmiselt: n=0, siis on punkt, kui n=1, siis siht, kui n=2, siis riht ehk kiht (vimane sõna pole siiski soovitatav, kuna teame, et ka kihil võib paksus ehk kolmas mõõde olemas olla), kui n=3, siis tiht e tahkis e tihkis (keha pole soovitatav mõiste), kui n=4, siis niht e hüperkeha (-tiht), kui n=5, siis viht jne.

Niisiis, edasine arutlus tugineb esialgu induktsioonile, siis aga deduktsioonile. Koostame veidravõitu tabeli, mis on ometi väga olemuslik. Tabelisse kanname mõõtmed, vastavad kehade nimetused, sümmeetriliste kehade nimetused n-mõõtmelises ruumis, neid kehi ühendavate osade nimed (on mõõtmete poolest alati ühe võrra maas, näiteks kuup tekib tahkudest, mis on ju 2-mõõtmelised), tippude, servade jne arv iga n-mõõtmelise keha tarbeks.

Tabel on osliselt valmis. Kuidas aga täita tühjad lahtrid? Ilmselt mingi eeskirja järgi, mida matemaatikas nimetatakse algoritmiks (kui päris täpne olla, siis seaduspärasuseks, mitte aga näiteks seaduseks, sest seadused - need on mädad asjad, sest seadusi võtab riigikogu vastu, neid saab tühistada, muuta, jne).

Püüame siis leida kuidagi neid algoritme. Tippude arvu kohta käiv seaduspärasus hakkab kergesti silma, sest need on kõik arvu kahe astmed ja vastav algoritm on siis 2n (kahjuks siinne vorming ülaindeksid ei luba). Servade jaoks on algoritmi märksa keerukam leida, kuid ülesanne on siiski lahenduv: n*2n-1 (n-1 on kahe astendaja). Probleem ilmneb tahkude arvu leidmisel. Kui konstrueerime algoritmi 3n-2*2 (n-2 on arvu kolm astendaja), siis kehtib see alates 3. mõõtmest (tegelikult kõrgemate mõõtmete kohta andmed puuduvad), kuid mitte 1. ja 2. mõõtme puhul. On võimalik kasutada veel iteratsiooni ehk leida vastav funktsioon, et ülesannet lahendada (arvud mingi funktsiooniga vastavusse seada), see näeks välja järgmiselt:

Näeme, et eriti ei tule sellest midagi välja. Kui ta võib-olla esimeses lähenduses kehtibki väiksemaarvuliste mõõtmete korral, siis hiljem kisub asi jamaks.

Ülesanne edasimõtlemiseks: kas leidub vastav algoritm, mis rahuldab tingimust, et kehtib ükskõik, milliste mõõtmete arvu korral? Leida algoritm ka nahkude tarbeks.

Veel mõtlemist. Valemid on arvutuseeskirjad, mis kehtivad teatud eelduste korral. Kuid kas on olemas ka metavalemid, mille abil saab leida teisi valemeid? Milliseid? (metavalemid aitaksid ju tunduvalt õppimist lihtsustada: kui on vastav valem teada, on justkui terve rodu valemeid selge, justnagu tähesti lugemise võime annab meile võimaluse lugeda teskste, konstrueerida uusi mõtteid, tekste ja sõnu. Antud ülesande korral kehtiv metavalem kaotaks leida algoritm või valem tahkude ja nahkude jaoks, sest metavalemi abil saaksime ju seda kohe leida).